Uudised
Eesti Energia alustas lõhnauuringuid
Eesti Energia Õlitööstus, rahvusvaheline konsultatsiooniettevõte Ramboll ja Keskkonnauuringute Keskus alustasid koostööd lõhnauuringute läbiviimiseks. Analüüside eesmärk on määratleda Eesti Energia Õlitööstuse roll Ida-Virumaa tööstuspiirkonnas aeg-ajalt levivate lõhnade osas.
Ida-Virumaa on tööstusobjektide poolest rikas piirkond. Seetõttu on siin palju potentsiaalseid lõhnaallikaid ning seega ka võimalus lõhnade levikuks suurem. Eesti Energia otsustas oma õlitööstuse juures ebameeldivate lõhnade levikut uurida, et viia lõhna levik miinimumini. „Konkursi alusel valitud lõhnauuringute teostajate poolt tehtavate tööde eesmärk on võimalikud lõhnalekke kohad üles leida, seejärel saame keskenduda juba nende kohtade nö ravimisele ehk probleemide kõrvaldamisele,“ rääkis Eesti Energia Õlitööstuse juhatuse esimees Igor Kond.
Ramboll teeb regulaarseid õhumõõtmisi kümnes erinevas punktis. Igas kohas mõõdetakse suhtelist lõhnaintensiivsust ning süsiniku-, väävli- ja lämmastikuühendite kontsentratsioone. Paralleelselt mõõdab Eesti Keskkonnauuringute Keskus heitmeid äsja paigaldatud kahe pidevseirejaamaga. Plaanipäraselt lõpevad tööd sügiseks, misjärel on võimalik töötada välja juba konkreetsed täiendused olemasolevale Eesti Energia Õlitööstuse lõhna vähendamise kavale.
„Pingutame, et meie õlitööstus ümbruskonna elanikke võimalikult vähe häiriks. Meil on kavas mahukad investeeringud, et muuta Eesti Energia õlitehased nii lõhnavabadeks kui ühe tööstusettevõtte puhul vähegi võimalik on. Tähtajaks oleme seadnud 2015. aasta,“ selgitas Kond. Igor Kondi sõnul on Eesti Energia Õlitööstus valmis koostööks teiste põlevkiviõli tootvate ja käitlevate ettevõtetega, et leida piirkonna lõhnaprobleemile sisulised lahendused: „Ainult ühe ettevõtte pingutustest ei piisa. Et saavutada head tulemust on vaja, et kõik ümbruskonna tööstusettevõtted ja ka näiteks transpordiga tegelevad ettevõtted oleksid valmis lõhna leviku takistamisega aktiivselt tegelema.“
Ettevõte lõhna vähendamise plaanidega on kursis ka kohalikud aktiivsed kodanikud. „Elame tööstuspiirkonnas, kus on mitmeid lõhna levitada võivaid ettevõtteid. Tahame, et siin ümbruskonnas lõhn väheneks. Kindlasti tahame kohtuda sel teemal nii paljude siinsete tööstusettevõtetega kui võimalik. Eesti Energia Õlitööstuse inimestega oleme juba korduvalt suhelnud ja me teame nüüd, et neil on lõhna vähendamiseks spetsiaalne kava, vahendid ja soov selle täitmiseks,“ ütles Marina Janssen, kes seisab Sillamäe aktiivseid elanikke koondava grupi "Õhukvaliteet Sillamäel – majandusarengu ja keskkonnaseisundi tasakaal“ eesotsas.
Ebameeldivate lõhnaainete levik välisõhus sõltub mitmetest asjaoludest – eelkõige ilmastikutingimustest, aga ka allika asukohast, seda ümbritsevatest hoonetest ja maapinna reljeefi iseärasustest. Ka ilmastikunähtused, nagu tuule suund ja kiirus, välisõhu temperatuur, pilvisus ja sademed mõjutavad oluliselt ebameeldivate lõhnaainete levikut ning nende sisaldust õhus.
Ida-Virumaa on tööstusobjektide poolest rikas piirkond. Seetõttu on siin palju potentsiaalseid lõhnaallikaid ning seega ka võimalus lõhnade levikuks suurem. Eesti Energia otsustas oma õlitööstuse juures ebameeldivate lõhnade levikut uurida, et viia lõhna levik miinimumini. „Konkursi alusel valitud lõhnauuringute teostajate poolt tehtavate tööde eesmärk on võimalikud lõhnalekke kohad üles leida, seejärel saame keskenduda juba nende kohtade nö ravimisele ehk probleemide kõrvaldamisele,“ rääkis Eesti Energia Õlitööstuse juhatuse esimees Igor Kond.
Ramboll teeb regulaarseid õhumõõtmisi kümnes erinevas punktis. Igas kohas mõõdetakse suhtelist lõhnaintensiivsust ning süsiniku-, väävli- ja lämmastikuühendite kontsentratsioone. Paralleelselt mõõdab Eesti Keskkonnauuringute Keskus heitmeid äsja paigaldatud kahe pidevseirejaamaga. Plaanipäraselt lõpevad tööd sügiseks, misjärel on võimalik töötada välja juba konkreetsed täiendused olemasolevale Eesti Energia Õlitööstuse lõhna vähendamise kavale.
„Pingutame, et meie õlitööstus ümbruskonna elanikke võimalikult vähe häiriks. Meil on kavas mahukad investeeringud, et muuta Eesti Energia õlitehased nii lõhnavabadeks kui ühe tööstusettevõtte puhul vähegi võimalik on. Tähtajaks oleme seadnud 2015. aasta,“ selgitas Kond. Igor Kondi sõnul on Eesti Energia Õlitööstus valmis koostööks teiste põlevkiviõli tootvate ja käitlevate ettevõtetega, et leida piirkonna lõhnaprobleemile sisulised lahendused: „Ainult ühe ettevõtte pingutustest ei piisa. Et saavutada head tulemust on vaja, et kõik ümbruskonna tööstusettevõtted ja ka näiteks transpordiga tegelevad ettevõtted oleksid valmis lõhna leviku takistamisega aktiivselt tegelema.“
Ettevõte lõhna vähendamise plaanidega on kursis ka kohalikud aktiivsed kodanikud. „Elame tööstuspiirkonnas, kus on mitmeid lõhna levitada võivaid ettevõtteid. Tahame, et siin ümbruskonnas lõhn väheneks. Kindlasti tahame kohtuda sel teemal nii paljude siinsete tööstusettevõtetega kui võimalik. Eesti Energia Õlitööstuse inimestega oleme juba korduvalt suhelnud ja me teame nüüd, et neil on lõhna vähendamiseks spetsiaalne kava, vahendid ja soov selle täitmiseks,“ ütles Marina Janssen, kes seisab Sillamäe aktiivseid elanikke koondava grupi "Õhukvaliteet Sillamäel – majandusarengu ja keskkonnaseisundi tasakaal“ eesotsas.
Ebameeldivate lõhnaainete levik välisõhus sõltub mitmetest asjaoludest – eelkõige ilmastikutingimustest, aga ka allika asukohast, seda ümbritsevatest hoonetest ja maapinna reljeefi iseärasustest. Ka ilmastikunähtused, nagu tuule suund ja kiirus, välisõhu temperatuur, pilvisus ja sademed mõjutavad oluliselt ebameeldivate lõhnaainete levikut ning nende sisaldust õhus.