Uudised
Narva tuuleparki tunnustati Aasta Keskkonnateo 2011 konkursil
Põlevkivituhaväljal seisev Narva tuulepark sai tunnustatud keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi eest Keskkonnaministeeriumi poolt korraldatud Aasta Keskkonnateo 2011 konkursil. Uue tuulepargi ehitamiseks on kasutusele võetud seni vaid põlevkivienergeetika jalajäljena tuntud ala ega ole kasutatud väärtuslikku metsa- või põllumaad.
Sel aastal Balti elektrijaama suletud tuhaväljale kerkinud tuulepark saab aastas keskkonnasõbralikult toota ca 90 GWh elektrit ja hoida ära ligi 120 000 tonni süsihappegaasi õhkupaiskamise. Sama koguse süsihappegaasi paiskavad aastaga õhku umbes 40 000 sõiduautot.
„Üle 30 aasta põlevkivituha ladestamiseks kasutatud maa-ala sai kasutusele võetud keskkonnasõbraliku elektri tootmiseks," sõnas Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo. Ta märkis, et vaatamata taastuvenergeetika kiirele arengule viimastel aastatel, toodetakse Eestis endiselt üle 90% elektrist põlevkivist. „Põlevkivist elektri tootmisega kaasnevad kaevandamise mõjud, õhusaaste ja tuha ladestamine ning seetõttu on oluline mitmekesistada Eesti elektritootmist keskkonnasõbralike elektrijaamadega," rääkis Pajo.
Tuhaväljale tuulepargi rajamiseks töötas peatöövõtja ja tuulikute tootja Saksamaa firma Enercon ainulaadse lahenduse. „Tuhaväljale pole varem tuulikuid püstitatud ja selleks tuli välja töötada uus tehnoloogia. Iga tuuliku vundament rajati 14-le vaiale, mis ulatuvad läbi tuhakihi umbes 30 meetri sügavusele paepinnaseni," selgitas Narva tuulepargi projektijuht Hannes Verlis. Kokku püstitati tuhaväljale 17 tuulikut, mille igaühe võimsus on 2,3 MW.
Narva tuulelektrijaama koguvõimsus on 39 MW ning aastane elektritoodang ca 90 GWh. Tuhavälja tuulepargi aastase elektritoodanguga on võimalik katta ligi 35 000 keskmise tarbimisega Eesti pere elektrivajadus, mis on võrreldav Tartu-suuruse linna elektritarbimisega.
Balti elektrijaama tuhaväljale ladestati tuhka 1987. aastani, tuhaväli oli kasutusel ligi 30 aastat. 2008. aastal suletud tuhavälja sulgemine oli ulatuslik keskkonnaprojekt, mida rahastas suures osas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Sulgemisprojekti käigus rajati alates 1987. aastast kasutamata olnud tuhaväljale mitmed juurdepääsuteed ja neutraliseerimissõlm. Tuhavälja pind tasandati ja haljastati ning välja kirdenurka rajati uus mitteohtlike tööstusjäätmete ladestuspaik. Järeltegevusena seiratakse kogumistiigi veetaset ja pH-d ning neutraliseeritakse liigvett.
Sel aastal Balti elektrijaama suletud tuhaväljale kerkinud tuulepark saab aastas keskkonnasõbralikult toota ca 90 GWh elektrit ja hoida ära ligi 120 000 tonni süsihappegaasi õhkupaiskamise. Sama koguse süsihappegaasi paiskavad aastaga õhku umbes 40 000 sõiduautot.
„Üle 30 aasta põlevkivituha ladestamiseks kasutatud maa-ala sai kasutusele võetud keskkonnasõbraliku elektri tootmiseks," sõnas Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo. Ta märkis, et vaatamata taastuvenergeetika kiirele arengule viimastel aastatel, toodetakse Eestis endiselt üle 90% elektrist põlevkivist. „Põlevkivist elektri tootmisega kaasnevad kaevandamise mõjud, õhusaaste ja tuha ladestamine ning seetõttu on oluline mitmekesistada Eesti elektritootmist keskkonnasõbralike elektrijaamadega," rääkis Pajo.
Tuhaväljale tuulepargi rajamiseks töötas peatöövõtja ja tuulikute tootja Saksamaa firma Enercon ainulaadse lahenduse. „Tuhaväljale pole varem tuulikuid püstitatud ja selleks tuli välja töötada uus tehnoloogia. Iga tuuliku vundament rajati 14-le vaiale, mis ulatuvad läbi tuhakihi umbes 30 meetri sügavusele paepinnaseni," selgitas Narva tuulepargi projektijuht Hannes Verlis. Kokku püstitati tuhaväljale 17 tuulikut, mille igaühe võimsus on 2,3 MW.
Narva tuulelektrijaama koguvõimsus on 39 MW ning aastane elektritoodang ca 90 GWh. Tuhavälja tuulepargi aastase elektritoodanguga on võimalik katta ligi 35 000 keskmise tarbimisega Eesti pere elektrivajadus, mis on võrreldav Tartu-suuruse linna elektritarbimisega.
Balti elektrijaama tuhaväljale ladestati tuhka 1987. aastani, tuhaväli oli kasutusel ligi 30 aastat. 2008. aastal suletud tuhavälja sulgemine oli ulatuslik keskkonnaprojekt, mida rahastas suures osas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Sulgemisprojekti käigus rajati alates 1987. aastast kasutamata olnud tuhaväljale mitmed juurdepääsuteed ja neutraliseerimissõlm. Tuhavälja pind tasandati ja haljastati ning välja kirdenurka rajati uus mitteohtlike tööstusjäätmete ladestuspaik. Järeltegevusena seiratakse kogumistiigi veetaset ja pH-d ning neutraliseeritakse liigvett.