Iseteenindus

Elektrisüsteemi käidupartneri valimisel tasub olla nõudlik ja tähelepanelik

12.03.2018

Eesti Energia elektritööde osakonna juhataja Allar Läll annab nõu, mida pidada silmas käiduteenuse pakkuja valimisel.

Käiduteenuse peamine eesmärk on tagada elektrisüsteemi ohutu toimimine. Selleks peab elektrisüsteemi eest vastutav käidukorraldaja analüüsima, milliseid parandusi ja hooldustöid on vaja teha, et süsteem oleks ohutu. Loomulikult peab teenusepakkuja ka vastutama, et tehtud saaks kõik planeeritud tegevused - näiteks süsteemi hooldamine, ohtlike olukordade likvideerimine ja dokumentatsiooni koostamine.

Kuigi elektrisüsteemi käiduteenus on seaduste, aktide ja standarditega väga põhjalikult reguleeritud, näeme me turul tihti olukordi, kus teenuse osutajad hiilivad nõuete täitmisest kõrvale. Hästi informeeritud klient oskab märgata olukordi, kui käidukorraldaja ei täida talle pandud kohustusi.

Mida peaks teadma käiduteenuse kohta?

  • Kui hoone elektrisüsteemi peakaitse ületab 100 amprit, on käidukorraldaja olemasolu seaduse järgi kohustuslik.
  • Käidukorraldaja on elektrialase pädevustunnistusega füüsiline isik, kes juhib käidukorralduse ja elektritööde teostamist.
  • Käidukorraldajaga tuleb sõlmida kirjalik leping. Halduslepingus sisalduv punkt, milles kirjeldatakse, et muuhulgas tegeletakse ka elektrisüsteemiga, ei ole käiduleping.
  • Käidukorraldaja peab koostama elektrisüsteemi käitamiseks käidukava, mis sisaldab detailset kirjeldust tegevuste kohta, mida plaanitakse ohutuse tagamiseks teha. Käidukava puudumisel ei saa osutatavat teenust lugeda käiduteenuseks.
  • Lambipirnide vahetus ja rikete operatiivne likvideerimine ei pruugi olla käiduteenuse osa, kuigi just neid tegevusi kiputakse pidama käidukorralduseks. Käidu eesmärk on rikkeid ennetada, mitte tegeleda tagajärgedega.
  • Käidukorraldaja ei saa sundida klienti tellima elektritöid ainult endalt. Käidukorraldaja ülesanne on tagada, et elektritööd saaksid tehtud nõuetekohaselt, olenemata sellest, kes töid teostab.