Iseteenindus

Eesti Energia kontserni 2021. aasta II kvartali tulemused

29.07.2021

Eesti Energia 2021. aasta II kvartali konsolideeritud müügitulu oli kokku 241,1 mln eurot (+43,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga). Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 40,8 mln eurot (-25,5% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga). 2021. aasta II kvartal lõppes puhaskahjumiga 10 mln eurot, võrreldes eelmise aasta puhaskasumiga 7 mln eurot.

Kontserni finantstulemused

Tulemuste arengukäik oli II kvartalis sarnane I kvartali trendiga, vaatamata EBITDA langusele ja puhaskahjumile, mis tulenesid konkreetsetest põhjustest. Eesti Energia II kvartali käibe kasvu toetasid sarnaselt 2021. aasta I kvartalile elektrituru kõrged hinnad ja suuremad elektri müügimahud. Võrguteenuse segmendi müügikäive tõusis koos tarbimismahtude kasvuga, mida toetas laialdane majandusetegevuse taastumine. Vedelkütuse äri müügi- ja tootmismahud kasvasid, kuigi müügitulude ja EBITDA kasvu hoidsid tagasi tänastelt maailmaturuhindadelt madalamatel tasemetel tehtud riskimaandustehingud lähtuvalt Eesti Energia riskimaandamise strateegiast. Sellegipoolest võib vedelkütuste äri üldise toimimisega kvartali jooksul rahule jääda. Kontserni EBITDA oli võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 14 mln euro võrra väiksem (-25,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga) tulenevalt eelmise aasta II kvartalis registreeritud 13,7 mln euro suurusest kasumist, mis oli seotudüleliigsete CO2 kvootide müügiga.

Riskimaandustehingute mõju kontserni tulemustele

II kvartali EBITDA mõjutasid märkimisväärselt riskimaandustehingute realiseerimata kahjumid – s.o. riskimaandustehingute, mida tehakse lähtuvalt Eesti Energia riskimaandamise strateegiast, väärtuse muutus, mis tuleneb turuhinna liikumisest. Tulenevalt IFRS’i raamatupidamisstandarditest ei liigitu osad riskimaandustehingud raamatupidamises IFRSi riskimaandustehingute raamistiku alla ja seega kajastuvad need otse kasumiaruandes realiseerimata kahjumina. Enamus Eesti Energia riskimaandustehinguid aga liigituvad IFRS’i riskimaandustehingute raamistiku alla ja seega kajastuvad need kasumiaruandes vaid lõplikke arvelduste hetkel. Sellised tehingud, mis ei liigitunud riskimaandustehingute raamistiku alla ja omasid mõju II kvartali EBITDA’le, olid kogumahus -2,2 mln eurot. Sellest -7,1 mln eurot moodustasid bensiini tehingud (naphtha instrumendi riskimaandustehingud), -2,8 mln eurot gaasi tehingud ja +7,7 mln eurot elektri tehingud. Kui antud tehingute mõjusid ei oleks kajastatud läbi kasumiaruande, oleks grupi II kvartali EBITDA olnud 2,2 mln euro võrra suurem.

Elektri segment

Eesti Energia kontserni elektrienergia müügitulud kerkisid aastavõrdluses 75,2% võrra 126 mln euroni. Kontserni keskmine elektri müügihind oli 2021. aasta II kvartalis 57,7 €/MWh (+29,2% aastavõrdluses). Samal ajal keskmine Nord Pooli Eesti ala hind oli tasemel 54,5 €/MWh (+89,3% aastavõrdluses). Eelmise aasta II kvartali elektrihind oli madalaim elektrihind 2010. aastast, kuid praeguseks on elektrihinnad viimaste aastate kõrgeimal tasemetel. Juunikuu keskmine elektrihind oli kõigi aegade kõrgeim, kui kuu keskmiseks elektrihinnaks kujuned Eesti Nord Pooli alal 71,68 €/MWh. Elektri müügimaht tõusis aastavõrdluses 19,5% 2,1TWh-ni. Kuigi hulgimüük vähenes 8% aastavõrdluses, on enamus elektri müügimahust jaemüük, mis kasvas 0,36TWh võrra (+23% aastavõrdluses). Elektri tootmismaht kasvas aastaga 45,3% võrra 10,9TWh-ni tänu soodsatele elektrihindadele. Taastuvelektri tootmine kasvas aastaga 32,6% võrra 0,4TWh-ni tulenevalt suuremast biomassi kasutusest elektritootmisel. Tuuleenergia tootmismaht vähenes 29GWh võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kehvemate tuuleolude tõttu.

2021. aasta I kvartali elektri EBITDA oli 19,9 mln eurot (+78,8% aastavõrdluses). Suurima positiivse mõjuga olid suuremad müügimahud koos tuletisinstrumentide mõjudega. Negatiivset mõju avaldas marginaali muutus tulenevalt kõrgemast elektri sisseostuhinnast kõrgemate elektrituruhindade tõttu. Nagu mainitud I kvartalis, vaadates tulevikku, leidsid ehk kõige olulisemad sündmused aset ilma kohese otsese mõjuta kasumile. Oleme näinud Baltikumi äriklientide poolt huvi sõlmimaks pikaajalisi, kuni kümneaastaseid tuuleenergia müügilepinguid sooviga oma keskkonnajalajälge vähendada ning saada pikaajalist hinnakindlust.

Võrguteenuste segment

Eesti Energia võrguteenuse müügitulud olid 2021. aasta II kvartalis 52,4 mln eurot (+5,1% aasta võrdluses). Kasvu taga on suurenenud tarbimismahud, mis kasvasid aastavõrdluses 7,2% 1,6TWh-ni. Keskmine võrguteenuse müügihind oli eelmise aasta II kvartaliga võrreldes madalam 32,9 €/MWh juures (-2% aastavõrdluses). Kui eelmise aasta II kvartali hinnatõusu taga oli tarbimise nihkumine jae klientide poole kellel on keskmisest kõrgemad tasud, siis selle aasta hinnalanguse põhjuseks on majanduse laialdasem taastumine, mis viib keskmised tasud tagasi pandeemia-eelse perioodi tasemele. Võrguteenuse EBITDA oli 27,2 mln eurot (+11,2% aastavõrdluses) tänu suurematele tarbimismahtudele ja alanenud püsikulud.

Vedelkütuste segment

Kontserni vedelkütuste müügitulud ulatusid 32,0 mln euroni (+24,4% aastavõrdluses). Vedelkütuste müügikogus oli II kvartalis 102,9 tuhat tonni (+21,1% aastavõrdluses). Vedelkütuste tootmismaht tõusis 12,6% võrra 96,7 tuhande tonnini. Tõusu peamiseks põhjuseks on madalam võrdlusbaas – eelmise aasta II kvartalis otsustati osa müügitarnetest lükata edasi ja tehaste suuremad hooldused tõime hooldusgraafikus ettepoole, et kasutada ära madalat õlihinna keskkonda oma kasuks. Vedelkütuste segmendi müügitulude kasvu hoidsid tagasi tänaste turuhindadega võrreldes madalamatelt hinnatasemetelt minevikus tehtud riskimaandustehingud vastavalt kontserni riskimaandamise strateegiale. Eesti Energia keskmine vedelkütuste müügihind riskimaandustehingute mõju arvestamata oli 2021. aasta II kvartalis 357,8 €/t (+72,1% aasta baasil), käies sama takti õli maailmaturu taastuvate hindadega. Kontserni keskmine vedelkütuste müügihind koos riskimaandustehingute mõjuga oli 2021. aasta II kvartalis 310,5 €/t (+2,7% aasta baasil), mis teeb riskimaandustehingute mõjuks müügihinnale -47,3 €/t kohta.

Vedelkütuste segmendi EBITDA kahanes 1,3 mln euro võrra (-117% aasta baasil) peamiselt riskimaandustehingute negatiivse mõju tõttu, kuigi suuremad mahud ja paranenud marginaal koos madalamate püsikuludega olid kasumit toetavad. Eelmise aasta lõpust on kontserni riskimaandamise strateegia teha tuletistehinguid ka toodangu väiksemale osale, milleks on bensiin. Kuna antud toode ei ole hõlmatud IFRSi riskimaandustehingute raamistiku raamatupidamises, ilmnevad turuhindade liikumiste mõjud kasumiaruandes. Selle tulemusena nägime 2021. aasta II kvartalis 7,1 mln euro suurust negatiivset mõju, sest turuhinnad on tõusnud võrreldes meie keskmiste riskimaandustehingute hindadega. Vaatamata vedelkütuste segmendi selle kvartali negatiivsele EBITDA’le on kontserni juhatus segmendi orgaanilise tulemusega rahul.

Muud tooted ja teenused

EBITDA kahjum kontserni muudest toodetest ja teenustest oli 2021. aasta II kvartalis 4,9 mln eurot, kui eelmise aasta samal perioodil oli EBITDA kasum 11,3 mln eurot. Suurim mõju tuli üleliigseteCO2 kvootide müügist eelmise aasta II kvartalis, mis tõi 13,7 mln eurot kasumit.

Investeeringud

Kontserni investeeringud olid 2021. aasta II kvartalis tasemel 54 mln eurot (+90,4% aastavõrdluses). Tõus on tingitud 2020. aasta II kvartalis teostatud suurematest jaotusvõrgu investeeringutest ja kasvanud arendusprojektide investeeringutest. Arendusprojektide raames tehti esimene sissemakse Leedus asuva Šilale II 43MW tuulepargi tuuleturbiinide arendusse summas 4.0 mln eurot. Suurim osa arenduste investeeringutest läks Enefit282 uue vedelkütuste tehase jaoks summas 12,9 mln eurot. Uus tehas koos traditsioonilisemate taastuvenergiainvesteeringutega, nagu tuul ja päike, on kontserni strateegia nurgakivid, mis arvestavad tänaste globaalsete taastuvenergia ja jätkusuutlikkuse trendidega ning on ühtlasi ka kooskõlas omaniku, Eesti riigi, ootustega.

Juuni alguses tegime teatavaks meie süsinikuvähendamise strateegia aastaks 2045, mis on osa kontserni pikaajalisest strateegiast. Antud strateegia tuumaks on uus vedelkütuste tehas koos täiendavate taastuvenergia võimsustega, mis tulevikus aitabtänase vedelkütuste tehaste toodangu, ehk õli, asemel toota sisendeid keemiatööstusele, mida kasutatakse meie igapäevases elutegevuses. Lisaks soovime tulevikus kasutada põlevkivi asemel kütusena plastjäätmeid. Kontserni eesmärk on jõuda süsinikuneutraalsuseni aastaks 2045, olles ELi 2030. aasta eesmärgid juba tänaseks täitnud. Rohkem infot süsinikuneutraalsusest leiab meie kodulehe sektsioonist "Vastutustundlik energia".

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

Kontserni raha ja raha ekvivalendid olid 2021. aasta II kvartali lõpu seisuga 142,4 mln eurot. Eesti Energial on võimalik kasutusse võtta 580 mln euro mahus laenulepinguid, millest likviidsuslaenu lepingud moodustavad 335 mln eurot ja Euroopa Investeerimispangaga (EIB) sõlmitud laenulepingud summas 245 mln eurot. 2021. aasta II kvartali lõpu seisuga oli kontserni netovõlg 798 mln eurot.

Eesti Energia netovõla ja EBITDA suhtarv oli 2021. aasta II kvartali lõpus tasemel 3,6x, olles sisuliselt kooskõlas ettevõtte finantspoliitikas ettenähtud pikaajalise eesmärgiga 3,5x. Eesti Energia krediidireitingud olid 2021. aasta II kvartali lõpu seisuga BBB- (väljavaade negatiivne) Standard & Poor’silt ja Baa3 (väljavaade stabiilne) Moody’selt.

Väljavaade

Prognoosi kohaselt peaks kontserni 2021. aasta müügitulud, EBITDA ja investeeringud võrreldes 2020. aastaga tõusma (s.t vähemalt 5% kasv). Suurimad arendusinvesteeringud on planeeritud teha uue õlitehase ehitamiseks ning taastuvenergia portfelli arendamiseks.

Eesti Energia avalikustab III kvartali tulemused 28. oktoobril 2021.

Eesti Energia teostab tuletistehinguid, et maandada elektri, CO2 kvootide ja õli hinnariski. Kontserni elektri tootmise riskimaanduspositsioonid olid 2021. aasta II kvartali lõpu seisuga 2021. aasta II-IV kvartaliks mahus 0,1 TWh keskmise hinnaga 54,7 EUR/MWh. Jae turule ette müüdud elektrienergia riskimaandustehinguid on sõlmitud 2021. aasta II-IV kvartaliks mahus 0,6 TWh keskmise hinnaga 24,9 €/MWh ja 2022. aastasse mahus 2,0 TWh keskmise hinnaga 34,1 €/MWh. Vedelkütuste riskimaanduspositsioonid olid 2021. aasta II-IV kvartaliks 180,5 tuhat tonni keskmise hinnaga 300,7 EUR/tonn ja 2022. aastaks 311,8 tuhat tonni keskmise hinnaga 279,8 EUR/tonn.

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2021. aastaks on 3,4 miljonit tonni, keskmise hinnaga 27,2 EUR/tonn ja 2022. aastaks 0,1 mln tonni keskmise hinnaga 37,1 EUR/tonn.

Eesti Energia täielik kvartaliaruanne ja investoresitlus on kättesaadavad veebilehel.

2021 II kvartali tulemusi tutvustav investorkõne toimub 29. juulil kell 13.00 Tallinna aja järgi. Osalemiseks palume end registreerida. Pärast registreerumist saadetakse Teile andmed kõnega liitumiseks.

Rasmus Noormägi
Investorsuhete ja Treasury juht
Eesti Energia AS
Tel +372 465 2885
rasmus.noormagi@energia.ee