Uudised
Elektribörs: pühad ja Estlinki kaabli hooldustööd kukutasid elektri hinda üle 9%
Keskmine hind esmaspäevast reedeni võrreldes nädal varasemaga langes nii Eesti kui ka Soome hinnapiirkonnas. Eestis kukkus keskmine hind nädala sees 9,9% ja keskmiselt maksis elekter 39,1 €/MWh. Soomes kukkus keskmine hind nädala sees 9,1% (keskmiselt maksis elekter 43,1 €/MWh). Hinnalangus tuli peamiselt tiputundide arvelt kuna nii Soomes kui Eestis olid nädala sees pühad ja tarbimine vastas pigem nädalavahetuse profiilile. Eestis kukkus nädala sees tiputundide hind 14,3% (42,1 €/MWh, nädal varem 49,1 €/MWh).
Nädalavahetusel mõjustasid Estlinki hinnapiirkonna hinda Estlinki kaabli hooldustööd. Elektri hind Estlinki hinnapiirkonnas langes eelmisel nädalavahetusel võrreldes nädal varasemaga 7,9% (31,8 €/MWh vs 34,5 €/MWh). Hooldustööde tõttu oli takistatud elektri voog Eestist Soome, samas Soomest Eestisse elektri pääsemiseks takistusi ei olnud. Kuna Eestist ei pääsenud elekter Soome neil tundidel, mil hinnatase Estlinki hinnapiirkonnas oli Helsinki hinnapiirkonna hinnatasemest madalam, püsisid Eesti hinnad tavapärasest madalamal tasemel. Samas pääses elekter Soomest Eestisse neil tundidel, mil Helsinkis olid madalamad hinnad. Võrreldes üle-eelmise nädalaga kerkis Soomes nädalavahetuse elektri hind 2,3% (37,1 €/MWh vs 36,3 €/MWh).
Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis langesid, 2011. aasta baasenergia tarne* lepingu hind langes 3,3% tasemele 45,2 €/MWh. Languse taga oli nii kütuste kui saastekvootide hindade langus, kuid ka Saksamaa tulevikulepingute hindade madalam tase. Saksamaa 2011. aasta tulevikulepingu hind langes eelmisel nädalal 4,0% tasemele 52,3 €/MWh.
Baltikum: kaabli hooldustööd kahandasid eksporti Soome
Helsinki hinnapiirkonnas langes keskmine elektri hind eelmisel nädalal 41,4 €/MWh-ni (44,2 €/MWh, -6,5%, -2,9 €/MWh). Leedus kujunes keskmiseks hinnaks 44,8 €/MWh (44,3 €/MWh, +1,2%, +0,5 €/MWh). Veetase Daugaval Daugavpilsis oli pühapäeval 115 cm (nädal varem 128 cm; -13 cm).
Eelmisel nädalal eksporditi Soome 27,8 GWh elektrienergiat (keskmiselt 166 MW, -56MW), mida oli 9,4 GWh võrra vähem kui nädal varem. Ekspordile languse taga oli Estlinki kaabli hooldustööd. Kokku eksporditi elektrit Soome 117 tunnil, neist 85 tunnil maksimaalselt (262 MW). Soomest Eestisse imporditi elektrit 1,8 GWh (11 MW, -7 MW) ning tundide arv, mil elekter Soomest Eestisse voogas oli 18 (nädal varem 19), seejuures mitte ühelgi tunnil ei olnud import maksimaalne, mida Estlinki kaabel börsisüsteemi kaudu võimaldab (252 MW).
Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 79,1 GWh (keskmiselt 471 MW, -34 MW) ning müüdi 105 GWh (626 MW, -83 MW).
Põhjala: Soomes kahanes tarbimine pühade tõttu üle 16%
Pühade tõttu kahanes Soomes elektri tarbimine eelmisel nädalal 16,5% võrreldes üle-eelmise nädalaga. Kokku tarbiti Soomes eelmisel nädalal 1,15 TWh elektrienergiat (nädal varem 1,37 TWh, -0,23 TWh). Tarbimine kahanes ka Norras (võrreldes nädal varasemaga -0,04 TWh) ning Rootsis (-0,11 TWh).
Rootsis tõusis elektri tootmine eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega 4,1% võrra (2,74 TWh vs 2,63 TWh, +0,11 TWh). Soomes langes elektri tootmine nädalaga 1,16 TWh-lt 0,99 TWh-ni (-0,17 TWh) ning Norras langes tootmine 1,59 TWh-lt 1,51 TWh-le (-0,08 TWh).
Nädalavahetusel mõjustasid Estlinki hinnapiirkonna hinda Estlinki kaabli hooldustööd. Elektri hind Estlinki hinnapiirkonnas langes eelmisel nädalavahetusel võrreldes nädal varasemaga 7,9% (31,8 €/MWh vs 34,5 €/MWh). Hooldustööde tõttu oli takistatud elektri voog Eestist Soome, samas Soomest Eestisse elektri pääsemiseks takistusi ei olnud. Kuna Eestist ei pääsenud elekter Soome neil tundidel, mil hinnatase Estlinki hinnapiirkonnas oli Helsinki hinnapiirkonna hinnatasemest madalam, püsisid Eesti hinnad tavapärasest madalamal tasemel. Samas pääses elekter Soomest Eestisse neil tundidel, mil Helsinkis olid madalamad hinnad. Võrreldes üle-eelmise nädalaga kerkis Soomes nädalavahetuse elektri hind 2,3% (37,1 €/MWh vs 36,3 €/MWh).
Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis langesid, 2011. aasta baasenergia tarne* lepingu hind langes 3,3% tasemele 45,2 €/MWh. Languse taga oli nii kütuste kui saastekvootide hindade langus, kuid ka Saksamaa tulevikulepingute hindade madalam tase. Saksamaa 2011. aasta tulevikulepingu hind langes eelmisel nädalal 4,0% tasemele 52,3 €/MWh.
Baltikum: kaabli hooldustööd kahandasid eksporti Soome
Helsinki hinnapiirkonnas langes keskmine elektri hind eelmisel nädalal 41,4 €/MWh-ni (44,2 €/MWh, -6,5%, -2,9 €/MWh). Leedus kujunes keskmiseks hinnaks 44,8 €/MWh (44,3 €/MWh, +1,2%, +0,5 €/MWh). Veetase Daugaval Daugavpilsis oli pühapäeval 115 cm (nädal varem 128 cm; -13 cm).
Eelmisel nädalal eksporditi Soome 27,8 GWh elektrienergiat (keskmiselt 166 MW, -56MW), mida oli 9,4 GWh võrra vähem kui nädal varem. Ekspordile languse taga oli Estlinki kaabli hooldustööd. Kokku eksporditi elektrit Soome 117 tunnil, neist 85 tunnil maksimaalselt (262 MW). Soomest Eestisse imporditi elektrit 1,8 GWh (11 MW, -7 MW) ning tundide arv, mil elekter Soomest Eestisse voogas oli 18 (nädal varem 19), seejuures mitte ühelgi tunnil ei olnud import maksimaalne, mida Estlinki kaabel börsisüsteemi kaudu võimaldab (252 MW).
Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 79,1 GWh (keskmiselt 471 MW, -34 MW) ning müüdi 105 GWh (626 MW, -83 MW).
Põhjala: Soomes kahanes tarbimine pühade tõttu üle 16%
Pühade tõttu kahanes Soomes elektri tarbimine eelmisel nädalal 16,5% võrreldes üle-eelmise nädalaga. Kokku tarbiti Soomes eelmisel nädalal 1,15 TWh elektrienergiat (nädal varem 1,37 TWh, -0,23 TWh). Tarbimine kahanes ka Norras (võrreldes nädal varasemaga -0,04 TWh) ning Rootsis (-0,11 TWh).
Rootsis tõusis elektri tootmine eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega 4,1% võrra (2,74 TWh vs 2,63 TWh, +0,11 TWh). Soomes langes elektri tootmine nädalaga 1,16 TWh-lt 0,99 TWh-ni (-0,17 TWh) ning Norras langes tootmine 1,59 TWh-lt 1,51 TWh-le (-0,08 TWh).
Rootsis ja Norras tõusis keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 2,2 kraadi võrra 15,4 kraadile. Helsinkis tõusis õhutemperatuur 2,2 kraadi võrra 16,2 kraadile.
Viimaste andmete põhjal tõusis Põhjalas hüdroreservuaaride tase. Norras olid hüdroreservuaarid 48,8% maksimumist (nädal varem 44,9%), Rootsis 60,2% (56,3%). Vee sissevoog Rootsi ja Norra hüdroreservuaaridesse oli üle-eelmisel nädalal kolmandat nädalat järjest madalam kui normaalne (võrreldes ajaloolise keskmisega). Kuna lumevarud Norras on madalad, siis ei ole loota suuri vee sissevooge enne augustikuu lõppu. Nigel reservuaaride täitumine ei võimalda hüdroenergiat suvel toota kuna reservuaare on vaja hoida talveks, mil tarbimine suurem.
Tulevikutehingud: kütuste hinnalangus langetas tulevikulepingute hindasid
Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind langes 45,2 €/MWh-ni (46,8 €/MWh, -3,3%). Madalamal oli 2011. aasta lepingu hind viimati selle aasta 20. mail. Nafta tulevikutehingute hind oli reedel 67,0 €/barreli eest (67,2 €/barrel, -0,3%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 1,4% (80,2 €/t, nädal varem 81,4 €/t). Saastekvootide hind langes tasemele 15,7 €/t (16,1 €/t, -2,4%). Maagaasi hind langes 5,3%, 21,4 €/MWh (22,6 €/MWh, -1,2 €/MWh). Saksamaa 2011. aasta elektri hind tulevikulepingutes kukkus 4,0%, 52,3 €/MWh (54,5 €/MWh, -2,2 €/MWh).
Lähikvartalite hinnatasemed (3. kvartal 2010, 46,7 €/MWh; 4. kvartal 2010, 51,0 €/MWh; 1. kvartal 2011, 52,5 €/MWh) on Põhjalas olnud kõrgemad kui pikemaajaliste lepingute hinnad (3. kvartal 2011, 41,0 €/MWh; 4. kvartal 2011, 44,5 €/MWh, 2012, 42,7 €/MWh; 2013, 43,5 €/MWh). Põhjuseks madalad hüdroreservuaaride tasemed, mistõttu aasta lõpus, mil tarbimine kasvab, võib tekkida hüdroenergia puudus. Eeloleva talve külmusest ja sademete hulgast sõltub ka järgmise kevade elektri hind - kui lähenev talv tuleb külm ja vähese lumega ning hüdroreservuaaride tase ei parane, siis ei ole kevadel põhjust loota ka odavamatele elektrihindadele.
Hetke elektrihindadele on pärssivalt mõjunud makromajanduse olukord. Osad analüütikud prognoosivad, et Euroopas saavutatakse 2008. aasta majanduskriisieelne elektritarbimise tase 2012. aastal. Seega peaks järgmistel aastatel tarbimine kasvama, mis peaks toetama ka elektrihindasid. Põhjamaades oli elektrienergia tarbimine olnud suurem juba sellel aastal võrreldes eelmise aastaga. Selle aasta esimesel 24. nädalal on Nord Poolis tarbimine olnud 190,0 TWh, 2009. aastal oli samal perioodil tarbimine 180,7 TWh. Analüütikute prognooside kohaselt tarbitakse selle aasta lõpuni kokku veel 192 TWh, mis teeb kogu aasta tarbimiseks 382,1 TWh. 2009 aastal (52-le nädalale kohandatult) oli tarbimine 371,0 TWh. Üle 10TWh kasv tarbimises tähendab, et elektritarbimine Põhjalas suureneb sellel aastal kokku rohkem kui Eestis 2009. aastal elektrit toodeti (8,7 TWh). Tarbimise kasvu taga on olnud sellel aastal peamiselt külm talv aga ka väike kasv nõudluses.
* baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind
Viimaste andmete põhjal tõusis Põhjalas hüdroreservuaaride tase. Norras olid hüdroreservuaarid 48,8% maksimumist (nädal varem 44,9%), Rootsis 60,2% (56,3%). Vee sissevoog Rootsi ja Norra hüdroreservuaaridesse oli üle-eelmisel nädalal kolmandat nädalat järjest madalam kui normaalne (võrreldes ajaloolise keskmisega). Kuna lumevarud Norras on madalad, siis ei ole loota suuri vee sissevooge enne augustikuu lõppu. Nigel reservuaaride täitumine ei võimalda hüdroenergiat suvel toota kuna reservuaare on vaja hoida talveks, mil tarbimine suurem.
Tulevikutehingud: kütuste hinnalangus langetas tulevikulepingute hindasid
Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind langes 45,2 €/MWh-ni (46,8 €/MWh, -3,3%). Madalamal oli 2011. aasta lepingu hind viimati selle aasta 20. mail. Nafta tulevikutehingute hind oli reedel 67,0 €/barreli eest (67,2 €/barrel, -0,3%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 1,4% (80,2 €/t, nädal varem 81,4 €/t). Saastekvootide hind langes tasemele 15,7 €/t (16,1 €/t, -2,4%). Maagaasi hind langes 5,3%, 21,4 €/MWh (22,6 €/MWh, -1,2 €/MWh). Saksamaa 2011. aasta elektri hind tulevikulepingutes kukkus 4,0%, 52,3 €/MWh (54,5 €/MWh, -2,2 €/MWh).
Lähikvartalite hinnatasemed (3. kvartal 2010, 46,7 €/MWh; 4. kvartal 2010, 51,0 €/MWh; 1. kvartal 2011, 52,5 €/MWh) on Põhjalas olnud kõrgemad kui pikemaajaliste lepingute hinnad (3. kvartal 2011, 41,0 €/MWh; 4. kvartal 2011, 44,5 €/MWh, 2012, 42,7 €/MWh; 2013, 43,5 €/MWh). Põhjuseks madalad hüdroreservuaaride tasemed, mistõttu aasta lõpus, mil tarbimine kasvab, võib tekkida hüdroenergia puudus. Eeloleva talve külmusest ja sademete hulgast sõltub ka järgmise kevade elektri hind - kui lähenev talv tuleb külm ja vähese lumega ning hüdroreservuaaride tase ei parane, siis ei ole kevadel põhjust loota ka odavamatele elektrihindadele.
Hetke elektrihindadele on pärssivalt mõjunud makromajanduse olukord. Osad analüütikud prognoosivad, et Euroopas saavutatakse 2008. aasta majanduskriisieelne elektritarbimise tase 2012. aastal. Seega peaks järgmistel aastatel tarbimine kasvama, mis peaks toetama ka elektrihindasid. Põhjamaades oli elektrienergia tarbimine olnud suurem juba sellel aastal võrreldes eelmise aastaga. Selle aasta esimesel 24. nädalal on Nord Poolis tarbimine olnud 190,0 TWh, 2009. aastal oli samal perioodil tarbimine 180,7 TWh. Analüütikute prognooside kohaselt tarbitakse selle aasta lõpuni kokku veel 192 TWh, mis teeb kogu aasta tarbimiseks 382,1 TWh. 2009 aastal (52-le nädalale kohandatult) oli tarbimine 371,0 TWh. Üle 10TWh kasv tarbimises tähendab, et elektritarbimine Põhjalas suureneb sellel aastal kokku rohkem kui Eestis 2009. aastal elektrit toodeti (8,7 TWh). Tarbimise kasvu taga on olnud sellel aastal peamiselt külm talv aga ka väike kasv nõudluses.
* baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind