Uudised
Elektribörs: Põhjamaadesse pole suurvesi veel jõudnud, elektri hinnad püsivad tugevad
Elektri hinnad Baltikumis ja Soomes möödunud nädalal tõusid 15-20%
Tugeva tõusu tegi keskmine elektrihind läbi ka Soomes ja Leedus. Helsinki hinnapiirkonnas tõusis hind 15,7% 47,2 €/MWh ja Leedus tõusis hind 20,7% 43,3 €/MWh. 6,2 €/MWh hinnavahe Helsinki piirkonnaga näitab, et ruum hinnatõusuks on vaatamata eelmise nädala kiirele tõusule olemas.
Nõudlust Baltikumis toodetud elektri järgi näitas see, et eelmisel nädalal kasvas eksport Soome 5,5 GWh võrra 41,1 GWh-ni (keskmiselt 245 MW) ehk Estlinki kaablit kasutati ekspordiks peaaegu täies mahus (maksimum 262 MW). Soomest Eestisse importi eelmisel nädalal ei toimunud ka nendel tundidel, mil hinnad olid nii Helsinkis kui Eestis võrdsed.
Kokku osteti Eesti piirkonnas eelmisel nädalal elektrit 31,6 GWh (keskmiselt 188 MW, -18 MW) ning müüdi 72,7 GWh (433 MW, +22 MW). Hindasid Balti piirkonnas hoiab endiselt all hüdroenergia pakkumine. Veetase Daugaval Daugavpilsis kahanes möödunud pühapäeva hommikuks 286 cm-ni. Nädala sees käis veetase isegi allpool 270 cm taset. Vaatamata veetaseme üldisele alanemisele on Läti hüdroenergia tootmine veel selline, kus kaetakse Läti tarbimisvajadus.
Hüdroreservuaaride tase ja CO2 hoiavad elektrienergia hinda üleval
Nord Pooli hindasid hoiab üleval madal hüdroreservuaaride tase Norras (23,4% maksimumist) ja Rootsis (13,3%). Hüdroreservuaaride taset hoiab all keskmisest külmemad ilmad, mis ei lase lumel kõrgemates mägedes sulada. Hüdroreservuaaride madalamale tasemele jäämist võrreldes eelmise aastaga näitavad ka madalamad lumevarud, mis on analüütikute andmetele tuginedes normaalsetest tasemetest pea poole madalamad.
Tugeva tõusu tegi keskmine elektrihind läbi ka Soomes ja Leedus. Helsinki hinnapiirkonnas tõusis hind 15,7% 47,2 €/MWh ja Leedus tõusis hind 20,7% 43,3 €/MWh. 6,2 €/MWh hinnavahe Helsinki piirkonnaga näitab, et ruum hinnatõusuks on vaatamata eelmise nädala kiirele tõusule olemas.
Nõudlust Baltikumis toodetud elektri järgi näitas see, et eelmisel nädalal kasvas eksport Soome 5,5 GWh võrra 41,1 GWh-ni (keskmiselt 245 MW) ehk Estlinki kaablit kasutati ekspordiks peaaegu täies mahus (maksimum 262 MW). Soomest Eestisse importi eelmisel nädalal ei toimunud ka nendel tundidel, mil hinnad olid nii Helsinkis kui Eestis võrdsed.
Kokku osteti Eesti piirkonnas eelmisel nädalal elektrit 31,6 GWh (keskmiselt 188 MW, -18 MW) ning müüdi 72,7 GWh (433 MW, +22 MW). Hindasid Balti piirkonnas hoiab endiselt all hüdroenergia pakkumine. Veetase Daugaval Daugavpilsis kahanes möödunud pühapäeva hommikuks 286 cm-ni. Nädala sees käis veetase isegi allpool 270 cm taset. Vaatamata veetaseme üldisele alanemisele on Läti hüdroenergia tootmine veel selline, kus kaetakse Läti tarbimisvajadus.
Hüdroreservuaaride tase ja CO2 hoiavad elektrienergia hinda üleval
Nord Pooli hindasid hoiab üleval madal hüdroreservuaaride tase Norras (23,4% maksimumist) ja Rootsis (13,3%). Hüdroreservuaaride taset hoiab all keskmisest külmemad ilmad, mis ei lase lumel kõrgemates mägedes sulada. Hüdroreservuaaride madalamale tasemele jäämist võrreldes eelmise aastaga näitavad ka madalamad lumevarud, mis on analüütikute andmetele tuginedes normaalsetest tasemetest pea poole madalamad.
Elektrihinna kõikumine võrreldes nädal varesemaga vähenes, kuid tiputundide maksimumhind oli kõrgem kui nädal varem (55,1 vs 51,4 €/MWh). Kõrgema ja madalama hinna vahe vähenes ennekõike mitte tipu tundide arvelt – miinimumhind võrreldes nädal varasemaga pea kahekordistus (32,6 vs 16,6 €/MWh). Ida-Taani hinnapiirkonnas oli eelmisel nädalal reede öösel neli tundi elektri hind negatiivne (-38 €/MW). Negatiivse hinna põhjuseks oli madal ekspordimaht Rootsiga – kui tavapäraselt võimaldab Ida-Taanit ja Rootsit ühendav kaabel üle kanda 1700MW, siis tundidel 00-06 oli Ida-Taani ja Rootsi vaheline ülekandevõimsus piiratud vahemikus 200-296 MW.
Tulevikutehingute hinnad kõiguvad 50 €/MWh ümber
Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind kasvas 47,9 €/MWh-st (+0,8%). Järgmiste kvartalite ja kalendriaasta tulevikulepingute hindasid hoiavad üleval madal hüdroreservuaaride tase Norras ja Rootsis ning viimastel nädalatel tõusnud saastekvootide hind. Perioodi juuli 2010 kuni märts 2011 tulevikutehingute keskmine hind baasenergiale Helsinki hinnapiirkonnas on ca 53-54 €/MWh.
Nafta (Brent) tulevikutehingute hind kukkus eelmisel nädalal 8,3%, 85,4 dollarini barrelist. Nafta languse taga oli euro nõrgenemine ja aktsiaturgude kukkumine, mille põhjustasid kartused, et Kreeka võlakriis võib seisata Euroopa majanduse taastumise. Nädala sees käis tulevikutehingute hind ära ülalpool 16,3 eurot tonni kohta. Analüütikute hinnangul on tehniliseks vastupanutasemeks saastekvootidele ajalooliselt olnud 20 €/t. Mitmed prognoosid saastekvootide hinna kohta jäävad vahemikku 13-18 eurot tonni kohta 2010. aasta lepingutele.
Tulevikutehingute hinnad kõiguvad 50 €/MWh ümber
Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind kasvas 47,9 €/MWh-st (+0,8%). Järgmiste kvartalite ja kalendriaasta tulevikulepingute hindasid hoiavad üleval madal hüdroreservuaaride tase Norras ja Rootsis ning viimastel nädalatel tõusnud saastekvootide hind. Perioodi juuli 2010 kuni märts 2011 tulevikutehingute keskmine hind baasenergiale Helsinki hinnapiirkonnas on ca 53-54 €/MWh.
Nafta (Brent) tulevikutehingute hind kukkus eelmisel nädalal 8,3%, 85,4 dollarini barrelist. Nafta languse taga oli euro nõrgenemine ja aktsiaturgude kukkumine, mille põhjustasid kartused, et Kreeka võlakriis võib seisata Euroopa majanduse taastumise. Nädala sees käis tulevikutehingute hind ära ülalpool 16,3 eurot tonni kohta. Analüütikute hinnangul on tehniliseks vastupanutasemeks saastekvootidele ajalooliselt olnud 20 €/t. Mitmed prognoosid saastekvootide hinna kohta jäävad vahemikku 13-18 eurot tonni kohta 2010. aasta lepingutele.