Alates 2013. aastast kujuneb Eestis elektri hind Põhjamaade ja Baltikumi elektribörsil nõudluse ja pakkumise suhtena. Elektri turuhind muutub iga tund ning sõltub nii CO₂ kvootide, söe ja gaasi hinnast kui ka üldisest olukorrast elektriturul ehk tootmisvõimsuste olemasolust ja nõudlusest.

Elekter on üks vähestest toodetest, mille hinda on võimalik kuni kolmeks aastaks fikseerida. Reaalsus on see, et kolme aastaga on maailma majandus tervikuna muutunud, mistõttu võibki esimese emotsiooniga tunduda, et uueks perioodiks pakutava elektri hinnatõus on ootamatu, eriti juhul, kui viimati sai elektrihinnale tähelepanu pööratud kolm aastat tagasi lepingut sõlmides.

CO₂ hind purustab järjest uusi rekordeid

2021. aasta alguse elektri turuhinna tõus on põhjustatud tugevalt CO₂ kvoodi hinna kallinemisest. Kui kolm aastat tagasi maksis CO₂ 13 €/tonn, siis täna on hind 53 €/tonn, ehk hinnatase on tõusnud 307%, mis kajastub ka elektri hinnas.

Hinnatõus sai alguse juba novembris, kui Euroopa Komisjon avalikustas kõrgendatud kliimaeesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 1990. aastaga vähemalt 55%-ni.

Eesmärgis on liikmesriigid, Euroopa Parlament ja Komisjon juba põhimõtteliselt kokku leppinud. Lähema kahe aasta jooksul lepitakse kokku ka detailsetes regulatsioonimuudatustes, mis teevad selle eesmärgi saavutamise võimalikuks.

Lisaks poliitilistele mõjutustele annab CO₂ kvoodi turu hinnatõusule hoogu juurde ka järjest kasvav spekulatiivsete investorite arv.

Graafik: CO₂ hinnatõus alates 2020. aasta augustist