Seekordses turuülevaates heidame pilgu börsihindade kõikumisele aasta esimesel kuul ning analüüsime nafta hinda, mis on jõudnud viimase kuue aasta madalaimale tasemele. Lisaks räägime, kuidas toob nafta hinnalangus alla ka gaasi hinnad ning kuidas energia suurfirmad langenud naftahindade tõttu investeeringuid ja kulutusi vähendavad. Nafta hinnalanguse jätk avaldab mõju ka euro kursile, mis on dollari suhtes viimase 11 aasta madalaimal tasemel.

Balti riikide energiaturge analüüsides toome välja Eesti Energia gaasitarned Leedu veeldatud maagaasi terminalist ja Leedu süsteemihalduri Litgridi poolt kinnitatud uue metoodika, kuidas arvutada energiasektori avalike teenuste hinnapiiri.

Turuülevaate ärikliendi rubriigis teeme juttu Eesti suurimast iseseisvast terminalide operaatorist Vopak E.O.S, kes käitleb meretsi transporditavaid naftasaadusi. Vaatame lähemalt, missugused energiaostu lahendused on suure energiakuluga terminalide operaator endale valinud.

Loe teemadest lähemalt

• Eesti ja Soome börsihinnad viimase üheksa kuu madalaimad »

  Nord Pool Spoti Eesti turupiirkonna keskmine hind langes jaanuaris viimase üheksa kuu madalaimale tasemele ehk 33,84 euroni megavatt-tunni kohta. Viimati maksis elekter Eestis vähem 2014. aasta aprillis, kui keskmiseks börsihinnaks kujunes 31,64 eurot. Detsembrikuuga (37,42 €/MWh) võrreldes langes elektri keskmine hind 9,6 protsenti ning eelmise aasta jaanuariga (40,98 €/MWh) võrreldes olid hinnad 17,4 protsenti madalamad.

  

  Olgugi et värskelt valminud merekaabel EstLink-2 oli turu kasutuses juba eelmise aasta jaanuaris, ei olnud see toona veel turule täies mahus kättesaadav. Kuni Kiisa avariireservelektrijaama valmimiseni (juulis 2014) oli Eesti ning Soome vaheliste kaablite läbilaskevõimeks kokku 860 megavatti 1000-megavatise täisvõimsuse asemel. Kui 2014. aasta jaanuaris oli merekaablite maksimumvõimsus kasutusel 103 tunnil, siis tänavu jaanuaris kõigest seitsmel tunnil. Kokku oli jaanuaris 59 tundi, mil elektriturg kasutas lisandunud 140-megavatist võimsust.

  Käesoleva aasta jaanuari suure hinnalanguse tekitasid Nord Pool Spoti (NPS) elektrituru süsteemis valitsenud soodsad ilmastikuolud: kõrge keskmine õhutemperatuur ning suur tuulekiirus. Kaudset mõju avaldasid ka suvest saati 60 protsenti madalamad naftahinnad, mis alandasid kivisöe turuhindu ning tõid seeläbi alla Saksamaa elektri börsihinnad. Saksamaa madalamad hinnad suurendasid omakorda liitvabariigi odavama elektri eksporti NPSi elektrisüsteemi, langetades sedakaudu Skandinaavia ja Balti riikide ühendatud elektrituru hindu.

  Hindade langusele pakkus vastukaalu kuu lõpus NPSi riikides mõnevõrra langenud keskmine õhutemperatuur ning Rootsi 1400-megavatise tuumajaama Oskarshamn-3 toodangu vähenemine.

  Börs	Keskmine €/MWh	Muutus võrreldes eelneva kuuga	Miinimum	Maksimum
  Nord Pool Eesti	33,84	-9,57%	5,09	75
  Nord Pool Soome	33,80	-8,97%	5,09	75
  Nord Pool Läti	39,78	-18,60%	5,09	75
  Nord Pool Leedu	39,78	-18,60%	5,09	75

  Põhjamaade elektrituru hindade kujunemisel on üheks olulisimaks faktoriks ilm. Hindade kujunemisel mängivad otsustavat rolli nii elektri nõudlust kujundav õhutemperatuur kui ka pakkumist mõjutav ja tuule kiirusest tulenev tuulegeneraatorite toodang. Pakkumise osas on tähtsaks teguriks hüdroreservuaaride täituvustase, mis sõltub sademete kogusest. Kuna NPSi riikides on elektriküte väga laialt levinud, siis võib näiteks keskmise temperatuuri kõigest 1,6-kraadine langus kergitada elektri nõudlust kütteperioodil tervelt kahe gigavati võrra. Võrdluseks võib mainida, et tipptundidel jäi jaanuarikuu tarbimine Eestis valdavalt 1,25 gigavati juurde.

  Läti ja Leedu keskmiseks börsihinnaks kujunes jaanuaris 39,78 eurot megavatt-tunnist, mis on kahe naaberriigi jaoks madalaim hind alates 2013. aasta detsembrist. Võrreldes 2014. aasta detsembriga (48,87 €/MWh) langes lätlaste ja leedukate börsihind 18,6 protsenti. Madalama hinna tingis lisaks eelpool mainitud mõjuritele ka Eesti ja Läti vahelise ülekandekaabli suurem läbilaskevõime ning Läti elektrijaamade toodangu kasv.

  Soome keskmiseks börsihinnaks kujunes 33,80 eurot megavatt-tunnist, mis on sarnaselt Eesti hinnaga madalaim tase alates eelmise aasta aprillist. Eesti ja Soome hinnad olid jaanuaris ühtsed 98,1 protsendil tundidest, erinedes 14 tunnil.

• Börsihindade soodne tase on hea võimalus elektrihinna fikseerimiseks »

  Eestit ja Soomet ühendav merekaabel EstLink-2 võimaldab Eesti turul senisest paremini ülejäänud Nord Pool Spoti riikide elektrienergia tootmisvaradele ligi pääseda. Kuna elektribörsi põhimõtteks on see, et elekter liigub odavamast piirkonnast kallimasse, siis piisava hüdroenergia ja tuumaenergia tootmise tulemusel on odavamat energiat jagunud ka Eestile. Siiski ei tasu unustada, et Soomega ühendatud turud jäävad sõltuvaks Rootsist ja Norrast ning piirkondade vahelistest ülekandetrassidest. Kuna jaanuar oli keskmisest soojem, kujunes energia hind börsihindade madalseisu tõttu klientidele soodsaks. Samas tasub arvestada, et kuust kuusse võib elektri börsihinnas esineda suuri kõikumisi, mis võivad omakorda elektriarvetel kajastuda. Kuna energiahinnad on praegu üldjoontes madalamad, on ka pikaajaliste tulevikutehingute hinnad all.

  Hetkeseisuga algab enamikul klientidest järgmine periood uue elektrilepingu sõlmimiseks aastaga 2016 või veel hiljem. Seega tasub Eesti Energia suurkliendi osakonna juhi Artur Teesalu hinnangul mõelda hindade fikseerimise peale juba praegu, kui tulevikutehingute hinnad on madalad - mitte jääda hetkel kehtiva lepingu perioodi lõppu ootama. „Mõeldes järgmise aasta elektriostule, tasub arvestada, et 2015. aasta jaanuari elektrihind ei mängi hinna kujunemisel olulist rolli, sest täna ei saa me ette ennustada 2016. aasta hüdroreservuaaride seisu või odavama elektri tootmispotentsiaali,“ selgitab Teesalu. „Küll aga saame varasemate praktikate põhjal öelda, et talve teine pool ja kevad sobivad hästi järgmiste perioodide elektrihinna fikseerimiseks. Neile ettevõtetele, kes ei soovi oma elektriostul liigseid riske võtta, kuid on huvitatud osaliselt börsihinna kasutamisest, soovitame Eesti Energia poolt pakutavat ning enimlevinud elektriostu võimalust - fikseerida hind osaliselt.“

  Et iga ettevõte leiaks endale parima lahenduse, aitavad Eesti Energia ärikliendihaldurid kokku panna kliendi järgmiste perioodide elektriostu strateegia, mis arvestab turusisendeid ja kliendi ärivajadusi.

• Europarlamendi komitee läbikukkunud hääletus raputas süsinikuturgu »

  Üheks Euroopa Liidu eesmärgiks on kergitada järgmiste aastate jooksul liidu ühisel süsinikuturul kaubeldavate saastekvootide hindu. Majanduskriisi möödudes tekkis süsinikuturul väga suur saastekvootide ülejääk, mis surus CO₂ kvootide hinna mitmekordselt alla. Kui 2008. aastal maksis ühe tonni süsihappegaasi õhkupaiskamine 20–30 eurot, siis tänaseks on selle hind langenud umbes 7 euroni.

  

  Süsihappegaasi saastekvootide hindade kergitamine on vajalik selleks, et võidelda kliimamuutuste vastu. Samuti on Euroopa Liit võtnud oma energiapoliitika kindlaks suunaks eemaldumise Venemaalt tarnitud energiast, seda eelkõige taastuvenergia allikate suurendamise kaudu. Süsiniku tänane madal hind ei paku liikmesriikidele ajendit loobuda fossiilkütuste põletamisest, mistõttu käis Euroopa Komisjon eelmisel aastal välja ettepaneku süsinikuturu reformimiseks.

  Reformi alusel tekiks alates aastast 2021 nn turustabiilsusreserv, mis kõrvaldaks turult üleliigsed saastekvoodid, kergitades seeläbi süsiniku hinda. Mitu liikmesriiki, sh Saksamaa ja Suurbritannia, soovivad aga tuua turureformi juba aastasse 2017.

  Reformiettepaneku vormimine seadusteks on siiski veel üsna pikk protsess. Esiteks vajab see toetust Euroopa Parlamendi tööstuskomiteelt ja keskkonnakomiteelt, parlamendilt endalt ning lõpuks ka liidu 28 liikmesriigilt.

  Jaanuari teisel poolel toimus tööstuskomitee hääletus, mis oli hääletuste sarjast esimene. Esialgsel hääletusel lükati tagasi turureformi algus alates aastast 2017, seejärel toetati ühe häälega algust alates 2021. aastast. Komitee hinnangul oli aga hääletustulemus liiga väikese ülekaaluga, et olla veenev. Seetõttu lükati hääletuse tulemus täielikult tagasi.

  Hääletuspäeval tekkinud olukord tekitas turgudel segaduse, mistõttu liikus saastekvoodi hind päeva sees ligi 10 protsendi võrra üles-alla. Tööstuskomitee hääletuse tulemuse tagasilükkamisel jäi endiselt alles suur võimalus, et turureform saab alguse juba aastast 2017.

  Olgugi et jaanuari lõpus maksis saastekvoodi tonn vaid 7,15 eurot, oodatakse lähikuudel saastekvoodi hinna kiiret kallinemist ning seejärel pidevat tõusu lähiaastate jooksul.

• Nafta hinnad viimase kuue aasta madalaimal tasemel »

  Möödunud suvel alguse saanud nafta hinnalangus jätkus ka jaanuaris, tuues Brenti toornafta hinna 13. jaanuaril viimase pea kuue aasta madalaimale tasemele: 46,59 dollarit barrelist. Nafta hinnad püsisid 50 dollari piirist allpool enamikul edasistel jaanuaripäevadel. Kuu viimane päev ning veebruari esimesed kauplemispäevad tõid aga turgudele kiire tõusu – käesoleva ülevaate koostamise ajal lähenes Brent juba 60 dollari piirile. Jaanuari viimasel kauplemispäeval sulgus Brent hinnaga 52,99 dollarit ühe barreli kohta.

  

  Kuu vahetusel toimus pööre toornafta hinnas, mis on globaalse ületootmise ning nafta nõudluse ülemaailmse vähenemise tõttu kaotanud 60 protsenti oma väärtusest. Kuigi erinevad näitajad viitavad jätkuvale nafta ületoodangule ning sellest tulenevale hinnalangusele, pöörasid turud jaanuari lõpus tähelepanu USA naftapuurimise suurfirma Baker Hughes avaldatud andmetele, mille kohaselt langes naftapuuride arv Ühendriikides nädalaga 7 protsendi võrra. Tegemist oli suurima nädalase langusega alates 1987. aastast, kui seesuguseid andmeid koguma hakati. Pärast uudise avaldamist kosusid nafta hinnad 8 protsenti, sest uudis andis turgudele mõista, et OPECi plaan suruda väiksemad tootjad turult välja annab tulemusi.

  Hindade tõusule lisasid hoogu mitme energiasuurfirma avaldused, et nad vähendavad investeeringuid uutesse naftaallikatesse. Nende firmade hulka kuuluvad teiste seas Briti kontsern BP, Ühendriikide Chevron, Hollandi ning Euroopa suurim naftafirma Royal Dutch Shell ning Prantsusmaa Total.

  OPECi peasekretäri Abdallah el-Badri sõnul võivad nafta hinnad lähiaastate jooksul kerkida 200 dollarini ühe barreli kohta, sest vähenenud investeeringud uutesse naftaallikatesse võivad tekitada maailmaturgudel toornafta puudujäägi.

  

  Gaasi ning vedelkütuste hinna kujunemisel on oluliseks faktoriks ka euro ja dollari suhe valuutaturgudel. Jaanuaris avaldasid valuutaturge puudutanud muutused mõju laiemalt, kandudes edasi nii kauba- kui ka aktsiaturgudele.

  Detsembris eurotsooni tabanud deflatsiooni järel võttis Euroopa Keskpank (EKP) jaanuari teisel poolel vastu otsuse rakendada kvantitatiivset lõdvendamist ehk trükkida raha juurde ja süstida seda majandusse.

  EKP sõnul alustatakse raha süstimisega käesoleva aasta märtsis ning protsess kestab kuni 2016. aasta septembrini. Selle perioodi jooksul trükitakse ning süstitakse majandusse iga kuu kuni 60 miljardit eurot ehk kokku enam kui 1 triljon eurot.

  EKP pressiteade ja Šveitsi keskpanga üllatav otsus (eemaldada Šveitsi frangi ja euro vaheline tugevnemislimiit) viisid euro paari päevaga viimase 11 aasta madalaimale tasemele. Kui jaanuari esimesel päeval oli euro ning dollari suhteks veel 1,2102 dollarit ühe euro kohta, siis 21. jaanuariks oli see langenud 1,1608-ni. Kahe keskpanga otsused viisid euro kahe päevaga tasemeni 1,1207 dollarit euro kohta. Kuu viimaseks päevaks tõstis ühisvaluuta mõningane taastumine euro-dollari suhte 1,1286-ni.

  Üldjoontes ootavad valuutaturud tänavu dollari jätkuvat tugevnemist euro suhtes. Selle peamiseks põhjuseks on järjest enam kosuv Ühendriikide majandus ning nõrgana püsiv eurotsooni majandus.

• Balti riikide uudised »

  Eesti Energia hakkab Leedust gaasi tarnima

  Eesti Energia hakkab tarnima oma gaasiklientidele gaasi Klaipéda LNG terminalist. 27. jaanuaril allkirjastas Eesti Energia UAB LitGasiga lepingu, mille alusel tarnitakse ettevõttele 5,8 miljonit kuupmeetrit gaasi.

  „Möödunud aasta detsembris tehtud piloottarned kinnitasid, et gaasi kauplemine alternatiivsete importijate kaudu on võimalik ja toimib,” selgitas Eesti Energia energiakaubanduse juht Heikko Mäe. „Tänaseid regulatsioone ja pingelist poliitilist olukorda arvestades on täiendavad varustajad gaasi tarnekindluse tagamisel kahtlemata olulised nii meile kui ka gaasimüüjale, aga kindlasti ka meie gaasiklientidele,” lisas ta.

  Eesti gaasiklientidele tähendab sõlmitud kokkulepe alternatiivi Vene gaasile. Lisaks Eestile tugevdab Leedu veeldatud maagaasi terminal oluliselt gaasi varustuskindlust ka Lätis ja Leedus, sest väheneb sõltuvus senisest ainsast allikast.

  Eesti Energia on müünud oma suuräriklientidele elektri kõrval gaasi kolm aastat. Eesti Energia pakkumise eeliseks on tarnekindlus, mille tagavad ostulepingud mitme gaasitarnijaga, aga ka võimalus valida fikseeritud ja muutuva gaasihinna vahel.

  Leedu süsteemihalduril uus metoodika energiasektori avalike teenuste hinnapiiri arvutamiseks

  Alates 2016. aastast hakkab Leedus kehtima uus hinnakujundusmudel, mis määratleb energiasektori avalike teenuste piirhinnad nii elektri edastuse, jaotuse kui ka avalike pakkumiste hindade osas. Jaanuaris otsustati, et hinnalagi tuleb aastail 2016–2020 lõppkliendile pakutavate teenuste osas nii Leedu riiklikule elektri jaotusfirmale Lesto kui ka elektri põhivõrguettevõttele Litgrid. Tõenäoliselt mõjutab piirhinna kehtestamise metoodika ka Leedu võrku tehtavaid tulevikuinvesteeringuid.

  Lietuvos Energijos Gamyba saab Nasdaq OMX Commodities turuosaliseks

  Elektri tootmise ja hulgimüügiga tegelev Leedu ettevõte Lietuvos Energijos Gamyba AB astus jaanuaris sammu edasi eesmärgi suunas jätkata aktiivset integratsiooni Põhjamaade ja Balti elektriturgudel. Tegemist on esimese Leedu ettevõttega, mis liitus elektri tuletistehingutega kaupleva börsiga Nasdaq OMX Commodities. Nasdaq tervitas uut turuosalist ja rõhutas, et selline strateegiline samm aitab suurendada konkurentsivõimelisi pakkumisi ning tõhustada Euroopa energiaturgu.

• Eesti Energia suurklient Vopak E.O.S. on Balti riikide suurim terminalide operaator »

  Harjumaal Muuga sadama kaudu rahvusvahelisi kaubavooge teenindavad neli terminali ja sealne infrastruktuur kuuluvad Balti riikide suurimale iseseisvale terminalide operaatorile Vopak E.O.S., mis pakub klientidele vedelkütuste logistikalahendusi.

  Globaalse haardega ettevõte Vopak E.O.S. käitleb vedelkütuseid, mida transporditakse meritsi Euroopa, Ameerika, Kagu-Aasia ja teistele turgudele. Vopak E.O.S. ise kütusega ei kauple, vaid pakub kompleksset terminaliteenust koos raudteetranspordiga Eesti piires – seda korraldab firma tütarettevõte AS E.R.S.

  

  AS Vopak E.O.S. kuulub Royal Vopaki kontserni, mis on maailma juhtiv sõltumatu ettevõte vedelate ja gaasiliste kemikaalide ning naftasaaduste töötlemise ja hoiustamise valdkonnas. Vopak E.O.S. juhatuse esimehe Arnout Lugtmeijeri hinnangul valitseb vedelkütuste järele maailmas stabiilne nõudlus, kuid viimastel aastatel on suurenenud ka regionaalne konkurents, näiteks Venemaa uute terminalide tõttu. „Meie eeliseks turul on perfektne teenusteahel, teenuste pidev arendamine ja efektiivsuse tõstmine. Suudame kliente veenda meie terminalide tehnoloogilistes ja logistilistes eelistes, mitmekesistades näiteks käideldavate kaupade valikut,“ märgib Lugtmeijer.

  Täiemahulise logistilise teenuse pakkumiseks on firmal Maardus ja Muugal neli terminali ja raudtee-ettevõte. „Selleks, et turul edukas olla, pöörame suurt tähelepanu pakutava teenuse kvaliteedile, mille tagamiseks on tähtis roll innovatsioonil, töö efektiivsusel ja kaasaegsete tehnoloogiate rakendamisel,“ selgitab Lugtmeijer. „Elekter on meie tehnoloogilise protsessi oluline sisend, mille optimaalne tarbimine on kuluefektiivsuse seisukohast vägagi tähtis.“

  Lugtmeijer mainib, et Vopak E.O.S.-i kui suure infrastruktuuriettevõtte tehnoloogiline protsess on üsna kompleksne ja energiamahukas. Samas sõlmitakse firma pakutavate teenuste lepingud aasta või ka pikema perioodi peale ette. „Kuna kliendid on enamasti huvitatud teenuse hinna fikseerimisest pikemaks perioodiks, püüame ka ise nii palju kui võimalik energiakandjate hinda fikseerida,“ rõhutab juhatuse esimees. Ta lisab, et ettevõte pöörab suurt tähelepanu ka kulude kontrollile ja tehnoloogilise protsessi efektiivsusele.

  

  Rohkem kui 20-aastase koostöö jooksul on Vopak E.O.S. olnud Eesti Energia partner elektrienergia ostmisel, aga ka Eesti Energia Maardus asuva kinnistu suuremahulise vedelkütuste terminali ja raudteedepoo opereerimisel. „Eesti Energia on selle aja jooksul arenenud eesrindlikuks energeetika- ja teenindusettevõtteks, pöörates üha rohkem tähelepanu konstruktiivsele koostööle oma klientidega,“ tunnustab Vopak E.O.S.-i juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer.

  „Sobivaima elektriostuotsuse langetamiseks oleme olnud heas kontaktis oma kliendihalduriga, kes hoiab meid jooksvalt kursis elektriturul toimuvaga ning soovitab turutingimustest ja meie ettevõtte spetsiifikast lähtudes meie jaoks parimaid lahendusi,“ selgitab Lugtmeijer. „Lisaks teeme tootmisobjektide arendamise ja haldamise osas koostööd mitme Eesti Energia struktuuriüksusega. See koostöö on läbi aastate toiminud hästi ja olnud mõlemale ettevõttele igati kasulik.“

Turuülevaade on koostatud Eesti Energia analüütiku tänaste turuteadmiste kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel ja ülevaates mainitud allikatel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte mingil juhul Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Turuülevaates esitatud seisukohad võivad muutuda ja esitaja jätab endale õiguse neid muuta. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole Turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Turuülevaade ei tekita, lõpeta ega muuda õigussuhteid (sh lepinguid). Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses Turuülevaates toodud info kasutamisega.