Eesti Energia alustas Ida-Virumaal põlevkivienergeetikast ülemineku järgmise arenguetapiga, asetades nurgakivi uuele Enefit 280 tehasele ja jätkusuutliku keemiatööstuse kontseptsioonile tervikuna.

Eesti Energia inseneridel ja Eesti teadlastel on teadmised ja kogemus, et luua ringmajanduse toel tänasest vedelkütuste tootmisest kõrgema lisandväärtusega tööstusharu ning toota tulevikus toormaterjali peamiselt rõiva- ja plastitööstusele. Lisaks on käimas katsetused, kuidas kogu tootmine CO₂ vabaks muuta.

„Kuigi nurgakivi asetamine tähendab millegi algust, siis tegelikult oleme tänaseks juba mahuka eeltöö teinud. Enefit-tehnoloogia võimaldab pürolüüsida põlevkivi kõrval ka tarbimisjääke – vanarehve ja jäätmeplasti. Nii vähendame põlevkivi kasutust, toodame inimeste elutegevuse käigus tekkivast prügist taas kasulikku toorainet ja ühtlasi aitame lahendada spetsiifilisi keskkonnaprobleeme,“ sõnas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Kui vanarehvide kasutusvõimalus on tööstuslikult juba tõestatud, siis TalTechi uuringud jäätmeplasti kohta on samuti paljulubavad. Plastijäätmetest tööstusliku vedelkütuste tootmiseni plaanib ettevõte jõuda 2025. aastaks.

„Suurem osa plastidest on tehtud naftast ja nende ümbertöötlemisel saame sisuliselt uueks kasutuseks sobivad naftatooted tagasi. See ongi tegelik ringmajandus,“ ütles TalTechi Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk.

Sealt edasi järgmine samm on vedelkütuste järeltöötlus, et lõpptoodanguks oleks tänaste merenduskütuste asemel keemiatööstuse toorained, mida kasutatakse peaasjalikult nii rõivatööstuses kui ka pakenditööstuses. Kemikaalide turg on pikaajaliselt tugevam ja tulutoovam kui vedelkütuste turg.

„Keemiatööstuseks arenemisega meie ambitsioon ei piirdu. Selleks, et Eesti Energia tegevus oleks keskkonnasõbralik, pingutame koostöös teadlastega lahenduse nimel muuta keemiatööstus süsinikuneutraalseks,“ märkis Sutter.

Ainuke protsess, mis Enefit 280 tehases CO₂ tekitab, on pürolüüsist üle jääva poolkoksi järelpõletus, et välistada orgaaniliste ühendite sattumine loodusesse.

2021. aasta alguses käivitatud Eesti Energia ja TalTechi uurimustöö esimesed etapid kinnitasid, et CO₂ püüdmiseks vajalik tehnoloogia on olemas. Praegu ehk uuringu viimases etapis viiakse TalTechi katseseadmel läbi testid koostöös rahvusvaheliste tehnoloogiapkkujatega, et täpsemalt uurida CO₂ püüdmise tehnoloogiate ning Enefit280 tehase koostoimimise eripärasid. Eesmärk on muuta ka CO₂ väärtuslikuks ressursiks, millest saab toota metanooli ja kaltsiumkarbonaati.

Eesti riigi kui omaniku ootus on, et Eesti Energia väärindaks põlevkivi ja teisi loodusressursse säästlikul viisil ning panustaks Ida-Virumaa tööjõuturu arengusse.

„Eesti Energia on keemiatööstust arendades leidmas lahendust olulisele keskkonnaprobleemile. Eestis tekib aastas 12 000 tonni vanarehve ning 45 000 tonni jäätmeplasti. Kui neid jäätmeid enam ei ladestata või põletata, vaid võetakse keemiliselt uuesti ringlusse, oleme astunud suure sammu edasi ja viime rohepööret ellu nutikalt,“ sõnas keskkonnaminister Tõnis Mölder Auveres toimunud üritusel.

Uue Enefit 280 tehase rajamine on oluline etapp keemiatööstuse loomisel. Uus tehas valmib 2024. aastal ja selle täisvõimsus plaanitakse saavutada aasta hiljem. Investeeringu maksumuseks on planeeritud 321 miljonit eurot. Tehase projekteeritud tootmismaht on 268 000 tonni vedelkütuseid aastas, millest toodetakse tehases edaspidi keemiatööstuse toormaterjali.

Uus tehas hakkab kasutama Eesti inseneride loodud unikaalset Enefit-tehnoloogiat, mis on teadaolevalt kõige efektiivsem ja väikseima keskkonnamõjuga tööstuslikult tõestatud süsinikusisaldavate toorainete, sh jäätmete väärindamise tehnoloogia maailmas.

Tehase rajamisel leiab rakendust ligi 1000 töötajat ehitus- ja tehnoloogiaettevõtetest, seal hulgas kuni 700 kohalikku inimest saab tööd ehituse ajal. Sellele lisanduvad kaudsed ehitusaegsed töökohad teenindussektoris. Ekspertide hinnangul võib kuni pool uue õlitehase ehitusmaksumusest jääda Eestisse. Pärast käivitamist loob õlitehas kokku ligikaudu 500 otsest ja kaudset töökohta.

Üritust saab järele vaadata siit