Kõrgete energiahindade toel suurenes Eesti Energia kolmanda kvartali müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 52 protsenti ehk saja miljoni euro võrra 291 miljoni euroni. See on aegade parim müügitulemus kolmandas kvartalis.

Kulumieelne ärikasum (EBITDA) suurenes aastaga 48 protsenti 66 miljoni euroni. Mulluse 8 miljoni euro suuruse kahjumi asemel teenis kontsern tänavu kolmandas kvartalis 16,9 miljonit eurot puhaskasumit.

Ettevõtte majandustulemustele avaldas suurimat mõju hüppeliselt kasvanud elektri turuhind, mis kvartali keskmisena tõusis aastaga 2,6 korda ja küündis Balti riikides 100 euroni megavatt-tunni eest.

Kõrge elektrihinna on tinginud mitme asjaolu koosmõju: Põhjamaade hüdroressursside madal tase, kõrge maagaasi hind, rekordiline CO₂ heitmekvoodi hind ning tarbimise suurenemine. Seejuures liikusid kõik tegurid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vastupidises suunas.

Eesti Energia juhatuse liikme ja finantsdirektori Andri Avila sõnul on kõrgetel energiahindadel ettevõttele korraga positiivsed ja negatiivsed mõjud.

„Ühelt poolt suurendab see meie müügitulu, tõstab taastuvenergia investeeringute konkurentsivõimet ja võimaldab Narva hübriidelektrijaamadel rohkem turule pääseda. Teisalt on meie tootmise omahinna komponendid kallimad ja elektri ostukulu kordades suurem, survestades meie marginaale,“ tõi Avila mõned näited.

Üle poole Eesti Energia klientidest kõikuva elektri turuhinna pärast muretsema ei pea, sest nad on eelistanud fikseeritud elektripaketti, mille hinnad on turuhinnast praegu madalamal tasemel. Usaldusväärse partnerina täidab Eesti Energia klientide ees võetud lepingulised kohustused.

Kolmanda kvartali lõpuks oli ligi 800 äriklienti üle Baltikumi kasutanud võimalust sõlmida Eesti Energiaga rohelise elektri ostu-müügileping kuni kümneks aastaks, et saada hinnas pikema aja peale kindlus.

Eesti Energia müüs kolmandas kvartalis koduturgudel kokku 2,2 teravatt-tundi elektrit, mida on 25 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Enim kasvas müük Poolas ja Leedus.

Kontsern tootis kolmandas kvartalis 1,2 teravatt-tundi elektrit, mis on mullusest 12 protsenti enam. Soojuse toodang kasvas aastaga 79 protsenti 167 gigavatt-tunnini. Vedelkütuste toodang vähenes 22 protsenti tasemele 90 000 tonni tulenevalt tehaste erinevast hooldusperioodist võrreldes eelmise aastaga.

Aastaga kuus protsenti kasvanud elektritarbimine suurendas samavõrra kolmanda kvartali võrguteenuse müügimahtu tasemele 1,5 teravatt-tundi.

Kontserni investeeringud suurenesid 60 miljonile eurole, mida on 2020. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 57 protsenti enam. Lõviosa sellest ehk 26 miljonit eurot läks võrguteenuse kvaliteedi tõstmisesse, 8 miljonit eurot kulus Leedu tuuleparkide rajamiseks ning ligi 11 miljonit uue Enefit280 tehase rajamiseks.

Tänavuse aasta 9 kuuga on ettevõte teeninud 829 miljonit eurot müügitulu (+42%), 179 miljonit EBITDA-d (+20%), investeerinud 146 miljonit (+8%) ning teeninud 33 miljonit eurot puhaskasumit (2020. aastal -3 mln).

Andri Avila sõnul pole ettevaatavalt näha, et turud usuks energiahindade langemist harjumuspärasele tasemele. CO₂ kvoodi ning maagaasi kõrged hinnad dikteerivad elektritootmises tipuhindu ning energia nõudlus tervikuna ei näita majanduskasvu tingimustes raugemise märke. Prognoosimatu tegur on ilmastik eeloleval talvel, mis võib tuua kas leevendust või täiendavat survet hindadele.