Iseteenindus

Naftahind oli aprillis muutlik, kivisöe hind stabiilne ja CO2 turg languses

11.05.2017

Brenti toornafta hind tõusis aprilli alguses tugevasti, kuid langes kuu lõpuks taas samale tasemele. Dollari väärtus langes pingete tõttu Põhja-Koreas. Aprill algas nafta jaoks võrdlemisi jõulise hinnatõusuga, mille põhjustasid pinged Lähis-Idas ning Liibüa suurima naftavälja tööseisak.

Nafta hinnatõusuga samal ajal nõrgenes USA dollar pingete tõttu Põhja-Koreas. Nõrgenev dollar vähendab mingil määral nafta hinnatõusu mõju Euroopale. USA suurenevate reservide tõttu hakkas naftahind aprilli teisel poolel taas langema ning saavutas kuu lõpuks samasuguse taseme, nagu oli esinenud kuu esimesel poolel.

EUR/USD kurss jõudis kuu lõpuks selle aasta nõrgimale tasemele (1,093), mis muudab nafta hinda eurotsooni riikide jaoks veelgi soodsamaks. Kuu keskmine naftahind tõusis 2,44% ehk 53,82 dollarini barrelist ning mai alguse seisuga maksab naftabarrel 51,36 dollarit. Dollar nõrgenes euro vastu 0,36% ning kuu keskmine EUR/USD kurss oli 1,072. Praegusel hetkel on EUR/USD suhe 1,093.

Kivisöeturg püsis aprillis stabiilsena samamoodi nagu märtsis. Stabiilsust saab põhjendada sellega, et kivisöesektori suuremad muutused on Hiinas ellu viidud ning seetõttu ei esine praegu ka suuri kõikumisi. Kuu keskmine kivisöe hind tõusis 2,08% ehk 66,16 dollarini tonnist. Kõige enam kukkus aprillis CO2 kvootide turg, kus kuu keskmine hind langes 6,82% ehk 4,76 euroni tonnist.

Praegu on CO2 hind 4,57 €/t. Hinnalangust toetasid näiteks Maailmapanga 2 miljardi dollari suurune rohelise energia fond, mis aitab finantseerida madala CO2 emissiooniga investeeringuid. Peale selle kiitis Saksamaa heaks soodsamate avamere-tuuleparkide rajamise alates aastast 2020. Kõik see soodustab taastuvatest energiaallikatest elektri tootmist, mis ei vaja CO2 kvootide ostmist. Pikemas perspektiivis on näha kvootide nõudluse langust ning võimalikku kvootide ülejääki.