Energiaturu ülevaade, aprill 2016

09.05.2016

Sander Randver

Eesti Energia portfellihaldur

Kaablirikked, hooldused, madalad hüdroreservid ja kehv ilm tõstsid aprillis elektri börsihindu

Seekordses turuülevaates toome teieni kokkuvõtte aprillikuu börsihindade muutustest ja nende mõjuritest, räägime lähemalt toornafta, euro ja dollari kursi ning süsinikuhindade kõikumistest ning tutvustame aprilli olulisimaid uudiseid Balti riikide turgudelt.

Seekord jagame teiega ka põnevaid videomaterjale! Kuna mai on rohelise energia kuu, kutsume kõiki kliente sõlmima Rohelise Energia lepingut ning osalema seeläbi auhinnaloosis. Lisaks räägime oma panusest keskkonda ja meie jõululubadusest, mille täitmiseks istutasime suurkliendiosakonnaga Narva karjääri 2000 männitaime.

Lugege teemadest lähemalt allpool

  • Nord Pooli keskmine börsihind tõusis nii Eestis, Lätis, Leedus kui ka Soomes »

    Aprillis kujunes elektribörsi Nord Pool keskmiseks turuhinnaks Eestis 29,73 €/MWh, mis oli märtsi keskmisest hinnast 0,32 eurot kõrgem. Üldiselt on elektri turuhind Baltikumis pärast väga kõrge hinnatasemega jaanuarikuud stabiliseerunud. Läti elektri turuhind tegi aprillis mõnevõrra suurema tõusu ning jõudis märtsi 29,87 €/MWh tasemelt aprillis 30,71 euroni megavatt-tunnist. Kuna NordBalti ühendus oli pikalt rivist väljas, maksis aprillis elekter Balti riikidest kõige enam Leedus. Sealne hind 33,03 €/MWh tõusis võrreldes eelmise kuu turuhinnaga 7,21% ehk 2,78 eurot. Soome elektrihind oli aprillis võrreldes Balti riikidega mõnevõrra madalam ehk 27,25 €/MWh, mis on märtsikuisest hinnast 0,16 eurot kõrgem.

    Nimetatud keskmisi hindu vaadeldes tasub kindlasti võtta arvesse asjaolu, et tegemist on aprillikuu keskmiste elektrihindadega. Iga kliendi tegeliku tarbitud elektrienergia keskmine hind võib toodud hindadest erineda, sest erinevatel tundidel on elektrihind erinev. Seega sõltub iga tarbija keskmine elektrihind sellest, millal ta elektrit on tarbinud.

    Börs Keskmine
    €/MWh
    Muutus võrreldes
    eelneva kuuga
    Miinimum Maksimum
    Nord Pool Eesti 29,73 1,09% 14,93 51,5
    Nord Pool Soome 27,25 0,59% 14,93 51,5
    Nord Pool Läti 30,71 2,81% 14,93 51,5
    Nord Pool Leedu 33,03 7,21% 14,93 95,08

    Aprillikuu börsihinda mõjutasid NordBalti ja Estlinki rikked ning piirangud, madalad hüdroreservid ja elektrijaamade hooldused ning heitlik ilm. Väiksem hüdroenergia saadavus tähendas ka kõrgemat elektri turuhinda Baltikumis. Seoses madalate hüdroressurssidega tuli aprillis kõikjal Põhjamaades ette väga palju hüdroelektrijaamade korralisi hooldusi.

    Soomes toimusid Olkiluoto tuumaelektrijaama esimese ploki hooldustööd, mis tõstsid kahe nädala jooksul mõnevõrra Soome elektrihinda. 8. maist kuni 17. maini on planeeritud Olkiluoto tuumaelektrijaama teise ploki hooldustööd. Paraku esines aprillis nii EstLink 2 kui ka NordBalti välisühendustes rikkeid või plaanilisi hooldusi. Enim kannatas selle asjaolu tõttu Leedu, kus elektri turuhind oli pidevalt kõrgem kui teistes Balti riikides.

    Eleringi andmetel toimus elektriliiklus aprillis tavapärasel moel – enamasti Soomest Eestisse ja Eestist Lätti. Soome-Eesti ja Eesti-Läti suunal kasutati eelmisel kuul ära üle 60% turule antud võimsusest. Täisvõimsusel töötatud tundide arv oli Soome-Eesti suunal 287 ja Eesti-Läti suunal 125.

  • Mai on Rohelise Energia kuu – sõlmige Rohelise Energia elektrileping tavaenergia hinnaga ja osalege ettevõttega elektriratta loosimises! »

    Maikuus tähistame rohelise energia kuud – pöörame tähelepanu keskkonnasõbralikule energiatootmisele ja julgustame ka teie ettevõtet Rohelise Energia elektriostulahendust proovima. Juba praegu eelistab mitusada Eesti Energia äriklienti ja mitu tuhat koduklienti elektriostulahendusena Rohelist Energiat.

    Maikuus 100% Roheline Energia tavaenergia hinnaga! Lisaks loosime kõigi Rohelise Energia lepinguliste klientide vahel välja ultramoodse Scott elektrijalgratta! Kampaania tingimused »


    Lepingu sõlmimiseks pöörduge oma suurkliendihalduri poole Eesti Energias.

    Miks on ettevõtted valinud elektrilepinguks Rohelise Energia?

    Vaadake videorubriiki, kus Eesti Energia klientide Telia, Ergo, Fortaco, Akzo Nobel ja Kroonpress esindajad räägivad, miks on nende ettevõte valinud elektrilepinguks Rohelise Energia ja kuidas on nad Rohelise Energia kaubamärki kasutanud ettevõttesiseselt või oma toodangu turustamisel.

    Mida tähendab Roheline Energia?

    Roheline Energia on elektritoode, mille tootmiseks on kasutatud 100% taastuvaid energiaallikaid. Taastuvenergiat toodetakse ühel või teisel ajahetkel Eesti Energia ja kliendi vahelises lepingus kokku lepitud mahu ulatuses.


    Mis on Rohelise Energia eelised?

    • Rohelist Energiat tarbides hoiate loodust ja säilitate puhta keskkonna tulevastele põlvedele. Rohelise Energia ostmisega mõjutate elektritootmise arengut, et ümbritsev keskkond oleks paremini hoitud ning loodusvarad otstarbekamalt kasutatud.
    • Toetate taastuvenergia tootjaid. Taastuvatest energiaallikatest elektritootmine on oluline, sest see annab riigile tugevuse ja sõltumatuse. Mida mitmekesisemalt ja hajutatumalt elektrit toodetakse, seda kindlamini on tagatud tarbijatele vajalik kogus elektrit.
    • Teistele eeskujuks! Rohelise Energia elektrilepinguga näitate nii oma klientidele kui ka partneritele, et Te peate puhast loodust oluliseks ja annate enda panuse selle hoidmisse.
    • Saate kasutada Rohelise Energia kaubamärki. Lisaks teistele eelistele, saavad Rohelise Energiaga liitunud kliendid kasutada ka Rohelise Energia kaubamärki. Selleks on mitmeid võimalusi. Näiteks kaubamärgi kasutus toodete märgistamisel, müügimaterjalides, ettevõtte kodulehel aga ka hoonetel ja siseruumides.

    Rohelise Energia kohta lähemalt »

  • Toornafta hind tõusis alates jaanuarist kõrgeimale tasemele, kuid võib taas langema hakata »

    Aprillis jätkus Brenti toornafta hinnatõus. Pärast väga madalaid hindu jaanuaris (27,88 dollarit barrelist) saavutas toornafta hind järjekordse kõrgeima taseme, lõpetades aprilli hinnaga 48,14 dollarit barrelist. Naftahinna tõus oli eriti märkimisväärne seetõttu, et aprilli keskel toimunud Doha konverentsil ei jõudnud maailma juhtivad naftatootjad kokkuleppele toodangu reguleerimise osas. Hoolimata sellest on nafta hind jätkanud tõusu.

    Hinna mõistes on fakt, et Doha konverentsil kokkuleppeni ei jõutud, samas ka soodne, sest kokkuleppe saavutamine oleks tähendanud suuremat hinnatõusu ning volatiilsust. Mai esimestel päevadel langes toornafta barrelihind järsult 44,74 dollarini. Osalt oli see tingitud ühe maailma suurima naftaimportija Hiina väga halbadest tööstusnäitajatest, lisaks avaldusid Doha kohtumise läbikukkumise mõjud ning Lähis-Idast ja Põhjamerest tuleva naftatoodangu ülepakkumine.

  • Nafta hinnatõus tugevdas aprillis dollarit, süsiniku hinnad tõusid üle 15 protsendi »

    Naftahinna pidev tõus oli üks olulisi faktoreid, mis kindlustas dollari kursi tõusu. Aprilli alustas dollar nõrgemana (1,1432 dollarit ühe euro kohta). Dollari kurss tõusis stabiilselt aprilli viimase nädalani, kuni dollar saavutas kursiks 1,1264. Hiina kehvade tööstusnäitajate, nafta ületoodangu ja Austraalia keskpanga intressimäärade languse tõttu on dollar teinud viimase nädala jooksul läbi märgatava languse kuni kursini 1,1569 dollarit ühe euro kohta, mis pehmendab Euroopa Liidu jaoks ka nafta hinnatõusu.

    „Märtsiga võrreldes tõusis aprillis süsiniku hind Euroopa Liidus 15,17 protsenti ehk 4,95 eurolt 5,70 euroni tonni kohta. 25.–27. aprillini tõusid süsiniku hinnad tervelt 0,94 euro jagu, sest eelnenud nädalal olid Euroopa Liidu juhid ja rahvusvahelised pangad arutanud CO2 kvootidele miinimumhinna kehtestamist. Hoolimata järsust hinnatõusust langes süsiniku hind mõne päeva jooksul uuesti endisele tasemele.

  • Eesti Energia alustas Enefixi kaubamärgi all põlevkivituhast mullaparendaja hulgimüüki »

    Eesti Energia on koos Eesti Maaülikooli ja suurtalupidajatega põhjalikult uurinud põlevkivituha mõju mullale. Uuringutulemused kinnitavad, et põlevkivituhast mullaparendaja aitab taimedel pinnasest toiteelemente omastada, vähendab taimehaigustesse nakatumist ja pärsib ka samblakasvu.

    „Uurisime põlevkivituha mõju mullale ja saagikusele koos Eesti Maaülikooli ja suurtaludega. Katseid viisime läbi üle Eesti erinevatel pinnastel. Tänaseks on meil olemas nii teadlaste kui ka talupidajate kinnitus põlevkivituha sobivusele ja positiivsele mõjule: vilja saagikus kasvab ja väetiste omastamine taimedes paraneb. Põlevkivituhk sobib ka metsaistikute kasvatamiseks,“ rääkis Eesti Energia energiakaubanduse juht Veiko Räim.

    Eesti Maaülikooli metsakasvatuse osakonna vanemteadur Katri Ots selgitas, et 2011.–2015. aastatel katsetas maaülikool Enefixi mullaparendaja mõju okaspuude kasvule. „Katse käigus veendusime, et põletatud põlevkivis sisalduvad toiteelemendid sobivad nii põldude rikastamiseks ja metsaistikute kasvatamiseks kui ka turbamuldadel puistute ja jõulukuuseistandike kasvu kiirendamiseks.“

    Lõuna-Eestis asuva Kaska-Luiga talu agronoom Marek Kruusla kinnitas, et põlevkivituha positiivne mõju avaldus ka nende talu 80-hektarilise põllu saagi tulemustes. „Üle-eelmisel aastal panime põllule prooviks põlevkivi tolmtuhka ja nägime juba järgmisel aastal, et taimed omastavad väetist paremini. Sellest saime aru, et peame põldude lupjamist põlevkivituhaga süstemaatiliselt jätkama.“

    Võrreldes teiste meliorant-mullaparendajatega on põlevkivituha eelisteks kõrge kaltsiumkarbonaatide sisaldus, mis aitab mulla pH-taset kiiremini neutraliseerida ja seda mikroelementidega rikastada. Lisaks on põlevkivituha eelisteks kuivus, peensus, hea lahustuvus ja rikkalik toitainete sisaldus. Tänu mullaparendaja kiirele toimele ja madalale ühikukulule hektari kohta saab seda kasutades põllumajanduses väetamise kulusid kokku hoida.

    Eesti Energia suudab toota aastas ca 330 000 tonni mullaparendajat ning tarnida seda klientidele aasta ringi. Mullaparendajana on enim kasutust leidnud tolmpõletuskateldes tekkiv põletatud põlevkivi tolmtuhk. Elektri tootmisel eraldab Eesti Energia suitsugaasidest ülipeente osakeste ja kõrge kaltsiumisisaldusega lendtuha, mis on keskkonnale ohutu ja sobib muldade lupjamiseks. Tänu aluselisele koostisele neutraliseerib põlevkivituhk kiiresti mulla happelisuse taset ning tõstab samal ajal mulla viljakust. Põlevkivituhka on Eesti põldudel lupjamiseks kasutatud alates 1960. aastatest.

    Põlevkivituha senisest suurem taaskasutamine aitab suurendada põlevkivist saadavat väärtust ning kasutada energia tootmisel tekkivaid kõrvalsaadusi efektiivselt ja keskkonnasäästlikult. Rohkem infot ja video Enefixi mullaparendaja kohta leiate aadressilt www.enefix.eu.

  • Balti riikide uudised »

    Eesti Energia tütarettevõte Enefit SIA tähistab kümnendat tegevusaastat

    Eesti Energia Lätis tegutsev tütarettevõte Enefit SIA hoiab 15-protsendilise turuosaga jätkuvalt tugevat teist positsiooni riikliku energiafirma Latvenergo järel. Enefit SIA elektrimüügi portfelli kuuluvad täna 28 omavalitsust ning era- ja avaliku sektori suurkliendid, kelle seas on ka Riia linn ning Läti riiklik televisiooni ja raadioringhäälingu keskus. 2015. aasta lõpus müüs Eesti Energia Lätis elektrit kokku 14 000 tarbimiskohale.

    Eesti Energia müüb enamusosaluse Jordaania elektriprojektis

    Eesti Energia müüb 45% Jordaania põlevkivielektrijaama ja -karjääri projekti aktsiatest Hiina päritolu ettevõttele Yudean Group (Yudean) ning jääb 10 protsendiga projekti väikeaktsionäriks. 6. mail Hiinas allkirjastatud lepingu kohaselt suurendab projekti kaasarendaja YTL International Berhad (YTL) osalust seniselt 30 protsendilt 45 protsendile ja senine väikeaktsionär Near East Investments väljub projektist.

    „Eesti esimene põlevkivialase oskusteabe eksport on saamas reaalsuseks. Kaheksa-aastase arendustöö jooksul oleme Jordaanias ette valmistanud põlevkivikarjääri rajamise ja elektrijaama ehituse, mis katab 10% Jordaania elektrivajadusest. Vähemoluline pole ka see, et oleme leidnud rahastajad 2,1 miljardi dollarilise projekti elluviimiseks,” rääkis Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

    Eesti Energia eeldatav koguinvesteering Jordaania elektriprojekti algusest kuni rahastamise lõpule viimiseni on ligi 31 miljonit dollarit.

    Eesti Energia teenis kvartaliga 19 miljonit eurot puhaskasumit

    Energiaettevõtte 2016. aasta esimese kvartali kulumieelne ärikasum oli 60 miljonit eurot, mida on 31% vähem kui eelmisel aastal. Puhaskasumiks kujunes 19 miljonit eurot. Ettevõtte käive oli 197 miljonit eurot.

    Elektrienergiat tootis Eesti Energia esimese kvartaliga 2,2 teravatt-tundi ehk 5% vähem kui 2015. aasta esimeses kvartalis. Kontserni elektritoodangu vähenemise tingis elektri langenud turuhind. „Aasta alguses alustas tööd Leedu ja Rootsi vaheline merekaabel NordBalt, mis toob Skandinaaviast Baltikumi odavat hüdro- ja tuumaenergiat. Kaabli mõju oli selgelt näha ka Läti ja Leedu langenud elektrihindades. Samas vähendab NordBalti kaabel Eesti ja Läti vaheliste pikalt ülekoormatud ülekandeliinide koormust ning võimaldab Eestist rohkem elektrit Lätti eksportida,“ lausus Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila.

    Nord Pooli elektribörsi Eesti piirkonnas oli keskmine elektrihind 31,8 eurot megavatt-tunni eest, mis on 2% madalam kui aasta varem. „Elektrimüügi puhul on positiivne, et Lätis ja Leedus oleme suutnud müüki kasvatada kokku 31% võrra. Müük on kasvanud tänu lisandunud klientidele. Lätis kasvas Eesti Energia turuosa 15 ja Leedus 6 protsendini, Baltikumis kokku aga 27 protsendini,“ lisas Avila.

    Eesti Energia käive langes 2015. aasta esimese kvartaliga võrreldes 10% ja kulumieelne ärikasum 31%. Kulumieelse ärikasumi languse taga olid nii elektri kui ka õlitoodete vähenenud müügimahud ja langenud turuhinnad, samuti mõjutasid võrdlusbaasi mullu samal perioodil toimunud ühekordse iseloomuga tehingud.

    Läti kohustusliku elektriostu süsteemi käivitumine on pausi peal

    Lätis tänavu jaanuaris käivituma pidanud kohustusliku elektriostu süsteem ei käivitu tõenäoliselt enne, kui Euroopa Komisjon kiidab heaks Läti toetuspõhimõtted taastuvenergiale.

    Eesti ja Soome liiguvad Balticconnectori lõpliku investeerimisotsuse suunas

    Aprillis teatas Elering, et Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector arendajad Elering ja Baltic Connector Oy esitasid 27. aprillil Euroopa Komisjonile taotluse saada ühenduse ehitamisele kaasrahastust Euroopa ühendamise rahastust (CEF). See on projekti arendajatele eelduseks lõpliku investeerimisotsuse tegemisel.

    Eleringi teatel on projekti arendajad tulemuslikus koostöös täpsustanud ja ajakohastanud Balticconnectori rahastamistaotlust, kajastades gaasisektori hiljutisi organisatsioonilisi ja õiguslikke arenguid. Valminud on ka täiendavad tehnilised ja majanduslikud uuringud. Lisaks on projekti Soome-poolne arendaja tugevdanud enda organisatsioonilist ja finantsvõimekust ning sellega projekti küpsusastet.

    Elering ja Soome riigile kuuluv Baltic Connector Oy taotlevad Euroopa Komisjonilt gaasiühenduse rahastamist 75 protsendi ulatuses projekti 250 miljoni euro suurusest maksumusest. Varem on Euroopa Komisjon eraldanud Balticconnectori uuringuteks 5,4 miljonit eurot.

    Eesti ja Soome maagaasi ülekandevõrke ühendav Balticconnector valmib kava kohaselt 2019. aastal. Ühendus on ühtse Soome-Balti gaasituru loomise eelduseks ja tõstab gaasi varustuskindlust kogu regioonis.

    Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse uus juht on Ott Licht

    18. aprillist asus Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse juhatuse esimehena ametisse Ott Licht, kellel on mitmekülgne juhtimiskogemus tööstus- ja tootmisettevõtetes. 15 aastat töötas Licht tööstusgaaside ettevõttes Eesti AGA juhtivatel kohtadel ning viimased kümme aastat Viru Õlus tegevjuhina. Tehnoloogiatööstuse senine juht Toomas Põld lahkus ettevõttest märtsis, et keskenduda eraettevõtlusele.

    „Ida-Virumaa olusid teades ning Eesti Energia kontserni juhtide toetusele tuginedes usun, et suudan koos tehnoloogiatööstuse meeskonnaga anda sellele ettevõttele uue hingamise ja aidata seeläbi kaasa kogu kontserni jaoks oluliste eesmärkide elluviimisele,“ ütles Ott Licht. Ta lisas, et pärast esmast sisseelamist ja meeskonnaga tutvumist on tema esimesed sammud tehnoloogiatööstuse juhina ettevõtte äri kasvuperspektiivide kaardistamine ja sellest tulenevalt müügitöö käivitamine.

    Eesti Energia Tehnoloogiatööstus pakub laia valikut tehnoloogilisi projektlahendusi energeetika ja tööstuse valdkonnas. Komplekssete tööstusprojektide tervikteenus hõlmab nii projekteerimist ja valmistamist kui ka paigaldatud seadmete hooldust.

    Ettevõtte välisprojektide turud ulatuvad enam kui 40 riiki üle maailma. Varem on ettevõte tootnud tööstusseadmeid Skandinaavias ja Lääne-Euroopas, aga ka Aasias ja Ameerikas asuvatele klientidele. Muu hulgas toodab tehnoloogiatööstus näiteks teraskonstruktsioone veealustele nafta- ja gaasitööstuse puurimisseadmetele.

    Põlevkivi kaevandamise juubeliaasta suursündmus on rahvusvaheline sümpoosion „Põlevkivi 100“

    20.–21. septembrini toimub Tallinnas rahvusvaheline sümpoosion „Põlevkivi 100“, mis toob Eestisse kokku põlevkivi töötlevate ja varusid omavate riikide esindajad kogu maailmast. Üritus toimub Eesti põlevkivitööstuse 100 aasta juubeli raames ning selle eestvedajateks on Eesti Energia, Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool. Loe lähemalt »

  • Eesti Energia suurkliendiosakond täitis klientidele antud jõululubaduse: Narva karjääris said uue elu 2000 männitaime »

    Aprilli lõpus viis energiamüügi suurkliendiosakond ellu klientidele jõuludeks antud lubaduse ning andis Narva karjääris uue kodu 2000 männitaimele.

    Juba mitmendat aastat annavad Eesti Energia suurkliendihaldurid oma klientidele jõulukingi asemel jõululubaduse, mille sisuks on keskkonnale tehtud heategu. 2013. aastal Anija valda 3000 kuuseistikut istutanud, 2014. aastal hävimisohus kõrekonna elupaika taastanud ja 2015. aastal Peipsi-äärset Raadna puhkeala korrastanud kliendihaldurite meeskond otsustas sel korral anda panuse põlevkivitööstuse endiste tööstusalade taastamisse ja istutada sinna männitaimi.

    Rahvusvahelisel Maa Päeval (International Earth Day) teoks saanud talgutel osales 20 istutajat – lisaks energiamüügi suurkliendihalduritele turunduse ja kommunikatsiooni ning keskkonnateenistuse töötajad. Selleks, et üheaastased männitaimed pärast istutamist kenasti kasvama hakkaksid, juhendasid talgulisi Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) spetsialistid.

    Eesti Energia suurkliendiosakonna juht Artur Teesalu: „Võime uhkusega öelda, et meie toodetud energia on lasknud Eesti majandusel areneda ning meie suurklientidel end siin kindlalt tunda. Küll aga on energiatootmisel olnud teatud kõrvalmõjud ning põlevkivi kättesaamine on mõnele piirkonnale oma jälje jätnud. Just seetõttu oli meil meeskonnaga hea meel anda omalt poolt keskkonnale midagi tagasi – meie istutatud 2000 noort mändi aitavad kiirendada looduse taastumise protsessi meie endistel tööstusaladel. Arvestades minevikku ja mõeldes tulevikule tekkis nende männitaimede istutamisel veel parem tunne olla Eesti Energia osa.“

    Eesti Energiast on saanud aastate jooksul üks suuremaid metsamaa rajajaid Eestis – alates 1960. aastatest on ettevõte istutanud enam kui 13 000 hektarit metsa. Lisaks Narva karjäärile on metsastatud ka Aidu karjääri endist tööstusala. Korrastatud endistele kaevandusaladele on peamiselt tõusnud männi- ja kasesalud, vähesel määral ka lepasalud.

    Vaadake istutamispäeva videot:

    Kas teadsite, et …?

    … täna on Narva karjäär üks kahest Eesti Energia Kaevanduste kaevandusettevõttest. Aastas kaevandatakse karjääris ca 8 mln tonni põlevkivi ehk ligi pool Eesti Energia Kaevanduste kogutoodangust. Vaatamata rikkalikule ajaloole hoiavad ja arendavad karjääri spetsialistid jätkuvalt kaevandamistehnoloogiat – kahe draglaini üheaegne kasutamine ühes tranšees sai kontserni Aasta Teoks 2014. Praegu töötatakse karjääris välja allmaakaevandamise projekti, mis on vajalik mahu ja madala omahinna hoidmiseks.

    … Narva karjääri esimesed tonnid põlevkivi toodeti 30. septembril 1970. aastal kella 13.00 paiku. Seejärel avalikustati uue ettevõtte nimi – Narva karjäär.

    … Narva karjääri põlevkivi tootmise rekord läbi aastate on 8 140 miljonit tonni, mis toodeti 2013. aastal.

    … Narva karjäär koosneb kolmest karjäärist. 2000. aastal ühendati Narva ja Sirgala karjäärid, juba 1987. aastal aga omavahel Viivikonna ja Sirgala karjäärid.

    … Tark öökull, Pääsuke, Ilves, Narva karu on Narva karjääris töötavate sammuvate ekskavaatorite nimed.

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.