Taastuvenergia

Oleme Eesti üks suuremaid taastuvenergia tootjaid. Toodame elektrienergiat tuulest, veest, biomassist, aga ka olmeprügist, mida põletame energiaks prügilatesse ladestamise asemel. Taastuvate energiaallikate kasutamine hoiab Eestimaa loodust. Lisaks uurime võimalusi alustada elektri tootmist päikeseenergiast.

Tuuleenergia tootmine on keskkonnahoidlik

Eesti Energial on 44 elektrituulikut ning tuuleparkide aastatoodang on kokku u 210 GWh elektrienergiat. Selle kogusega saaks varustada aasta jooksul ligi 85 000 keskmise tarbimisega kodu. Läänemaal asuv Aulepa tuulepark, koguvõimsusega 48 MW, on üks Baltimaade võimsamaid. Selle 16 tuuliku aastatoodang on kokku u 80 GWh elektrit, millega saab katta ligikaudu 32 000 kodumajapidamise aastase elektrivajaduse. Balti Elektrijaama suletud tuhaväljal töötava omanäolise tuulepargi rajamiseks ei kasutatud metsa- ega põllumaad.

Lisaks käitame Virtsu ja Paldiski tuuleparki. Arendame ka uusi tuuleparkide projekte maismaal ning uurime võimalusi rajada meretuulepark Liivi lahte.

Tuuleenergia kasutamisel on omad piirangud. Näiteks võimaldab olemasolev elektrivõrk endaga liita ainult teatud hulga elektrituulikuid. Lisaks ei lase tuule juhuslikkus igal ajahetkel tagada stabiilset elektriga varustatust, mistõttu on oluline juhitavate elektritootmisvõimsuste olemasolu.

Virtsu tuulepark Aulepa tuulepark Narva tuhavälja tuulepark Paldiski tuulepark
Valmimine 2002 2009 2012 2013
Tuulikuid 2 16 17 9
Koguvõimsus 1,4 MW 48 MW 39 MW 22,5 MW
Aastane elektritoodang 3,6 GWh 80 GWh 71 GWh 52 GWh
Katab keskmise tarbimisega kodu aastase elektrivajaduse 1500 32 000 28 000 21 000
Õhku paiskamata jääv CO2 kogus, kui sama kogus elektrit toota Narva elektrijaamades põlevkivist 3400 t 75 000 t 67 000 t 49 000t

Päikesest toodetakse aina rohkem energiat

Päikeseenergia kasutamine kogub maailmas aina enam hoogu. Viie aasta jooksul on paigaldatud päikesepaneelide võimsus maailmas kasvanud 40 gigavatilt 227 gigavatile. Päikeseenergia muutub tarbijatele ka üha taskukohasemaks, seetõttu arendame nii uusi päikeseparke kui ka kohapealseid päikeseenergial põhinevaid energiatootmislahendusi.

Arendused

Tootsi tuulepark

Eesti Energia kavandab Tootsi ammendunud turbamaardlale tuuleparki, mis koosneks kuni 52 elektrituulikust, esimeses etapis on võimalik püstitada 46 tuulikut. Planeeritav tuulepark oleks Baltikumi suurim ja nüüdisaegseim ning kasvataks oluliselt taastuvenergia tootmist Eestis. Tootsi tuulepargi toodanguga saaks katta näiteks Pärnumaa elektrienergia vajaduse.

Ajakava

  • Uuringud ja planeeringud 2011-2016
  • Ehitus 2016 - 2019
  • Käitusvalmis 2019

Ammendunud turbamaardlale tuulepargi arendamine aitab anda kasutuseta maa-alale uue väärtuse. Ajalooline turbatootmisala jääb pärast tuulepargi valmimist ligipääsetavaks kõigile huvilistele. Planeering näeb ette lisavõimalusi, kuidas muuta Tootsi suursoo turbatööstust ja briketitootmist tutvustavaks turismiobjektiks, kus asuvad puhkealad ja vaatluskohad.

Ruhnu täisteenuslahendus

Eesti Energia uurib võimalusi rajada Ruhnu saarele kaasaegne 300-kilovatise võimsusega päikeseenergial põhinev elektritootmine. See elektrivõrgust sõltumatu tootmine kataks saare energiavajaduse ning koos akude ja diiselgeneraatoritega tagaks saareelanikele stabiilse elektriühenduse.

Ajakava

  • Uuringud ja planeeringud 2015-2017
  • Ehitus 2017
  • Käitusvalmis 2017

Biokütus – energia kohalikust taastuvast materjalist

Kasutame biokütust elektri ja soojuse tootmiseks Narva elektrijaamades, Paide Pogi koostootmisjaamas ja Lätis, Valka koostootmisjaamas.

Kasutatav biomass on toodetud madala kvaliteediga metsamaterjalist või võsast, mis ei sobi puidu- ega paberitööstusele. Biomassi varud on Eestis suured. Biomassi kasutamise keskkonnasõbralikkus ning kohalike varude suur maht muudab biomassi Eesti jaoks väga oluliseks taastuvaks energiaressursiks.

Eesti Energia suudab enda olemasolevate tootmisvahenditega biomassist toota ligikaudu 2,5 TWh taastuvelektrit aastas. See on ca kolmandik Eesti aastasest elektritarbimisest.

Hüdroenergia on keskkonnasõbralik, aga selle hulk on piiratud

Kuigi Eestis ei ole looduslikke tingimusi suuremahuliseks hüdroenergia tootmiseks, on siiski mõistlik olemasolevat ressurssi kasutada. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. Vesi on kohalik energiaallikas, mille ressurss on Eestis paraku piiratud. Teoreetiliselt on selleks hinnatud kuni 30 MW, millest reaalselt kasutatav on 10 MW.

Veest toodame elektrit Linnamäe hüdroelektrijaamas ja Keila-Joa hüdroelektrijaamas. Nende koguvõimsus on 1,5 MW ning jaamade toodanguga on võimalik katta ligikaudu 4000 majapidamise aastane elektrikulu.

Prügis peitub energia

Iru jäätmeenergiaplokk on võimeline tootma sooja ja elektrit kuni 250 000 tonnist segaolmejäätmetest aastas. Suuresti tänu Iru elektrijaamale on Eestis lõppenud suuremahuline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse. Eestis jääb kodusest sorteerimisest üle ligi 300 000 tonni segaolmejäätmeid aastas. Segaolmejäätmete energeetiline väärtus on samaväärne põlevkivi ja hakkepuiduga. Iru jäätmeplokk toodab aastas kuni 310 000 MWh soojust ja kuni 134 000 MWh elektrit, mis vastab umbes Paide linna ja selle ümbruse elektritarbimisele.

Hoolime keskkonnast

Loe lähemalt »

Vali Roheline Energia!

Loe lähemalt »