Edukad koostööprojektid

Eestis ligi 200 avalikku laadijat opereeriv Enefit Volt on alustanud ettevalmistustega avada laadimisteenus ka teistel koduturgudel. Euroopa ühendamise rahastu (CEF) toel avatakse 2024. aasta lõpuks neljas riigis 20 asukohta kokku 40 ülikiiret laadijat. Laadimispunktis saab olema üheaegne laadimisvõimalus korraga neljale autole ja laadijate koguvõimsus 640 kW, kus juures ühe otsiku kohta minimaalselt 150 kW.

Laadimispunktid rajatakse üle-euroopalise transpordivõrgu (TEN-T) trassile Tallinnast Lõuna-Poolas asuva Krakowini, kattes muu hulgas Riia, Vilniuse ja Varssavi.

See projekt on saanud 2 000 000 eurot kaasrahastust Euroopa Liidust grandilepingu 101101639 alt.

Eesti Energia soovib projekti tulemusena välja arendada tehnilise lahenduse ja sellele toetuva teenuse, mis võimaldaks elektriautod võtta kasutusele paindlikkusvarana ehk muuta need nutikalt elektrisüsteemi osaks ning teenida nende abil omanikele täiendavat tulu.

Projekti eesmärgiks on uurida, kuidas ja kui palju on võimalik elektriautode laadimist kasutades võrgu sagedust stabiliseerida:

Projektiga panustatakse juba olemasoleva laadimisteenuse Enefit VOLT-i edasiarendusse.

Projekti toetatakse 444 094.18 euroga Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt eraldatud riigieelarvelistest vahenditest.

2022. aasta lõpuks on plaanitud valmima Liivi meretuulepargi tehniliste lahenduste analüüs. Selle koostab pikaaegse kogemusega rahvusvaheline inseneritöö ja konsultatsiooniettevõtte BLIX Consultancy. Analüüsi tulemusel ei saa tuulepargi lahendus lõplikult paika, vaid pakutakse välja lahendused, mis on tehniliselt teostatavad ja ka keskkonda arvestades võimalikud. See info on oluline nii arendajatele, ametkondadele kui ka partneritele.

BLIX Consultancy analüüsib erinevate tuuleturbiinide, vundamentide, alajaamade ja vajalike maapealsete rajatiste lahendusi. Välja töötatud tehnilist lahendust kasutatakse ka keskkonnamõju hindamise sisendina.

Projekti koostamist kaasrahastab Euroopa Liit.

Ida-Virumaale Estonia kaevanduse tööstusalale planeeritav vesisalvesti on mastaapne ringmajandusprojekt, mille ehitamisel kasutatakse ära põlevkivi väärindamisel tekkiv lubjakivikillustik ja suletud kaevanduskäigud. Jaam toimib võimsa salvestina, aidates käivitumisel tagada energiajulgeolekut ja elektrivõrgu stabiilsust.

Projekti eesmärgiks on läbi viia maa-aluste ja -pealsete rajatiste projekteerimiseks vajalikud uuringud ning teostada unikaalse objekti eelprojekteerimine.

Projekt on uuenduslik, kuna Eesti Energiale teadaolevalt pole põlevkivi või söe kaevandusi kasutatud hüdroelektrijaama veereservuaarina.

Lisaks on ainulaadne see, et pumphüdroelektrijaama survekõrguse ehk ülemise ja alumise veereservuaari vahelist kõrgust suurendatakse taaskasutades Estonia põlevkivikaevanduse mäemassi rikastamisest tekkivat aherainet.

Projekti toetatakse 584 950,00 euroga Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt eraldatud riigieelarvelistest vahenditest. 

Eesti Energia paigaldab kolmele üheksakordsele Annelinna kortermajale salvestid ja elektriauto laadijad ning ühendab need paindliku energiajuhtimislahendusega, aidates muuta hooned energiatõhusaks.

Lahendused paigaldatakse osana Tartu linna juhitud projektist Open Lab, mille käigus renoveeritakse kortermajad täielikult. Renoveerimisel kasutatakse tehases eeltoodetud paneele, hoonetele paigaldatakse ka päikesejaamad, soojussalvesti, targa kodu lahendused ning korrastatakse kortermaju ümbritsev avalik ruum.

Innovaatiliste lahenduste potentsiaal Eestis on suur. Järgmise 30 aasta jooksul tuleb Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia järgi minimaalselt C-energiaklassini rekonstrueerida 14 000 korterelamut, neist 22% ehk üle 3000 juba aastaks 2030.

Projekti Open Lab käigus renoveeritakse Tartu kortermajad Tartu linna, Balti Uuringute Instituudi, Tartu Regiooni Energia Agentuuri, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Greni ja Eesti Energia koostöös. Projekti Open Lab (Open innovation living labs for Positive Energy Neighbourhoods) rahastatakse Euroopa Komisjoni poolt rahastatud programmist Horizon 2020, meetmest Green Deal. Projektis osalevad veel Pamplona linn Hispaanias ja Genki linn Belgias. Kogu projekti maksumus on 5,5 miljonit €, millest Eesti Energia eelarve on ca 300 000 €.

Kogu konsortsiumis on kokku 33 erinevat osapoolt, kellest seitse tegelevad Tartu Annelinna projektiga. Renoveerimine algab 2023. aastal ja lõppeb 2025. aasta lõpus. Projekti rahastusnumber on 101037080.

Eesti Energia osaleb üleeuroopalises elektriautode suurprojektis, mille eesmärk on töötada välja kasutajakesksed ja innovaatilised järgmise põlvkonna laadimislahendused. Projekt algab Renault eestvedamisel 2020. aastal ning lõppeb 2023. aasta lõpus. Arendusprojekti eelarve on 19 miljonit eurot, millest Euroopa Liit katab 15 miljonit eurot. Projektis on 33 osapoolt üle Euroopa (Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Eesti, Saksamaa jt). Selle Horisont 2020 fondist toetatava projekti eesmärk on katsetada ja välja selgitada parimad võimalikud elektriautode laadimislahendused.

Eesti Energia paigaldab projekti käigus Tallinna lähipiirkonda elektriautode ülikiirlaadijad, millel on võimekus elektrivõrku stabiliseerida. Eesti Energia töötab välja laadimislahendusi elektriautode era- ja ärikasutajate jaoks, et pakkuda lihtsaid, mugavaid ja kasulikke laadimisteenuseid, mis samal ajal toetaksid ka kõrgeima võimaliku kvaliteediga elektriühendust ükskõik millises võrgu osas.

Eesti Energia alustab TalTechiga koostööd selle nimel, et leida võimalused väävli sisalduse vähendamiseks õlitoodetes uurides pürolüüsi protsessi parameetrite ning võimalike lisandite mõju väävli sisaldusele pürolüüsiõli fraktsioonides, ning töötada välja rakenduskava valitud tehnoloogia tööstuslikuks rakendamiseks Enefit280 tehnoloogial.

Projekti toetatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist 211 500 euroga.

Rakendusuuringu eesmärk on koostöös teadusasutusega leida Enefit280 tehnoloogiale sobivaim CCS/CCU tehnoloogia ning töötada välja rakenduskava valitud tehnoloogia tööstuslikuks rakendamiseks omahinnaga alla 50 eur/t. Põhiline riskikoht, mida lahendatakse on CO₂ kvoodi hinnarisk, mis mõjutab oluliselt põlevkiviõli tootmise tasuvust tulevikus.

Projekti toetatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist 200 000 euroga.

Eesti Energia alustab TalTechiga koostööd selle nimel, et töödelda taaskasutamatud jäätmeplastid ettevõtte õlitehastes koos põlevkiviga vedelkütusteks ning seeläbi panustada keskkonnaprobleemide lahendamisse.

Plastide kasutamine õlitootmisel Enefit õlitehastes koos põlevkiviga võimaldaks aastas keskkonnasõbralikult uueks väärtuslikuks tooteks töödelda vähemalt 80 000 tonni jäätmeplasti, vähendada tootmise CO₂ emissioone ja tõsta vedelkütuste kvaliteeti. Jäätmeplasti töötlemine õlitehase pürolüüsi protsessis on efektiivsem kui põlevkivi kasutamine, mistõttu tekib märgatavavalt vähem tahkeid jääke kui ka väheneb teiste heitmete hulk.

Projekti toetatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist toetust 94 500 eurot.

Eesti Energia on kaasajastanud kaevandamistehnoloogiaid ja teinud mitmeid uuendusi, et töö oleks efektiivsem ja keskkonnasäästlikum. See on aga oluliselt suurendanud markšeideritööde mahtu ja keerukust.

Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga oleme läbi viimas rakendusuuringut, mille käigus arendame välja pool- ja täisautomaatseid kaugseirelahendusi kasutavat mõõdistus- ja analüüsimeetodit, mis muudaks markšeideritööd ohutumaks. Lisaks suurendaksid kaasaegsed mõõdistustehnoloogiad tootlikkust ja vähendaks kadusid.

Projekt on saanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist toetust 42 764 eurot.

Üha rangemate keskkonnanormide ja pidevalt kasvavate keskkonnatasude vaates otsib Eesti Energia lahendusi, kuidas vähendada keskkonnamõjusid ning parandada põlevkivi väärindamise protsesse.

TTÜ Geoloogia Instituudi mäeosakonnaga koostöös tehtud uuring aitab Eesti Energial targemini valida rikastamistehnoloogiaid ning hinnata nende tasuvust. Projekt panustab põlevkivi efektiivsemasse kasutamisse ja ning aitab vähendada eriheitmete ja jäätmete (aheraine, tuhk, COx, NOx, SOx) tekkimist.

Projekt on saanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist toetust 62 100 eurot.

Eesti Energia toodab aastas ligi 400 000 tonni põlevkiviõli, mida tarbivad soojatootjad, energeetikaettevõtted, laevakütuste tootjad ning müüjad, tee-ehitajad, põllumajandustootjad ja muud ettevõtted. Sisuliselt on põlevkiviõli sünteetiline nafta, mille kättesaamiseks tuleb põlevkivi õhu juurdepääsuta kuumutada. Seda protsessi tuntakse pürolüüsi nime all.

Meie põlevkiviõlile on iseloomulik vähene väävlisisaldus. Väävlisisalduse lisaalandamine võimaldab põlevkiviõli konkurentsivõimet veelgi tõsta. Kuna väävel satub õlisse põlevkivist, oleme asunud koostöös Tartu ülikooliga uurima, milline on seos põlevkivis sisalduva väävli hulga ja esinemisvormide ning põlevkivist toodetud õli kvaliteedi vahel. Uurides põlevkivis leiduva väävli käitumist pürolüüsiprotsessis, loodame jõuda lahendusteni, mis võimaldavad edaspidi põlevkivi kaevandamist ja kasutamist sihipärasemalt planeerida.

Projekt on saanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist toetust 56 954 eurot.