Iseteenindus

Blogi

Kasulikke ja nutikaid nõuandeid energiamaailmast

Ole teadlik! 5 levinumat väärarusaama, mis päikesepaneele ümbritsevad
Taastuvenergia

18.07.2023

Päikesejaamade rajamine pole pelgalt uus kuum trend, vaid pikaajalises plaanis selgelt ära tasuv investeering. Küll aga on aastatega paneelide osas levima hakanud erinevaid eksiarvamusi, alustades paigaldamisest lõpetades toodetud energia kogusega.


Et valeinfo ei osutuks roheenergia tootmisega alustamisel takistuseks ja saaksid investeeringus sajaprotsendiliselt kindel olla, käime üle peamised müüdid, mis päikeseenergia tootmisega seonduvad.

Müüt nr 1: Paneelid toodavad energiat ainult suvel, kui päike paistab.

Nii see ei ole. Paneelide kõrgaeg jääb tavaliselt märtsi kuni hilise augusti vahele, millest parima toodanguga kuud on aprill ja mai. Põhjuseks lihtne asjaolu, et päike käib sel perioodil kõrgelt, mistõttu on otsest päikesevalgust päeva jooksul rohkem.

Kuna suurem tootmine saab alguse juba varakevadel ja kestab suve lõpuni, tähendab see, et paneelidega on võimalik efektiivselt energiat toota vähemalt poole aastast. Talviti on päike küll madalamal ja selle arvelt tootlikkus väiksem, kuid see ei tähenda, et tootmist üldse ei toimu – paneelid töötavad ka pilvise ilmaga ning tagavad sügisel ja talvel kogu aastasest energiatoodangust 10–20%.

Sõltuvalt aastast võib toodetud elektri lõplik kogus varieeruda.

Müüt nr 2: Päikesejaam ei tasu ennast ära.

Enne projektiga alustamist tuleks esmalt hoolikalt läbi mõelda, kas päikesejaama omamine tarbimispunktis on vajalik, kui suure osa energiavajadusest see katta suudab ning kui suurt eelarvet paneelide paigaldamine nõuab. Päikesejaama lõpliku tasuvuse osas mängivad rolli erinevad tegurid, näiteks ehitustöödel kasutatav tehnoloogia, finantseerimistingimused ning kohapeal tarbitava ja võrku edastatava elektri osakaal.

Mida rohkem kohapeal toodetud päikeseelektrit tarbimispunktis kasutust leiab, seda kiiremini projekt end ära tasub. Keskmiselt tasub hästi projekteeritud jaam end ära kümne aastaga. Olukorras, kus jaam on planeeritud oskamatult, võib selle tasuvusaeg kujuneda pikemaks.

Veel soodustavad Eestis päikeseenergia tootmist:
  • keskmisest madalam õhutemperatuur, mis omalt poolt tõstab päikesepaneelide efektiivsust;
  • valge päevaaeg, mida on meil võrreldes teiste Kesk-Euroopa riikidega suvel kauem;
  • ilmastik (suvel vihmahood ja talvel lumi), mis muudab paneelide hoolduse näiteks lõunamaade kõrval pea olematuks.
  • Müüt nr 3: Päikeseenergia tootmine on liiga kallis.

    Nii nagu iga investeeringu puhul, on ka päikesejaama ehituse puhul vajalik selle tasuvust eelnevalt hinnata. Kui tootmine ja tarbimine on omavahel tasakaalus ning investeeringu tasuvusaeg on sobiv, pole põhjust päikeseenergiat kalliks pidada.

    Kalliks osutub päikeseenergia vaid sellisel juhul, kui päikeseelektrijaama projekteerimis- või paigaldustööd on teostatud lohakalt. Seetõttu tuleb valiku tegemisel olla äärmiselt hoolas ning leida ettevõte, kes on usaldusväärne ja suudab pakkuda kvaliteetset tulemust, mis jääb püsima aastateks.

    Müüt nr 4: Mul ei ole oma maja, seega ei saa ma päikesepaneele kasutusele võtta.

    Päikesepaneele saab edukalt paigaldada ka korterelamule või muule hoonele, mis ei pea olema maja. Kortermaja puhul ühendatakse paneelid ühistu üldelektri arvesti taha ning need on võimelised hoone üldtarbimist katma.

    Näiteks tavaline viiekordne kortermaja mahutab oma katusele umbes 90 paneeli. See on piisav kogus, mille abil on võimalik toota nii valgustusele, elektriküttele jms kuluv energia.

    See, kas päikeseelektrijaama paigaldamine on võimalik, sõltub hoonest endast. Oluline on, et katuse konstruktsioon ja kandevõime oleksid piisavalt head ning suudaksid paneelide raskusele vastu pidada. Kui hoone seisukord seda võimaldab, võib paneele paigaldada isegi vanemale ehitisele.

    Müüt nr 5: Paneelid vajavad pidevat hooldamist.

    Päikesepaneelid üldiselt suurt hooldust ei nõua, kuna meie piirkonnale omased tuulised ja vihmased ilmastikutingimused hoiavad neid aasta läbi piisavalt puhtana. Talvel, kui paneelidele tekib õhuke kiht lund, hakkab seegi ajapikku sulama, kuna päeva jooksul paistev päike soojendab paneelide pinna üles.

    Kui aga tekib vajadus paneele tolmust, suuremast lumest või jääst puhastada, ei tasu seda kindlasti teha näiteks kaabitsa, kareda käsna või muu sarnase esemega, mille teravad otsad või kare pind võivad paneele tootlikkuse suurendamise asemel hoopis kahjustada. Väga paksu lume korral võib appi võtta harja ja proovida sellega lund õrnalt maha lükata.

    Soovituslik on iga mõne aja tagant päikesepaneelide seisukorda visuaalselt kontrollida ning eemaldada ettevaatlikult mustus, mida vihm ja tuul pole suutnud eemaldada.

    Astu samm rohelise ja säästliku energiatootmise suunas juba täna! Rohkem võimalusi leiad Eesti Energia kodulehelt.