Aprillis tõusis elektri börsihind võrreldes märtsiga peamiselt Olkiluoto tuumaelektrijaama aastahoolduse tõttu. Samas survestab hinda Põhjamaade ja Baltikumi hüdroreservide võrdlemisi hea tase.

Aprillis tõusis elektri börsihind kõigis piirkondades mõne protsendi võrra. Eestis tõusis elektri börsihind 1,70% ehk 31,18 euroni megavatt-tunnist, Soomes 2,35% ehk 31,40 euroni ning Lätis 2,51% ehk 31,42 euroni megavatt-tunnist. Kuna Leedus maksis elekter märtsis natuke rohkem, oli sealne hinnatõus nüüd kõige väiksem – ainult 0,48% ehk tasemele 31,42 €/MWh.

Üheks elektri börsiihinna tõusu oluliseks põhjuseks oli Olkiluoto tuumaelektrijaama 23. aprillist 3. maini kestnud aastahooldus, mis jätab turult välja 880 MW tootmisvõimsust. Soomes tekkinud defitsiiti ilmestab ka EstLinki võrdlemisi ühesuunaline liiklus Eestist Soome sel perioodil. Samuti hoiab elektri börsihinda allpool võrdlemisi tugev vool Läti Daugava jõel. Aprillis oli see küll mõnevõrra madalam kui märtsis, aga siiski püsib Läti hüdroelektrijaamade toodang kõrgel tasemel. Põhjamaade hüdroreservid olid aprillis samuti korralikud ning saavutasid kuu keskpaigaks taseme, mis ulatus 3 TWh üle normaali. Samas on aprilli viimastel päevadel saabunud soojalaine ning sooja ilma lubadus mais langetanud hüdroreservide prognoose 1 TWh alla normaali.

Käesoleva aasta keskmine elektri börsihind Eestis on 32,50 €/MWh, mis on 1,18 eurot kõrgem möödunud aasta keskmisest elektri börsihinnast aprilli lõpus. Soomes on keskmise elektri börsihinna vahe eelmise aastaga võrreldes tõusnud aprilli lõpuks 2,92 euroni. Aprilli lõpus olid järgmise kuu tulevikutehingute hinnad Soome hinnapiirkonnas 31,13 €/MWh, mis viitab sellele, et mai elektri börsihind püsib aprilli hinnaga ligikaudu samas suurusjärgus. Võrdluseks eelmise aasta maikuu hinnanumbrid: Eestis oli elektri börsihind siis keskmiselt 28,26 €/MWh ning Soomes 28,06 €/MWh.