Uudised
Eesti Energia: otseleping elektrimüüjaga säästab võimalikust ebameeldivusest
Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus vahendajat kasutavad korteriühistud ja ettevõtted tasuvad elektriarveid viivitusteta, ent makseraskustesse sattunud kinnisvara haldusfirmad ei kanna raha edasi teenusepakkujale. Seetõttu soovitab Eesti Energia elektritarbijatel, kes otse Eesti Energiaga ei arvelda, jälgida vahendajafirma tegevust ja maksedistsipliini ning sõlmida kahtluse korral elektri- ja võrguteenuse otselepinguid.
„Kõige kindlam viis võimalike ebameeldivuste vältimiseks on sõlmida leping otse elektri- ja võrguteenuse müüjaga. Kui tarbija arveldab teenusepakkujaga otse, omab ta ka täielikku kontrolli arvete tasumise üle," rääkis Eesti Energia müügi- ja teenindusdirektor Sten Argos.
Kui Eesti Energia lepinguline klient, näiteks kinnistu haldusfirma, jääb saadud teenuse eest võlgu, teavitab Eesti Energia teda tekkinud võlast ning kliendi suhtes käivitub võlamenetlus. Ehkki võlamenetlusega võib kaasneda võimalik elektriühenduse katkestamine, on voolu sulgemine alati kõige viimane ettevõetav samm.
Argose sõnul on probleeme põhjustanud ka haldusfirmade soovimatus teavitada oma kliente vooluühenduse võimalikust katkestamisest. „Ärikliente teenindavad haldusfirmad on seadusega kohustatud teavitama oma alltarbijaid võimalikust elektri väljalülitamisest. Eesti Energia ei tohi haldusfirma klientidega otse kontakti võtta ning neile võimaliku voolusulgemise ja selle põhjuste kohta infot jagada. Eelmisel aastal oli meil aga kahjuks mitmeid juhtumeid, kus haldusfirma ei täitnud seda ülesannet korrektselt," selgitas Argos.
Kui korteriühistu või ettevõte otsustab, et soovib elektrienergiat ja võrguteenust osta edaspidi otse Eesti Energialt, tuleb esmalt suunata vahendajast haldusfirmat esitama Eesti Energiale konkreetse objekti lepingu lõpetamise avaldust. Samal ajal tuleb kortermaja ühistul esitada Eesti Energiale üldkoosoleku otsus otselepingu sõlmimise kohta ühistu nimele. Otselepingu puhul on elektri- ja võrguteenust võimalik osta nii ühistu ühisostuna kui ka iga korteri omanikul eraldi. Otselepinguid saab sõlmida Eesti Energia teenindusbüroodes üle Eesti.
Lisainformatsiooni otselepingute sõlmimise kohta leiab siit.
„Kõige kindlam viis võimalike ebameeldivuste vältimiseks on sõlmida leping otse elektri- ja võrguteenuse müüjaga. Kui tarbija arveldab teenusepakkujaga otse, omab ta ka täielikku kontrolli arvete tasumise üle," rääkis Eesti Energia müügi- ja teenindusdirektor Sten Argos.
Kui Eesti Energia lepinguline klient, näiteks kinnistu haldusfirma, jääb saadud teenuse eest võlgu, teavitab Eesti Energia teda tekkinud võlast ning kliendi suhtes käivitub võlamenetlus. Ehkki võlamenetlusega võib kaasneda võimalik elektriühenduse katkestamine, on voolu sulgemine alati kõige viimane ettevõetav samm.
Argose sõnul on probleeme põhjustanud ka haldusfirmade soovimatus teavitada oma kliente vooluühenduse võimalikust katkestamisest. „Ärikliente teenindavad haldusfirmad on seadusega kohustatud teavitama oma alltarbijaid võimalikust elektri väljalülitamisest. Eesti Energia ei tohi haldusfirma klientidega otse kontakti võtta ning neile võimaliku voolusulgemise ja selle põhjuste kohta infot jagada. Eelmisel aastal oli meil aga kahjuks mitmeid juhtumeid, kus haldusfirma ei täitnud seda ülesannet korrektselt," selgitas Argos.
Kui korteriühistu või ettevõte otsustab, et soovib elektrienergiat ja võrguteenust osta edaspidi otse Eesti Energialt, tuleb esmalt suunata vahendajast haldusfirmat esitama Eesti Energiale konkreetse objekti lepingu lõpetamise avaldust. Samal ajal tuleb kortermaja ühistul esitada Eesti Energiale üldkoosoleku otsus otselepingu sõlmimise kohta ühistu nimele. Otselepingu puhul on elektri- ja võrguteenust võimalik osta nii ühistu ühisostuna kui ka iga korteri omanikul eraldi. Otselepinguid saab sõlmida Eesti Energia teenindusbüroodes üle Eesti.
Lisainformatsiooni otselepingute sõlmimise kohta leiab siit.