Iseteenindus

Eesti Energia kontserni 2019. aasta auditeeritud tulemused

28.02.2020

Eesti Energia konsolideeritud müügitulu oli 2019. aastal 956,4 mln eurot (+9,3% võrreldes 2018. aastaga), äritulud kokku küündisid kõigi aegade kõrgeima 1,02 miljardi euroni (+13,5% võrreldes 2018. aastaga). Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 259,8 mln eurot (-8,2% võrreldes 2018. aastaga). 2019. aasta puhaskasumiks tuli 23,2 mln eurot (-78,2% võrreldes 2018. aastaga).

Kontserni finantstulemus

Eesti Energia müügitulude kasvu toetas 2019. aastal tugev elektri jaemüük ning rekordiline põlevkiviõli toodang, mida omakorda toetasid soodsad maailmaturu õlihinnad. Taastuvenergia tootmine jätkas tõusulainel. Kontserni EBITDA langus tuli eelkõige jaotusvõrgu ärist ning põlevkivi elektri tootmisest. Jaotusvõrgu äri mõjutas 2019. aasta alguses jõustunud Konkurentsiameti poolt reguleeritavate tariifide langus. Põlevkivist elektri tootmine vähenes tulenevalt kõrgest CO2 kvootide hinnast.

Elektri segment

Eesti Energia kontserni elektrienergia müügitulud kasvasid aastavõrdluses 15,6% võrra 505 mln euroni. Kontserni keskmine elektri müügihind oli 2019. aastal 53,4 €/MWh (+12,6% võrreldes 2018. aastaga), samal ajal keskmine Nord Pooli Eesti ala hind alanes tasemele 45,9 €/MWh (-2,6% võrreldes 2019. aastaga). Elektrienergia tootmismaht vähenes aastaga 39,2% tasemele 5,5 TWh tulenevalt kõrgematest CO2 emissioonikuludest ning oodatuga võrreldes pikemaks kujunenud elektritootmisüksuste hooldustöödest, mis peamiselt olid seotud Auvere elektrijaamaga. Elektrienergia tootmismahust moodustasid taastuv- ja alternatiivsed energiaallikad 2019. aastal 36%, 2018. aastal oli nende osakaal 13%. Taastuvenergia toodang kasvas 2018. aasta 0,5 TWh-lt 2019. aastal 1,3 TWh-ni, taastuvenergia toodangu tõusu vedas tuuleenergia. Elektri müügikogus vähenes aastaga 3,1% tasemele 8,6 TWh, kuid elektri jaemüügi kogus kasvas aastaga 13,1% tasemele 7,5 TWh. Elektri jaemüügi koguste kasv vastab ettevõtte strateegiale. Elektri hulgimüügi kogused langesid 1,1 TWh-ni (-50,3% võrreldes 2018. aastaga).

2019. aasta elektrienergia EBITDA oli kokku 132,8 mln eurot (+1,2% aasta baasil). EBITDA kasvu vedasid paremad marginaalid ning kasu tuletistehingutelt, samal ajal väiksem elektri müügikogus avaldas EBITDA-le negatiivset mõju.

Võrguteenuse segment

Eesti Energia võrguteenuse müügitulud olid 2019. aastal 219,3 mln eurot (-8,9% aasta võrdluses). Võrguteenuse müügimaht oli peaaegu samal tasemel nagu aasta eest ehk 6,9 TWh tasemel (-1,0% aasta võrdluses). Keskmine võrguteenuse müügihind vähenes 31,9 €/MWh tasemele (-8,0%) tulenevalt võrguteenuse tariifi vähendamisest jaanuaris 2019, kuna lubatud tulusus, mida reguleerib Konkurentsiamet, on alanenud tulenevalt maailma keskpankade poolt loodud madalast intressikeskkonnast. Võrguteenuse EBITDA oli kokku 79,7 mln eurot (-20,0% aasta võrdluses), tingituna peamiselt eelpool mainitud tariifi vähendamisest.

Vedelkütuste segment

Kontserni vedelkütuste müügitulud ulatusid 125,3 mln euroni, kasv aastavõrdluses 10,8%. Vedelkütuste äri toetasid head maailmaturu hinnad, kuid varasematel perioodidel tänastest turuhindadest madalamatel tasemetel tehtud riskimaandustehingud piirasid vedelkütuste segmendi tulemust. Eesti Energia keskmine vedelkütuste müügihind riskimaandustehingute mõju arvestamata oli 2019. aastal 348 €/t (+5,2% aasta baasil). Vedelkütuste tulemustele andis olulise toe kõrgem toodangu- ja müügikogus. Eesti Energia vedelkütuste toodang kasvas kõigi aegade rekordini, 442 tuhande tonnini (+7,8% aasta baasil), vedelkütuste müük oli 436 tuhat tonni (+11,0% aasta baasil). Vedelkütuste segmendi EBITDA kasvas 45,8 mln euroni (+5,0% aasta baasil) tänu kõrgematele vedelkütuste hindadele ja müügikogustele, samal ajal hoidsid kasumi kasvu tagasi riskimaandustehingute mõjud ja suuremad allokeeritud kulud.

Muud tooted ja teenused

EBITDA kontserni muudest toodetest ja teenustest oli 2019. aastal 1,5 mln eurot, võrreldes 8,7 mln euroga 2018. aastal. Peamiseks põhjuseks muude toodete ja teenuste EBITDA languses on 2018. aastal General Electric’ult saadud trahvimaksed seoses Auvere elektrijaamaga, mida 2019. aastal enam ei esinenud. Muud suuremad mõjud tulid vähenenud soojuse müügist (mõju -3,2 mln eurot), positiivse efekti andis puidugraanulite müük (Eesti Energia omandas puidugraanuleid tootva tehase 2018. aasta novembris Nelja Energia ühe osana).

Investeeringud

Kontserni investeeringud olid 2019. aastal 136 mln eurot (-30,1% aasta võrdluses). Langus on tingitud peamiselt 2018. aastal aset leidnud Auvere elektrijaamaga seotud maksetest, mida 2019. aastal enam ei eksisteerinud. Lisaks, tulenevalt väiksemast põlevkivi elektri toodangust, alanesid põlevkivi elektritootmise ja kaevandustega seotud hoolduskulud. Endiselt moodustavad suurima osa investeeringutest jaotusvõrguga seotud arendused, mis 2019. aastal küündisid 83 mln euroni.

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

Eesti Energia likviidsuspositsioon on jätkuvalt tugev. Kontserni raha ja raha ekvivalendid olid 2019. aasta lõpu seisuga 34,6 mln eurot. Lisaks on Eesti Energial võimalik kasutusse võtta 250 mln euro mahus likviidsuslaenulepinguid OP Corporate Bankilt ja SEB’lt. 2019. aasta detsembris allkirjastasid Eesti Energia ja Euroopa Investeerimispank (EIB) kahepoolse laenulepingu mahus 175 mln eurot, mille väljavõtmistähtaeg on 2 aastat.

Eesti Energia netovõla ja EBITDA suhtarv oli 2019. aasta lõpus tasemel 4,2x, olles kõrgemal ettevõtte finantspoliitikas ettenähtud eesmärgist 3.5x. Eesti Energia strateegias on ette nähtud sammud finantspoliitika eesmärgiga vastavusse jõudmiseks. Eesti Energia krediidireitingud olid 2019. aasta lõpu seisuga BBB- (väljavaade stabiilne) Standard & Poor’silt ja Baa3 (väljavaade stabiilne) Moody’selt.

Väljavaade

Prognoosi kohaselt peaks kontserni 2020. aasta müügitulud, EBITDA ja investeeringud võrreldes 2019.aastaga kasvama (s.t vähemalt 5% kasv). Eesti Energia maksab 2020. aastal eelduslikult dividende 23,2 miljonit eurot, millele lisandub tulumaks.

Eesti Energia teostab tuletistehinguid, et maandada elektri, CO2 kvootide ja õli hinnariski. Kontserni elektri riskimaanduspositsioonid (sh nii finantstehingud kui fikseeritud hinnaga sõlmitud jaekliendilepingud) olid 2019. aasta lõpu seisuga 2020. aastaks mahus 1,3 TWh (keskmise hinnaga 37,0 EUR/MWh) ja 2021. aastaks mahus 1,4 TWh (keskmise hinnaga 36,0 EUR/MWh). Vedelkütuste riskimaanduspositsioonid olid 2019. aasta lõpu seisuga 2020. aastaks mahus 351 tuhat tonni (keskmise hinnaga 315 EUR/tonn) ja 2021. aastaks 272 tuhat tonni (keskmise hinnaga 312 EUR/tonn).

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2020. aastaks 2019. aasta lõpu seisuga oli 4,3 miljonit tonni, keskmise hinnaga 15,85 EUR/tonn.

Eesti Energia täielik kvartaliaruanne ja investoresitlus on kättesaadavad veebilehel.

Rasmus Noormägi
Investorsuhete ja Treasury juht
Eesti Energia AS
Tel +372 465 2885
rasmus.noormagi@energia.ee