Seekordses turuülevaates heidame pilgu veebruarikuu börsihindadele, mis jäid nii Eesti ja Soome kui ka Läti ja Leedu turgudel jaanuariga samale tasemele. Sellega seoses selgitame, kuidas saab börsihindade soodsat taset ettevõtte kulude planeerimisel ära kasutada, valides sobivaimaks elektriostulahenduseks kombineeritud elektrihinna.

Lisaks vaatame üle naftahinna tõusu maailmaturgudel ning räägime sellest, mida tähendab Euroopa Liidu poliitikute poolt süsinikuturu reformile antud roheline tuli.

Balti uudiste rubriigis heidame pilgu Eesti Energia möödunud aasta majandustulemustele ning Litgasi plaanidele hakata Ameerika Ühendriikidest veeldatud maagaasi importima.

Turuülevaate ärikliendi rubriigis teeme seekord juttu Eesti Energia suurkliendist, kes pole mitte tüüpiline tootmis- või haldusettevõte. EELK ehk Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku näol on tegemist mitut asutust hõlmava ühinguga, mille tarbimiskohad asuvad geograafiliselt eri paigus ja mis peab seetõttu pöörama erilist tähelepanu energiakulude juhtimisele.

Loe teemadest lähemalt

• Veebruaris jäid elektri börsihinnad suures osas muutumatuks »

  Veebruaris jäi elektri turuhind Eesti ja Soome turupiirkonnas suures osas samaks nagu jaanuaris. Eestis kujunes elektri keskmiseks börsihinnaks 33,42 eurot megavatt-tunnist, Soomes maksis elekter keskmiselt 33,18 eurot. Olgugi et kuust kuusse langes elektri hind Eestis vaid 1,24% ja Soomes 1,83%, oli veebruarikuine keskmine börsihind kahes turupiirkonnas viimase kümne kuu madalaim. Viimati olid börsihinnad Eestis ja Soomes madalamal 2014. aasta aprillis, mil turupiirkondade hindadeks kujunesid vastavalt 31,64 ja 31,53 €/MWh.

  Põhja-Euroopa ühtsel elektriturul Nord Pool Spot kaubeldakse elektriga iga päev ning kauplemise teel saab elekter ka turuväärtuse. Elektriturule on iseloomulik, et elektrienergia börsihind võib tunnist tundi, päevast päeva ja isegi kuust kuusse väga suurel määral kõikuda. Näiteks kujunes veebruaris Eesti turupiirkonna kõrgeimaks megavatt-tunni hinnaks 63,54 eurot, detsembris oli aga kõrgeim tunnihind lausa 200,05 eurot.

  

  Elektrienergia tunnihinda võivad mõjutada paljud faktorid. Kuna Nord Pool Spoti näol on tegu riikidevahelise ühendatud turuga, siis võib ühendatud turu ühes piirkonnas toimuv mõjutada seda, milliseks kujuneb elektri hind teises regioonis. Nendeks mõjuriteks võivad olla näiteks Taani tuulegeneraatorite toodang, Skandinaavia õhutemperatuuri kõikumine, Norra ja Rootsi sademete kogus, aga ka Saksamaa elektri börsihinnad. Samuti avaldavad hindadele suurt mõju riikidevaheliste kaablite töökindlus või Rootsi ja Soome tuumajaamade rikked ning hooldused. Kaablite ning elektrijaamade hoolduste tulemusena kujunes näiteks 2014. aasta juulis elektrienergia keskmiseks turuhinnaks Eestis tervelt 44,17 eurot.

  

  Börs	Keskmine €/MWh	Muutus võrreldes eelneva kuuga	Miinimum	Maksimum
  Nord Pool Eesti	33,42	-1,24%	21,24	63,54
  Nord Pool Soome	33,18	-1,83%	21,24	70,27
  Nord Pool Läti	39,43	-0,88%	23,95	63,54
  Nord Pool Leedu	39,44	-0,85%	23,95	63,54

  Veebruarikuist börsihinda hoidsid jaanuariga võrreldaval tasemel elektriturule sobilikud ilmastikuolud Põhja-Euroopas: parajast tuulekiirusest tulenenud kõrge tuulegeneraatorite toodang, üsna kõrgel püsinud õhutemperatuurid ning rohke sademetekogus, mille tõi kaasa kuu vältel suuresti domineerinud Atlandi madalrõhkkond. Samas avaldasid hindadele vastupidist survet kõrgematest naftahindadest tulenenud kõrgemad kivisöehinnad ning riketest või hooldustest tingitud tööseisakud tuumajaamades (näiteks kuu lõpus oli Rootsi ja Soome tuumajaamade tootmisvõimsus maksimumist 10–15% madalam).

  Veebruari 672 tunnist püsis Eesti hind Soome hinnaga sama 651 tunnil. Suuremat sorti hinnavahe tekkis veebruari viimasel päeval, mil Eesti hind tõusis Soome omast kõrgemale, sest Eesti elektrijaamade tootmise piiramisest tingitult suruti EstLinki kaablid maksimumvõimsuseni.

  Läti ja Leedu elektrihindadeks kujunes veebruaris vastavalt 39,43 ja 39,44 eurot megavatt-tunnist. Sarnaselt Eesti ja Soome turgudega jäid Läti ja Leedu hinnad suures osas muutumatuks: kuust kuusse langus moodustas vastavalt 0,88% ja 0,85%.

• Börsihindade soodne tase pakub võimalust hinda osaliselt fikseerida »

  Turuhindade soodne seis on muutnud Eesti Energia klientide seas üha populaarsemaks elektrihinna kombineeritud ostumudeli. Eesti Energia suurkliendiosakonna juht Artur Teesalu toob sellise trendi põhjustena välja kaks olulist tähelepanekut.

  „Esiteks on börsihinnad olnud soodsas seisus tänu viimase kahe aasta soojadele talvedele ning täiendavatele kaabliühendustele. See motiveerib kliente langetama valikut turuhinna kasuks ning jätma osale tarbimise ostukogusest hinna fikseerimata,“ selgitab Teesalu. „Teiseks aga soovivad kliendid saada head hinda ja teada seda, millise energiakuluga nad peavad ärikulusid planeerides arvestama. Seda saab aga teha hinna fikseerimise kaudu,“ toob ta välja klientide soovide teise poole.

  Seetõttu pakubki Eesti Energia oma klientidele kombineeritud elektriostulahendust. „Neid kliendiootusi arvestades pakume võimalust fikseerida elektrihind paindlikult, jättes kliendile võimaluse saada osa ka odavatest turuhindadest,“ selgitab Teesalu kombineeritud ostumudeli põhimõtet.

  Selleks, et iga ettevõte leiaks endale parima energiaostulahenduse, soovitab Teesalu kliendil kindlasti rääkida oma halduriga ka kombineeritud lahendusest ja kaaluda seda ostumudelit, et sellest saadav kasu järgmisse ostuperioodi paigutada.

• Viimase poolesaja aasta suurim muudatus Euroopa Liidu energiapoliitikas »

  Veebruari lõpus avaldasid Euroopa Liidu juhid uued plaanid liidu energiapoliitika värskendamiseks. See on ühtlasi suurim muudatus Euroopa Liidu energiapoliitikas alates aastast 1951, mil loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Liidu uue energiapoliitika plaan näeb ette gaasi ja elektri vaba liikumist igas Euroopa Liidu liikmesriigis.

  Euroopa Komisjoni hinnangul on alates Ukraina kriisist tekkinud liidu kõigi aegade suurim vajadus ühendada ning jagada enda energiavarusid, et eralduda Venemaalt imporditavast energiast. Täna tagab Venemaa kolmandiku ELi kasutatavast energiast.

  Energiapoliitika muudatuste aluseks on liidusiseste energiainfrastruktuuride parendamine, energia hinnastamise reguleerimise lõpetamine, veeldatud maagaasi ehk LNG terminalide arvu suurendamine ning Euroopa Liidu konkurentsiseaduste tugevam kehtestamine. Samuti soovib Euroopa Komisjon, et riigid ja firmad konsulteeriksid nendega, kui peavad läbirääkimisi suurte energiapakkujatega (nagu Venemaa). Nii saab lõpetada olukorra, kus mõned energiaostjad saavad samalt pakkujalt parema tehingu kui teised.

  Komisjoni hinnangul aitab parem liidusisene energiainfrastruktuur säästa energiatarbijatel kuni 40 miljardit eurot aastas.

• Euroopa Liidu poliitikud toetasid süsinikuturu reformi algust aastal 2018 »

  24. veebruaril arutasid Euroopa Liidu poliitikud süsinikuturu reformi alguskuupäeva ning hääletuse tulemusena algab turureform 2018. aasta lõpus.

  Euroopa Liidu Heitmetega Kauplemise Süsteem (Emissions Trading System – ETS) on euroliidu suurim relv kasvuhoonegaasidega võitlemiseks. Selle abil kohustatakse süsihappegaasi emiteerivaid firmasid ostma süsinikukvoote, mille hulk turul on aga viimastel aastatel tunduvalt suurenenud. Kvootide arvu ülejääk turul on tingitud Euroopa aeglasest majanduskasvust, mis omakorda on vähendanud tööstustoodangut ja energianõudlust. Kvootide suur kogus turul on langetanud nende hinnad väga madalale ning see omakorda aeglustab euroliidu võitlust kliimamuutuste vastu.

  Süsinikuturu reform aitab luua mehhanismi, mis vähendab kvootide saadavust turul ning tõstab selle kaudu süsihappegaasi hinda.

  

  Kui 2008. aastal maksis süsinikdioksiidi õhkupaiskamine veel 20–30 eurot tonnist, siis tänavu veebruaris oli võimalik sama õigus osta keskmiselt 7,33 euro eest.

• Nafta hind taastus ning tegi veebruaris läbi suure hinnatõusu »

  Brenti toornafta hind lõpetas jaanuari tasemel 52,99 dollarit barreli kohta. Jaanuari vältel langes hind isegi 46,59 dollarini – tegemist oli toornafta madalaima hinnaga viimase kuue aasta jooksul. Veebruaris hakkas toornafta hind taastuma ning kuu viimasel päeval maksis naftabarrel 62,58 dollarit. Toornafta hind tegi ühe kuuga läbi 18,1-protsendilise tõusu, mis oli musta kulla jaoks suurim tõus 2009. aastast saadik. Taastuv naftahind pööras ühtlasi taas tõusule gaasi hinnakomponendid.

  

  Maailma naftaturgudel valitseb endiselt küllaldane ülepakkumine, mis viis 2014. aasta teisel poolel nafta hinnad kiiresse langusesse nende juunikuisest 115 dollari kõrgpunktist. Samas hakkasid turud veebruari vältel tuleviku poole vaatama. Hinda turgutasid muu hulgas Hiinas tänavu oodatav kasvav naftanõudlus, Ühendriikide naftapuuride arvu jätkuv langemine ning vähenevad investeeringud uutesse naftaallikatesse, mis tähistavad Ühendriikide naftatootjate pakkumise peatset langust. Samuti on oodata suurenevat naftanõudlust nii eurotsoonist kui ka Jaapanist.

  

  Veebruari vältel toimunud kauplemise tulemusena jäi euro ning dollari suhe suures osas muutumatuks. Kui jaanuari viimasel päeval sulgus euro-dollari suhe 1,1305 peal, siis veebruari lõpuks sai ühe euro eest 1,1240 dollarit. Käesoleva ülevaate kokkupaneku hetkeks oli dollar märgatavalt tugevnenud ning euro-dollari väärtus lähenes juba 1,10 piirile.

  Euro väärtust mõjutasid terve veebruari Kreeka ja euroliidu läbirääkimised võla teemal. Kuu vahetudes sai dollar suurema hoo sisse Hiina intressimäärade langetamisest, tugevnedes mitme maailmavaluuta (sh euro) suhtes.

• Balti riikide uudised »

  Eesti Energia tootis rekordkoguse põlevkiviõli

  Möödunud aastal tootis Eesti Energia kõigi aegade suurima koguse põlevkiviõli. Ettevõtte vedelkütuste toodang kasvas 2014. aastal 24%, ulatudes 256 000 tonnini.

  Vaatamata varasemast väiksemaks kujunenud müügituludele teenis ettevõte möödunud aastal 312 miljonit eurot kulumieelset ärikasumit (EBITDA), mida on 1,8 miljonit eurot enam kui 2013. aastal. Puhaskasum oli 159 miljonit eurot. Eesti Energia käive oli möödunud aastal 880 miljonit eurot.

  Müügituludele avaldas enim mõju elektritoodangu plaanitust väiksem maht. Möödunud aastal olid elektri hinnad prognoositust madalamad, ent elektrijaamade avariilisus suurem. Seetõttu tootis Eesti Energia aastaga 9,7 TWh elektrit, mis on ligi 8% vähem kui eelnenud aastal.

  Ehkki 2014. aasta lõpus langes ka põlevkiviõli müügihind, aitasid nii elektri- kui ka õlihindade languse negatiivset mõju kasumile märkimisväärselt leevendada õigeaegsed riskimaandamistehingud finantsturgudel.

  Leedu Litgas võib hakata USAst veeldatud gaasi importima

  Leedu LNG (veeldatud maagaasi) importija Litgas teatas veebruaris, et allkirjastas eelkokkuleppe USA veeldatud maagaasi varustaja Delfin LNGga, et tarnida Leedusse veeldatud gaasi Klaipeda ujuvterminali kaudu. Allkirjastatud kokkulepe ei kohusta veel kumbagi osapoolt ostma ega müüma.

  Eelmise aasta lõpus valminud Klaipeda LNG terminal suudab vastu võtta 4 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Balti riikide aastane gaasinõudlus on 4–5 miljardit kuupmeetrit. LNG terminali abil saab Leedu tarnida mujalt kui Venemaalt pärit gaasi ka teistesse Balti riikidesse.

  LNG terminali ning võimalike uute gaasiallikate valguses teatas Leedu riiklik energiaettevõte Lietuvos Energija, et ta ei pruugi käesoleva aasta lõpus pikendada lepingut Venemaa Gazpromiga.

  Teiste hulgas impordib Leedust veeldatud maagaasi ka Eesti Energia, luues suurepärase alternatiivi Vene gaasile.

  Leedu LNG terminal saab paremad logistilised lahendused

  AB Klaipedos Nafta tahab ehitada mandrile väiksema veeldatud maagaasi terminali, et lihtsustada maagaasi logistikat ja laialivedu. Seda plaani esitles Leedu peaminister Algirdas Butkevičius pärast LNG terminali eest vastutava komisjoni istungit veebruari alguses.

  Peaministri sõnul plaanitakse ehitada uus, 5000 kuupmeetri võimsusega terminal ning osta maagaasi transpordiks vajalik laev, mis aitab transportida maagaasi ujuvterminalist Independence väiksemasse terminali mandril.

  Klaipedos Nafta andmetel plaanib loodava väiksema terminali teenuseid kasutada 11 Balti riikides, Poolas ja Saksamaal tegutsevat ettevõtet. Neist ettevõtetest seitse on märkinud ära ka oma esialgsed soovid, mille kohaselt saab terminali nõudluseks planeerida 270 000 kuupmeetrit.

  Klaipedos Nafta direktori Mantas Bartuška sõnul on uue terminali projekteerimistööd juba käimas ning rahastus Euroopa Liidult olemas, mistõttu võib oodata projekti teostumist aastaks 2016. Esialgsetel hinnangutel ulatuvad projekti investeeringud 10–20 miljoni euroni.

• Eesti Energia suurklient – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku MTÜde ühendus »

  Seekord tutvustame Eesti Energia suurklienti, kelleks pole tüüpiline tootmis- või haldusettevõte. EELK ehk Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on mitut asutust hõlmav ühing, mille tarbimiskohad asuvad geograafiliselt eri paigus ning mis peab seetõttu energiakulude juhtimisele erilist tähelepanu pöörama.

  EELK on tervet Eestit kattev mittetulundusühingute ühendus, mille põhiosa moodustavad 165 kogudust. Lisaks tegutsevad EELK kaudu mitu sihtasutust, nt Usuteaduste Instituut, Misjonikeskus, Laagrikeskus Talu ja muud juriidilised isikud, nagu Kiriku Varahaldus OÜ.

  „Kiriklike sihtasutuste plaanid ja visioonid on suunatud EELK põhitegevuse tugevdamisele ja sellele paremate majanduslike eelduste loomisele,“ kirjeldab sihtasutuste toimimise põhimõtet OÜ Kiriku Varahaldus juhataja Mati Maanas. Põhitegevuse kõrval mainib ta näiteks varahalduse kinnisvara arendusprojekte ja sihtasutusi, mis on loodud kirikute taastamiseks ja remontimiseks.

  Maanas rõhutab, et EELK ei ole kindlasti tüüpiline tootmis- või haldusettevõte. „Meil on täiesti erinev spetsiifika, kuid ilma elektrita me läbi ei saa – selle tarbimisel on meie elus oluline roll,“ räägib Maanas. „Meie kirikuühendused kulutavad märkimisväärses koguses elektrit, ainuüksi kirikute valgustus ja kütmine moodustavad suure osa kõigist energiakuludest,“ mainib Maanas. Ta lisab, et ligi 70% kogudustest on väga väikese majandusliku võimekusega ning nende majandamisel on elektrienergia kulu osakaal üsna oluline.

  Kirikuühenduse elektriostuotsuste langetajana selgitab Maanas, et elektrikulude kontrollimiseks on asutus valinud ühese põhimõtte: kulutada võimalikult ratsionaalselt ja olla pigem kokkuhoidlik. „Näiteks oleme hakanud kasutama energiasäästlikke lambipirne, sest kirikute valgustus on meie jaoks märkimisväärne kuluartikkel. Ühtlasi oleme läbi mõelnud oma strateegia elektrienergia sisseostmiseks. Selle tulemusel on EELK tänaseks Eesti Energia suurklient ning saab elektriostuks sobivama hinnaga pakkumisi,“ räägib Maanas. Täna on EELK nende Eesti Energia suurklientide seas, kes on stabiilsete elektrikulude kindlustamiseks valinud fikseeritud elektrihinna.

  „Kogemus Eesti Energiaga on olnud meie jaoks igati positiivne – pidevad ülevaated ja pakkumised on omal kohal,“ kirjeldab Maanas senist koostöökogemust. Arvestades, et kirikuühendusel on pea mitusada asutust kõikjal üle Eesti, on Maanasel hea meel, et ka uute objektide lisamine üldisesse ostulepingusse on olnud paindlik ning kulgenud ilma tõrgeteta.

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.