Iseteenindus

Keskkond

Efektiivne tootmine ja taastuvenergeetika areng tagavad väiksema jalajälje keskkonnale

Efektiivne tootmine - väiksem jalajälg

Tehnoloogia areng on taganud tootmise efektiivsuse märkimisväärse kasvu, mis omakorda tähendab väiksemat mõju keskkonnale.

Nii täna kui edaspidi valime just need lahendused, mis suudavad maksimaalse kasuteguri juures tagada minimaalse mõju keskkonnale ning panustame jätkuvalt taastuvenergeetika arengusse ja tõhustame ringmajandust.

Me toodame elektrienergiat kaheksast allikast (tuul, päike, vesi, põlevkivi, olmejäätmed, biomass, sh jäätmepuit, turvas, uttegaas).

Ringmajandus loob võimaluse taaskasutuseks

Arendame tooteid ja teenuseid vastavalt ringmajanduse põhimõtetele, kus kesksel kohal on meie loodusvarade jätkusuutlik kasutamine ja taaskasutus.

Näiteks võimaldab Enefit tehnoloogia kasutada toorainena hakitud vanarehve. Enefit tehnoloogia abil saab kuni 10% põlevkivi asendada hakitud vanarehvidega ning toota nendest õli, poolkoksigaasi ja elektrit. Rehvide hakkimise võimekus Eestis ei võimalda täna tehnoloogiat veel täiel määral kasutada.

Jäätmed energiaks

Tallinnas asuvas Iru elektrijaamas kasutame olmejäätmeid kütusena elektri ja soojuse tootmiseks.

Narva lähistel asuvas Balti elektrijaamas kasutame kütusena lisaks põlevkivile ka jäätmepuitu. Jäätmete kasutamisega säästame aastas kuni 70 miljonit kuupmeetrit maagaasi.

Vanarehvidest ja jäätmepuidust energia tootmise ekspertteadmised on hinnatud ka väljaspool Eestit.

Vanarehvide ja jäätmepuidu kasutamine energia tootmisel loob väärtust. Ka vanaplastik on potentsiaalne tooraine vedelkütuste tootmiseks.

Tootmise kõrvaltoodetest ehitame päikeseparke ja kasvatame Eesti põldude saagikust

Põlevkivi kaevandamisel eraldatavat aherainet ja elektritootmisest üle jäävat põlevkivituhka saame kasutada ehituses, teedeehituses ja põllumajanduses. See aitab hoida kokku teisi taastumatuid loodusvarasid.

  • Müüme aherainest valmistatud lubjakivikillustikku.
  • Peagi rajame Estonia kaevanduse tootmisterritooriumile endise tuhahoidla kohale päikesepargi, kus aherainest alustarindile vajaliku kalde andmisega parandatakse päikeseelektrijaama efektiivsusnäitajaid. Sellisel viisil on plaanis rajada Estonia kaevanduse territooriumile veel teinegi päikesepark ning pumphüdroelektrijaam.
  • Põlevkivist energia tootmisel tekkivat tuhka kasutatakse näiteks ehituses, teedeehituses ja põllumajanduses põldude saagikuse suurendamiseks.
  • Väiksem mõju kliimale ja puhtam õhk

    Kliimamuutustel ja välisõhu kvaliteedil on laialdane mõju kogu maailma ökosüsteemidele ja majandusele ning inimeste tervisele ja heaolule. Kliimamuutuse piiramiseks on vajalik saavutada 21. sajandi keskpaigaks globaalne süsiniku neutraalsus. Süsiniku neutraalsus tähendab tasakaalu süsiniku emissiooni ja selle loodusliku sidumise või muul viisil vähendamise vahel.

    Eesmärgi saavutamiseks peab piirama kasvuhoonegaaside emissiooni. Euroopa Liidu kliimapakett kohustab vähendama kasvuhoonegaaside heitmeid 2030. aastaks 40% võrreldes 1990. aastaga. Eesti Energia tootmisüksused eraldavad täna võrreldes 1990. aastaga üle poole võrra vähem süsihappegaasi. Selle tulemuseni on viinud tootmismahtude vähendamine ja tehnoloogilised arengud, sh uute efektiivsemate tehnoloogiate kasutamine.

    Välisõhu seirejaam Vaivaras

    Eesti Energia ja Keskkonnainvesteeringute keskuse koostöös Vaivara valda Sinimäele rajatud välisõhu kvaliteedi püsiseirejaam ühendati 2017. aasta alguses Eesti üleriigilisse seirejaamade online-võrgustikku.

    Püsiseirejaam mõõdab mitme komponendi sisaldust välisõhus ning ka tuule suunda, kiirust, õhuniiskust ja temperatuuri, mis samuti annab väärtusliku informatsiooni edaspidiseks õhukvaliteedi juhtimiseks. Projekt on teostatud koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega ja selle osalisel finantseerimisel.

    Üleriigilise seirejaamade võrgustiku andmetega saab tutvuda kodulehel www.ohuseire.ee.

    Eesti õhu kvaliteet on Euroopa üks parimaid

    Euroopa Keskkonnaamet (EEA) ja Euroopa Komisjon kasutavad õhukvaliteedi jälgimiseks Euroopa õhukvaliteedi indeksit, mis põhineb enam kui 2000 õhukvaliteedi seirejaama infol üle Euroopas.

    Indeksi järgi on Eesti õhu kvaliteet parem, kui mitmetes teistes Euroopa riikides. Kontrolli õhukvaliteeti Euroopa riikides, sh Eestis kodulehel airindex.eea.europa.eu.

    Anname loodusele tagasi puhtama kaevandusvee

    Kaevandusvesi pumbatakse kaevandusest välja kaevandamise käigus, puhastatakse settebasseinides liigsest heljumist ja suunatakse seejärel looduslikesse veekogudesse. Kaevandusvesi põhineb valdavalt sadeveel. Väiksem osa on pärit põhjaveest ja naabruses asuvatest suletud kaevandustest.

    2016. aastal rajasime Estonia kaevanduse lõunaosas ammendatud kamberplokkidesse maa-aluse settebasseini. Tänu uudsele lahendusele jäi maapinnale alles väärtuslik metsamaa. Samuti on tänu basseini suuremale mahule nüüdsest võimalik heljumi settimisaega oluliselt pikendada, mistõttu on loodusesse tagastav vesi puhtam kui kunagi varem.

    Kaevandamisest mõjutatud põhjaveega aladel on asumitele Enefit Kaevandused AS poolt rajatud veetrassidel ja süvapuurkaevudel põhinev veevarustus.

    Elektri tootmise jahutusvesi pääseb loodusesse tagasi sama puhtana

    Narva lähistel asuvates elektrijaamades kasutatakse jahutusveena Narva jõe ja Narva veehoidla vett. Jahutusvesi lastakse peale jahutussüsteemi läbimist samasse veekogusse tagasi.

    Loodusesse tagastatava vee koostis ei muutu. Muutub vaid jaama kanali väljavoolust Narva jõkke väljuva vee temperatuur 3-4°C võrra kõrgem.

    Hoiame loodusekaitsealasid

    Estonia kaevanduse naabruses asuvad Selisoo looduskaitseala, kaitsealune Muraka raba ja Kurtna järvede kaitseala. Väärtustame looduskeskkonda ja seepärast jätame kaitsealade piirile puhvri. Muraka raba kaitsmiseks on jäetud 300 meetri laiune puhvertsoon. Looduskaitsealade lähistele ei raja me ka tootmise tugirajatisi, nt tuulutusšurfe. Kaevandamise keskkonnamõju jälgimiseks on rajatud ulatuslik seirevõrk.

    Keskkond on meile oluline

    Mitmed meie kontorid omavad Euroopa Rohelise Kontori süsteemi tunnistust

    Oleme vastutustundliku ettevõtte kuldmärgise kolmekordne omanik

    Meie energiatootmine on mitmekesine ning loodusega arvestav

    Lahendame olulisi keskkonnaprobleeme. Meie fookus on vanarehvidel ja jäätmepuidul

    Meie keskkonnapõhimõtted

  • Meie süstemaatilise keskkonnategevuse aluseks on põhimõtted, mis on koondatud kontserni ühtseks keskkonnapoliitikaks (pdf).
  • Kasutame rahvusvahelistele standarditele ISO 14001 ja EMAS vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi.
  • Teeme kokkuvõtteid keskkonna-alastest tegevustest ja plaanidest. Tutvu Eesti Energia aastaaruannetega, mis sisaldavad ka keskkonnaaruandluse osa.
  • Pöörame avalikkuse tähelepanu keskkonnaga seotud küsimustele ja püüame koos võtmeisikutega neid ka lahendada. Igal aastal korraldame Keskkonnapäeva.
  • Keskkonnapäev 2019: Kust saab alguse toimiv ringmajandus?
    Keskkonnapäev 2018: PÕXIT: kuidas toimub põlevkivitööstuse muutumine ja üleminek?
    Keskkonnapäev 2017: Suurem efektiivsus – väiksem jalajälg

    Seotud teemad

    Kontaktid

    Leiad meie kontaktid siit lehelt:

    Võta ühendust

    Tehnoloogia

    Tänu tehnoloogia arengule on energiatootmine järjest keskkonnasäästlikum

    Tehnoloogiast

    Taastuvenergia

    Toodame energiat tuulest, veest, päikesest, biomassist, biogaasist ja jäätmetest

    Taastuvenergiast