27. novembril allkirjastasid Nordic Energy Link (“NEL”) süsteemioperaatorite Fingridi ja Eleringiga lepingu Soome ja Eesti vahelise 350 MW merekaabli Estlink 1 müügiks. NEL-I aktsionärideks on Eesti Energia (39.9% osalus), Latvenergo (25%), Lietuvos Energijos Gamyba (25%) ja Finestlink (Pohjolan Voima ja Helsingin Energia ühisettevõte, 10.1% osalus).

Estlink 1 avati 2006. aasta lõpus eesmärgiga aidata kaasa Põhjamaade ja Baltikumi elektriturgude ühendamisele ning võimaldada algul ka aktsionäridele ligipääsu Nord Pool Spot Soome hinnapiirkonnale. 2010. aastal anti Estlink1 võimsus rendile süsteemioperaatoritele (“TSOd”), et viimased kasutaksid merekaablit Nord Pool Spot´i Eesti ja Soome piirkondade ühenduse loomiseks. Aktsionärid on viimastel aastatel saanud pudelikaelatasu Eesti ja Soome piirkondade erinevusest, mis on aidanud kompenseerida merekaablit omava NELi kulusid ning pangalaenude tagasimakseid.

Eesti ja Soome piirkondade hinnaerinevused on ajas vähenenud, olles 2011. aastal tasemel 6 EUR/MWh, 2012. aastal 2,6 EUR/MWh ja 2013. aasta esimese 9 kuu vältel 2 EUR/MWh. 2014. aastal väheneb erinevus eeldatavalt veelgi, kuna EstLink2 valmimine suurendab Soome ja Eesti vahelist ühendust pea kolmekordseks tasemele 1000 MW. Eesti Energia on kasutanud ligipääsu Soome hinnapiirkonnale selleks, et maandada elektritootmisportfelli hinnariski. Kontsern on teeninud 4,6 mln eurot kasumit pudelikaelast (netosumma peale kulude mahaarvamist) 2012. aastal ja 0,3 mln eurot 2013. aasta 9 kuu jooksul.

Estlink 1 müük 2013. aastal TSO-dele oli ette nähtud juba projekti algul. Nõusolek kaabli ehituseks sisaldas võrreldes kehtiva regulatsiooniga erandit, mille kaudu aktsionärid võisid kaablist kasu saada kuni 2013. aasta lõpuni. NEL müüb Estlink 1 varad kokku 77,6 mln euro eest ning samuti maksab eeldatavalt detsembris 2013 tagasi pangalaenud Põhjamaade investeerimispangale ja SEB Pangale (kokku laenujääk 48,4 mln eurot).

Tehing viiakse lõpule eeldatavalt 30. detsembril sõltuvalt Konkurentsiameti nõusolekust.