Uudised
Elektribörs: Eesti hinnapiirkonnas hinnad 47 €/MWh lähedal, Soomega vahe ligi 8 €/MWh
Hinnad olid eelmisel nädalal Eestis ja Soomes samad kõigest 18% ajast (üle-eelmisel nädalal 70% ajast). Mitte ühelgi tunnil ei olnud elektrienergia hind Eestis kõrgem kui Soomes. Eesti keskmised hinnad olid Soome hindadest eelmisel nädalal 7,7 €/MWh madalamad (nädal varem 1,3 €/MWh madalamad). Suur vahe oli nii tipu kui ka mitte-tipu tundidel. Tiputundidel olid hinnad Eestis keskmiselt 50,6 €/MWh (Soomes 57,8 €/MWh), mitte-tipu tundidel 44,1 €/MWh (Soomes 52,3 €/MWh).
Elektrienergia börsihind Leedus oli eelmisel nädalal keskmiselt 4,4 €/MWh madalam kui Eestis (nädal varem 1,9 €/MWh odavam). Võrreldes Eestiga olid Leedus nii tiputundide (44,6 €/MWh) kui ka mitte-tiputundide (41,3 €/MWh) hinnad madalamad. Balti riikide madalamad hinnad on tingitud pakkumise suurenemisest. Tänu Daugava kõrgemale veetasemele ületas eelmisel nädalal Läti elektrienergia tootmine sisemaist tarbimist. Keskmiselt toodeti Lätis eelmisel nädalal ligi 900 MW tunnis (nädal varem ca 750).
Madalamad õhutemperatuurid tõstsid elektri tarbimist Eestis, elektri avatud ja suletud turu kogutarbimine kasvas eelmisel nädalal 3,2% võrra 170 GWh-le (vastavalt Eleringi avaldatud andmetele). Harkus langes keskmine õhutemperatuur 0,6 kraadi võrra 1,7 kraadile. Põhjamaades tõusis tarbimine enim Rootsis (4,3%). Norras ja Soomes oli tarbimise kasv vastavalt 3,5% ja 2,3%.
Kuna hinnad olid Põhjamaades oluliselt kõrgemad kui Eestis, kasutati Estlinki kaablit kõikidel tundidel vaid elektrienergia ekspordiks. Eelmisel nädalal eksporditi Soome 57,5 GWh (keskmiselt 342 MW, +112MW), mida oli 18,8 GWh võrra rohkem kui nädal varem. Maksimaalselt kasutati Estlinki kaablit elektrienergia ekspordiks 138 tunnil (350MW).
Madalamad õhutemperatuurid tõstsid elektri tarbimist Eestis, elektri avatud ja suletud turu kogutarbimine kasvas eelmisel nädalal 3,2% võrra 170 GWh-le (vastavalt Eleringi avaldatud andmetele). Harkus langes keskmine õhutemperatuur 0,6 kraadi võrra 1,7 kraadile. Põhjamaades tõusis tarbimine enim Rootsis (4,3%). Norras ja Soomes oli tarbimise kasv vastavalt 3,5% ja 2,3%.
Kuna hinnad olid Põhjamaades oluliselt kõrgemad kui Eestis, kasutati Estlinki kaablit kõikidel tundidel vaid elektrienergia ekspordiks. Eelmisel nädalal eksporditi Soome 57,5 GWh (keskmiselt 342 MW, +112MW), mida oli 18,8 GWh võrra rohkem kui nädal varem. Maksimaalselt kasutati Estlinki kaablit elektrienergia ekspordiks 138 tunnil (350MW).
See on ajalooliselt suurim läbi börsi Soome eksporditud elektrienergia kogus. Kuna hinnad olid Eestis tunduvamalt madalamad kui Soomes, siis Soomest Eestisse elektrienergiat ei imporditud (nädal varem oli import keskmiselt 6 MW).
Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis jätkasid tugevat tõusu. 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna* baasenergia tarne** hind tõusis 5,6% võrra 52,5 €/MWh-le. Oktoobri algusest on 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna elektrienergia hind tulevikulepingutes kõikunud vahemikus 46,1-52,5 €/MWh. Helsingi hinnapiirkonna 2011. aasta esimese kvartali leping tõusis 11,7% tasemele 63,8 €/MWh. Seega on esimese kvartali Helsingi hinnapiirkonna tulevikulepingute hinnad 16,4 €/MWh võrra kõrgemal kui eelmise nädala keskmine hind Eesti hinnapiirkonnas. Tulevikulepingute hindade ralli üheks põhjuseks on kuivad ja külmad ilmastikuolud Norras ja Rootsis, samuti on probleeme osade Rootsi tuumaelektrijaamade taaskäivitamisega. Pikemaajaliste lepingute maksumust mõjutavate saastekvootide hind kerkis 0,3% tasemele 15,2 €/t.
* Nord Pooli süsteemihind (Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind), millele on liidetud juurde Helsingi hinnapiirkonna CfD (näitab palju erineb Helsingi hinnapiirkonna hind süsteemihinnast) hind
** baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
Ettevõtted, kes tarbivad elektrienergiat aastas rohkem kui 2 gigavatt-tundi, peavad elektrit ostma avatud turult alates 1. aprillist 2010. Eestis on ligi 260 vabatarbijat.
1 MWh = 1000 kWh, 1 GWh = 1000 MWh = 1 000 000 kWh
Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis jätkasid tugevat tõusu. 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna* baasenergia tarne** hind tõusis 5,6% võrra 52,5 €/MWh-le. Oktoobri algusest on 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna elektrienergia hind tulevikulepingutes kõikunud vahemikus 46,1-52,5 €/MWh. Helsingi hinnapiirkonna 2011. aasta esimese kvartali leping tõusis 11,7% tasemele 63,8 €/MWh. Seega on esimese kvartali Helsingi hinnapiirkonna tulevikulepingute hinnad 16,4 €/MWh võrra kõrgemal kui eelmise nädala keskmine hind Eesti hinnapiirkonnas. Tulevikulepingute hindade ralli üheks põhjuseks on kuivad ja külmad ilmastikuolud Norras ja Rootsis, samuti on probleeme osade Rootsi tuumaelektrijaamade taaskäivitamisega. Pikemaajaliste lepingute maksumust mõjutavate saastekvootide hind kerkis 0,3% tasemele 15,2 €/t.
* Nord Pooli süsteemihind (Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind), millele on liidetud juurde Helsingi hinnapiirkonna CfD (näitab palju erineb Helsingi hinnapiirkonna hind süsteemihinnast) hind
** baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
Ettevõtted, kes tarbivad elektrienergiat aastas rohkem kui 2 gigavatt-tundi, peavad elektrit ostma avatud turult alates 1. aprillist 2010. Eestis on ligi 260 vabatarbijat.
1 MWh = 1000 kWh, 1 GWh = 1000 MWh = 1 000 000 kWh