Uudised
Eesti Energia 2005/2006. majandusaasta tulemused
Eesti Energia kontsern teenis auditeerimata andmetel 31. märtsil 2006 lõppenud majandusaastal 8 348 mln krooniste äritulude juures 2 125 mln krooni kasumit ning investeeris samal ajal 2 390 mln krooni.
Majandusaasta tulemust mõjutas enim Eesti majanduse jätkuva kiire kasvuga kaasnenud kasvav kodumaine elektri tarbimine ja heitmekvootide müük.
2005/2006. majandusaastal kasvas kodumaine elektrimüük 4,9%, moodustades 6 235 GWh. Kodumaise elektrienergia müügitulud kasvasid 11,1% (494 mln kr).
Vaatamata elektrienergia ekspordi mahu 12,3% vähenemisele eelmisel majandusaastal kasvasid eksporditulud 19,5% moodustades 630 mln kr. 2005/2006. majandusaastal jäi ära elektrienergia eksport Venemaale ja alustasime eksporti Leetu. Ekspordist 87,7% läks Lätti ja 12,3% Leetu. „2005/2006 majandusaasta olulisim sündmus oli Eesti-Soome merekaabli Estlink ehitustöödega alustamine. See on esimene samm meie ühendamiseks Euroopa elektrisüsteemiga. Pikemas perspektiivis mõjutab Estlink oluliselt nii Eesti kui Balti energiaturgu tervikuna, andes võimaluse Baltikumi ja Põhjamaade vahel elektri ostmiseks ja müügiks ning alternatiivi võimaliku tootmisvõimsuste puudujäägi katmiseks,” rääkis möödunud majandusaasta tähtsamatest sündmustest Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik tõi majandusaasta olulisemate sündmustena finantspoolelt esile Eesti Energia krediidireitingute tõstmise ja eduka võlakirjade vahetuse. Moody’s otsustas tõsta Eesti Energia krediidireitingu eelmise majandusaasta lõpu A3’lt positiivse väljavaatega A1’le. Standard & Poor’s kinnitas Eesti Energia reitingu tasemel A-, muutes senise negatiivse väljavaate stabiilseks. Võlakohustuste tähtaja pikendamiseks korraldas Eesti Energia võlakirjaemissiooni vahetades 2009 lunastatavad võlakirjad välja 2020 aastal lunastatavate võlakirjade vastu. Sellega on Eesti Energia endale pikaks ajaks garanteerinud soodsa fikseeritud intressiga finantseerimise. Elektrienergia kaod kokku moodustasid majandusaasta jooksul 12,09%, mis on Eesti Energia AS kõigi aegade madalaim tase. 2005/06 majandusaasta tulemusi mõjutas ka heitmekaubandusega seotud tulu. "CO2 heitmekvoodid andsid lõppenud majandusaastal erakorralist lisatulu 1 157 mln kr, kuid see on avanss, mis tuleb suunata CO2-vabama tootmistehnoloogia kasutuselevõtuks," kommenteeris Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Soojusenergia müük moodustas 2005/2006 majandusaastal 1981 GWh, kasvades 5 GWh võrreldes 2004/2005. majandusaastaga. Samas suurenes möödunud majandusaastal põlevkiviõli kontserniväline müük 73%. "Nafta hinna kallinemine maailmaturul mõjutas oluliselt Euroopa energiaturgusid, põhjustades energiahindade tõusu," kommenteeris Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik. "Nafta hinnaga liikusid kaasa nii kütteõli kui ka gaasi hinnad. Tootmiseks vajalike energiakandjate jätkuv defitsiit ning samal ajal kasvav energia nõudlus annavad põhjust järeldada, et lähemas tulevikus sarnane olukord püsib,” täiendas Kaasik. Eesti Energia kontsern investeeris 2005/2006. majandusaastal 2,390 mld krooni. Pärast Narva Elektrijaama kahe uue keevkihttehnoloogiat kasutava tootmisploki valmimist on kontsern investeeringute tegemisel keskendunud energiatootmiselt elektrivõrkude arendamisse, kuhu suunati ca 69% aasta investeeringutest. Jaotusvõrgu investeeringutest on järjest kasvava mahuga elektrivõrguga liitumised, kuhu investeeriti ca 495 mln kr. 2006/2007. majandusaastal on Eesti Energia investeeringute fookuses jätkuvalt elektrivõrkude kvaliteedi tõstmine. Kokku plaanime investeerida alanud majandusaastal 2 659 mln kr. Suurimateks investeeringuobjektideks on Narva Elektrijaamades uue tuhaärastussüsteemi ehitamine, samuti uue 330 kV ülekandeliini ehituse käivitamine Tallinn-Narva suunal. 2005/2006. majandusaasta lõpu seisuga on Eesti Energial kohustusi kokku 8 216 mln krooni, sellest pikaajalisi võlakohustusi 5 331 mln krooni. Eesti Energia auditeeritud majandustulemused selguvad juuni lõpus. Lisainformatsioon: Helen Sabrak
Eesti Energia AS pressiesindaja
Tel: (+372) 71 52 255
GSM: (+372) 56 625 888
E-post: [email protected]
Vaatamata elektrienergia ekspordi mahu 12,3% vähenemisele eelmisel majandusaastal kasvasid eksporditulud 19,5% moodustades 630 mln kr. 2005/2006. majandusaastal jäi ära elektrienergia eksport Venemaale ja alustasime eksporti Leetu. Ekspordist 87,7% läks Lätti ja 12,3% Leetu. „2005/2006 majandusaasta olulisim sündmus oli Eesti-Soome merekaabli Estlink ehitustöödega alustamine. See on esimene samm meie ühendamiseks Euroopa elektrisüsteemiga. Pikemas perspektiivis mõjutab Estlink oluliselt nii Eesti kui Balti energiaturgu tervikuna, andes võimaluse Baltikumi ja Põhjamaade vahel elektri ostmiseks ja müügiks ning alternatiivi võimaliku tootmisvõimsuste puudujäägi katmiseks,” rääkis möödunud majandusaasta tähtsamatest sündmustest Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik tõi majandusaasta olulisemate sündmustena finantspoolelt esile Eesti Energia krediidireitingute tõstmise ja eduka võlakirjade vahetuse. Moody’s otsustas tõsta Eesti Energia krediidireitingu eelmise majandusaasta lõpu A3’lt positiivse väljavaatega A1’le. Standard & Poor’s kinnitas Eesti Energia reitingu tasemel A-, muutes senise negatiivse väljavaate stabiilseks. Võlakohustuste tähtaja pikendamiseks korraldas Eesti Energia võlakirjaemissiooni vahetades 2009 lunastatavad võlakirjad välja 2020 aastal lunastatavate võlakirjade vastu. Sellega on Eesti Energia endale pikaks ajaks garanteerinud soodsa fikseeritud intressiga finantseerimise. Elektrienergia kaod kokku moodustasid majandusaasta jooksul 12,09%, mis on Eesti Energia AS kõigi aegade madalaim tase. 2005/06 majandusaasta tulemusi mõjutas ka heitmekaubandusega seotud tulu. "CO2 heitmekvoodid andsid lõppenud majandusaastal erakorralist lisatulu 1 157 mln kr, kuid see on avanss, mis tuleb suunata CO2-vabama tootmistehnoloogia kasutuselevõtuks," kommenteeris Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Soojusenergia müük moodustas 2005/2006 majandusaastal 1981 GWh, kasvades 5 GWh võrreldes 2004/2005. majandusaastaga. Samas suurenes möödunud majandusaastal põlevkiviõli kontserniväline müük 73%. "Nafta hinna kallinemine maailmaturul mõjutas oluliselt Euroopa energiaturgusid, põhjustades energiahindade tõusu," kommenteeris Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik. "Nafta hinnaga liikusid kaasa nii kütteõli kui ka gaasi hinnad. Tootmiseks vajalike energiakandjate jätkuv defitsiit ning samal ajal kasvav energia nõudlus annavad põhjust järeldada, et lähemas tulevikus sarnane olukord püsib,” täiendas Kaasik. Eesti Energia kontsern investeeris 2005/2006. majandusaastal 2,390 mld krooni. Pärast Narva Elektrijaama kahe uue keevkihttehnoloogiat kasutava tootmisploki valmimist on kontsern investeeringute tegemisel keskendunud energiatootmiselt elektrivõrkude arendamisse, kuhu suunati ca 69% aasta investeeringutest. Jaotusvõrgu investeeringutest on järjest kasvava mahuga elektrivõrguga liitumised, kuhu investeeriti ca 495 mln kr. 2006/2007. majandusaastal on Eesti Energia investeeringute fookuses jätkuvalt elektrivõrkude kvaliteedi tõstmine. Kokku plaanime investeerida alanud majandusaastal 2 659 mln kr. Suurimateks investeeringuobjektideks on Narva Elektrijaamades uue tuhaärastussüsteemi ehitamine, samuti uue 330 kV ülekandeliini ehituse käivitamine Tallinn-Narva suunal. 2005/2006. majandusaasta lõpu seisuga on Eesti Energial kohustusi kokku 8 216 mln krooni, sellest pikaajalisi võlakohustusi 5 331 mln krooni. Eesti Energia auditeeritud majandustulemused selguvad juuni lõpus. Lisainformatsioon: Helen Sabrak
Eesti Energia AS pressiesindaja
Tel: (+372) 71 52 255
GSM: (+372) 56 625 888
E-post: [email protected]