Uudised
Elektribörs: Eesti hinnapiirkonnas hinnad veidi üle 50 €/MWh, vahe Soome ja Leeduga vähenes
Hinnad olid eelmisel nädalal Eestis ja Soomes samad 70% ajast (üle-eelmisel nädalal 61% ajast). Mitte ühelgi tunnil ei olnud elektrienergia hind Eestis kõrgem kui Soomes. Eesti keskmised hinnad olid Soome hindadest eelmisel nädalal 1,9 €/MWh madalamad (nädal varem 3,0 €/MWh madalamad) tulenevalt madalametest hindadest eelkõige mitte-tipu tundidel. Tööpäevadel langesid hinnad öösel Eesti hinnapiirkonnas 40 €/MWh, nädalavahetusel ka veidi allapoole 40 €/MWh taset (madalaim hind 35,9 €/MWh). Tiputundidel olid hinnad tööpäevadel keskmiselt 57,5 €/MWh, mitte-tipu tundidel 47,7 €/MWh.
Elektrienergia börsihindade vahe Eestis ja Leedus oli eelmisel nädalal 0,3 €/MWh (nädal varem 0,8 €/MWh). Võrreldes Leeduga olid Eestis tiputundide hinnad madalamad (54,1 €/MWh vs 56,1 €/MWh), kuid mitte-tipu tundide hinnad olid kõrgemad (46,0 €/MWh vs 44,6 €/MWh). See näitab, et elektri pakkumine on Balti riikides kasvanud ning mitte-tiputundidel ja nädalavahetusel on hinnad madalamad kui Põhjamaades. Leedu mitte-tipu tundide hindu ja ka keskmist hinda aitas eelmisel nädalal langetada Leedus üks tund, mil elekter maksis vaid 0,03 €/MWh (viimane tund eelmisel kolmapäeval). Tegemist oli anomaaliga – ilma selle tunnita oli madalaim hind Leedu börsil 39,0 €/MWh.
Keskmise hinna väikese languse üheks põhjuseks Eesti hinnapiirkonnas oli vähenenud tarbimine. Eestis kahanes elektri avatud ja suletud turu kogutarbimine eelmisel nädalal 0,8% võrra 160 GWh-le (vastavalt Eleringi avaldatud andmetele), seejuures oli eelmisel nädalal talve ajale ülemineku tõttu üks tund tarbimist rohkem kui nädal varem. Tarbimise languse üheks põhjuseks oli õhutemperatuuri tõus. Harkus tõusis keskmine õhutemperatuur 1,3 kraadi võrra 4,2 kraadile. Põhjamaades oli tarbimise muutus väiksem kui varasematel nädalatel. Soome tõusis tarbimine 0,4%, Rootsis ja Norras tarbimine kahanes võrreldes nädal varasemaga vastavalt 0,1% ja 1,5%.
Estlinki kaablit kasutati peamiselt elektrienergia ekspordiks, import Soomest kasvas oluliselt, kuid jäi ekspordist kordades väiksemaks. Eelmisel nädalal eksporditi Soome 24,0 GWh (keskmiselt 143 MW, -25MW), mida oli 4,2 GWh võrra vähem kui nädal varem. Soomest Eestisse imporditi elektrit 5,0 GWh (30 MW, +14 MW).
Elektrienergia börsihindade vahe Eestis ja Leedus oli eelmisel nädalal 0,3 €/MWh (nädal varem 0,8 €/MWh). Võrreldes Leeduga olid Eestis tiputundide hinnad madalamad (54,1 €/MWh vs 56,1 €/MWh), kuid mitte-tipu tundide hinnad olid kõrgemad (46,0 €/MWh vs 44,6 €/MWh). See näitab, et elektri pakkumine on Balti riikides kasvanud ning mitte-tiputundidel ja nädalavahetusel on hinnad madalamad kui Põhjamaades. Leedu mitte-tipu tundide hindu ja ka keskmist hinda aitas eelmisel nädalal langetada Leedus üks tund, mil elekter maksis vaid 0,03 €/MWh (viimane tund eelmisel kolmapäeval). Tegemist oli anomaaliga – ilma selle tunnita oli madalaim hind Leedu börsil 39,0 €/MWh.
Keskmise hinna väikese languse üheks põhjuseks Eesti hinnapiirkonnas oli vähenenud tarbimine. Eestis kahanes elektri avatud ja suletud turu kogutarbimine eelmisel nädalal 0,8% võrra 160 GWh-le (vastavalt Eleringi avaldatud andmetele), seejuures oli eelmisel nädalal talve ajale ülemineku tõttu üks tund tarbimist rohkem kui nädal varem. Tarbimise languse üheks põhjuseks oli õhutemperatuuri tõus. Harkus tõusis keskmine õhutemperatuur 1,3 kraadi võrra 4,2 kraadile. Põhjamaades oli tarbimise muutus väiksem kui varasematel nädalatel. Soome tõusis tarbimine 0,4%, Rootsis ja Norras tarbimine kahanes võrreldes nädal varasemaga vastavalt 0,1% ja 1,5%.
Estlinki kaablit kasutati peamiselt elektrienergia ekspordiks, import Soomest kasvas oluliselt, kuid jäi ekspordist kordades väiksemaks. Eelmisel nädalal eksporditi Soome 24,0 GWh (keskmiselt 143 MW, -25MW), mida oli 4,2 GWh võrra vähem kui nädal varem. Soomest Eestisse imporditi elektrit 5,0 GWh (30 MW, +14 MW).
Pühapäeval sai läbi ka oktoobrikuu. Oktoobri keskmine elektrienergia hind Eesti hinnapiirkonnas oli 49,5 €/MWh ehk 2,3% madalam kui septembris (50,6 €/MWh). Leedus kahanes keskmine hind 4,6% 51,8 €/MWh. Soomes püsis elektrienergia hind pea samal tasemel kui septembris, tõustes vaid 0,1% võrra 51,2 €/MWh. Oktoobri hinnalangus Leedus ja Eestis on seotud eelkõige elektrienergia pakkumise kasvuga Balti riikides. See on tõenäoliselt tingitud kütteperioodi algusest, mistõttu on suurenenud toodang koostootmisjaamades. Tarbimine oli oktoobris jahedamate ilmade tõttu suurem kui septembris. Eestis oli keskmine tarbimine tunnis 919 MW (avatud ja suletud turg kokku), septembris oli sama näitaja 813 MW. Õhutemperatuur Harkus langes oktoobris võrreldes septembriga 7 kraadi võrra.
Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis langesid. 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna* baasenergia tarne** hind langes 2,0% võrra 46,1 €/MWh-le. Oktoobris kõikus 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna elektrienergia hind tulevikulepingutes vahemikus 46,1-47,7 €/MWh. Helsingi hinnapiirkonna 2011. aasta esimese kvartali leping langes 2,4% tasemele 51,4 €/MWh. Seega on esimese kvartali Helsingi hinnapiirkonna tulevikulepingute hinnad 1,3 €/MWh võrra kõrgemal kui eelmise nädala keskmine hind Eesti hinnapiirkonnas.
Pikemaajaliste lepingute maksumust mõjutavate saastekvootide hind langes tasemele 14,9 €/t (15,4 €/t, -2,9%). Söe hind tegi nädalaga läbi 0,7% tõusu tasemele 74,0 €/t. Nafta tulevikulepingute hind langes 0,4% tasemele 61,3 €/barrel.
* Nord Pooli süsteemihind (Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind), millele on liidetud juurde Helsingi hinnapiirkonna CfD (näitab palju erineb Helsingi hinnapiirkonna hind süsteemihinnast) hind
** baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat Ettevõtted, kes tarbivad elektrienergiat aastas rohkem kui 2 gigavatt-tundi, peavad elektrit ostma avatud turult alates 1. aprillist 2010. Eestis on ligi 260 vabatarbijat.
1 MWh = 1000 kWh, 1 GWh = 1000 MWh = 1 000 000 kWh
Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis langesid. 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna* baasenergia tarne** hind langes 2,0% võrra 46,1 €/MWh-le. Oktoobris kõikus 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna elektrienergia hind tulevikulepingutes vahemikus 46,1-47,7 €/MWh. Helsingi hinnapiirkonna 2011. aasta esimese kvartali leping langes 2,4% tasemele 51,4 €/MWh. Seega on esimese kvartali Helsingi hinnapiirkonna tulevikulepingute hinnad 1,3 €/MWh võrra kõrgemal kui eelmise nädala keskmine hind Eesti hinnapiirkonnas.
Pikemaajaliste lepingute maksumust mõjutavate saastekvootide hind langes tasemele 14,9 €/t (15,4 €/t, -2,9%). Söe hind tegi nädalaga läbi 0,7% tõusu tasemele 74,0 €/t. Nafta tulevikulepingute hind langes 0,4% tasemele 61,3 €/barrel.
* Nord Pooli süsteemihind (Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind), millele on liidetud juurde Helsingi hinnapiirkonna CfD (näitab palju erineb Helsingi hinnapiirkonna hind süsteemihinnast) hind
** baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat Ettevõtted, kes tarbivad elektrienergiat aastas rohkem kui 2 gigavatt-tundi, peavad elektrit ostma avatud turult alates 1. aprillist 2010. Eestis on ligi 260 vabatarbijat.
1 MWh = 1000 kWh, 1 GWh = 1000 MWh = 1 000 000 kWh