Iseteenindus

Blogi

Kasulikke ja nutikaid nõuandeid energiamaailmast

Eesti Energia paindliku energiajuhtimise teenus annab ettevõtetele lisavõimaluse tulu teenimiseks
Äri

29.11.2021

Paindlik energiajuhtimine võimaldab korraga teha nii kliimasõbralikemaid otsuseid kui hoida kokku kuludelt. Kasu tekib ka pikemas perspektiivis - turule tuleb uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi, meie energiasüsteem töötab stabiilsemalt ja energiahinnad liiguvad pikaajalisemalt alla.

  • Investeerimiskliimat tuleb parandada, et tulevikus taastuvenergia võimsusi arendada
  • Muutes energiaseadmed targaks, saavad ettevõtted lahendada kaks väljakutset korraga: vähendada energiakulusid ja keskkonnajälge
  • Energiat tarbivate ja tootvate seadmete paindlikkuse nutikas kasutamine võimaldab meil energiasüsteemi stabiliseerida ja lisada sellesse rohkem taastuvenergia tootmist
  • Eesti Energia paindliku energiajuhtimise teenus võimaldab ettevõtetel juba täna teenida lisatulu

  • Elektrihinnad püstitavad küll rekordeid, kuid Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul ei tähenda see energiaettevõtte poolt vaadatuna kaugeltki head aega, vaid vastupidi: on suur väljakutse leida klientidele lahendusi, kuidas energiakulusid vähendada.

    Elektriseadmete muutmine nutikaks vähendab kulusid

    „Kui tänaste kõrgete energiahindade kontekstis positiivset otsida, siis on see mõistmine, et investeerimiskliimat tuleb parandada, et tulevikus taastuvenergia võimsusi arendada ja läbi selle pikaajaliselt energiahindu alla viia,“ ütles Vals. „Kui vaadata 2030. aasta perspektiivi, siis on nii Eesti kui Euroopa Liidu taastuvenergia ambitsioonid kõrged, ent viimased investeeringud on Eesti Energia taastuvenergiaettevõte Enefit Green teinud Leetu ja Poolasse. Parimaid võimalusi Eestis suurte sihtide saavutamiseks vajalikuks mahus taastuvenergiat toota, on rajada meretuulepark, mida arendame koostöös Ørstediga.“

    Taastuvenergia osakaalu kasvamine loob senisest oluliselt suurema vajaduse energiasüsteemi tasakaalustada juhul, kui tuul ei puhu või päike ei paista. Kallim võimalus selleks on ehitada suured ja kulukad salvestid ja elektrijaamad, mille ehitus- ja ülalpidamiskulud tuleb kinni maksta tarbijal. Tõhusam ja soodsam viis on muuta energiat tarbivad või tootvad seadmed nutikaks ning kasutada ära nende paindlikkus.

    „Muutes energiaseadmed targaks, saavad ettevõtted lahendada kaks väljakutset korraga: vähendada energiakulusid ja keskkonnajälge. Seadmed saab panna koos energiasüsteemiga tööle nii, et kasutaja ei märka nende toimimises erinevusi, kuid tulemus on mitmes mõttes kasulik,“ selgitas Vals. „Energiat tarbivate ja tootvate seadmete paindlikkuse nutikas kasutamine võimaldab meil energiasüsteemi stabiliseerida ja lisada sellesse rohkem taastuvenergia tootmist. Kui aga kasutaks esmapilgul lihtsamaid tsentraalseid lahendusi, põlistuks praegused kõrged elektrihinnad.“

    Liwathon pani kütteseadmete paindlikkuse enda kasuks tööle

    Läänemere piirkonna suurima naftatoodete terminalioperaatori Liwathon E.O.S. juhatuse esimehe Gert Tiivase sõnul töötab ettevõte pidevalt selle nimel, et leida paremaid lahendusi ja toimida mõistlikult. Eelkõige, kuidas tarbida vähem elektrienergiat ja gaasi, ning tarbimise juhtimine on üks osa lahendusest.

    „Hoiustame kütuseid suurtes mahutites, kus nende kvaliteedi tagamiseks peab hoidma teatud temperatuuri, mõne kütuse puhul näiteks 44 kraadi. Lisaks on meil kümneid kilomeetreid torustikke, mida on vaja kütta selleks, et kütus neis ei hanguks. Kütmine on meie jaoks suur kulu,“ kirjeldas Tiivas. „Läbipumbatavate kaupade suur kogus, elektri ja gaasi suhteliselt madal hind ning tehnoloogia vähene areng tingisid eelmistel kümnenditel selle, et mahuteid ja torustikke oli mõistlik kütta kogu aeg. Tänastes turutingimustes ei ole see aga enam mõistlik, sest ühe korraga on vaja välja pumbata vaid teatud mahutist teatud kogus kütust. Seepärast saame kasutada nö just-in-time mõtlemist ja paindlikku energiajuhtimist, et vajalik kogus kütust oleks õigel ajal vajalikul temperatuuril ja selleni köetud parima võimaliku energiahinnaga.“

    Eesti Energia paindlike energialahenduste äriarendusjuht Mart Peling lisas, et kuna energiasüsteemi saavad panustada nii suured kui väiksed tegijad, on Eesti Energia keskendunud lisaks suurtele tööstustele ka kommerts- ja büroohoonetele ning samuti eraklientidele.

    „Kui maailmas on seni olnud fookus suurtel energiat tarbivatel seadmetel, siis tehnoloogia areng on jõudnud nii kaugele, et mõistlik on paigaldada paindlikku energiajuhtimist võimaldavad seadmed ka väiksematele tarbijatele. Näiteks pakume koos päikesepaneelide lahendusega salvestuslahendust nii ettevõtetele kui eraklientidele,“ lausus Peling. „Kui aga mõelda veel tööstusseadmetele, siis kindlasti on suur potentsiaal toiduainetööstuse külmhoonetel. Samuti seadmetel, mis omavad mingil määral intertsust nagu kuivatid puidutööstuses, mis on väga laialt kasutatud ja suure energiakoormuse ning -kuluga. Lisaks logistikakeskused ning äri- ja büroohooned, mille ventilatsiooni- ja jahutusseadmed on intertsusega ja samuti kaubeldavad.“

    Monitoorimine annab täiendava kindluse

    Kuigi virtuaalne elektrijaam igal hetkel kliendiseadmetega energiaturul ei kauple, siis süsteemi ka sellega ühendatud seadmeid monitooritakse ööpäevaringselt. Tänu sellele on Eesti Energia võimeline klienti teavitama, kui tema seadmes toimub rike. Pelingu sõnul on selliseid juhtumeid esinenud ja ära hoitud märkimisväärne kahju.

    Samal ajal jälgib virtuaalne elektrijaam energiaturgudel toimuvat reaalajas, koondab just sel hetkel saada olevate seadmete paindlikkuse üheks pakkumiseks ning teeb tehingu, mille tulu jagatakse klientidega.

    Tulu teenivad virtuaalse elektrijaamaga ühendatud energiavarad Soomest, osaledes tänu Eleringiga koostöös toimivale pilootprojektile Soome energiasüsteemi lühiajalisel stabiliseerimisel. Baltimaades on nii see kui teised energiaturud alles kujunemisel, sest Eesti, Läti ja Leedu kuuluvad Loode-Venemaa energiasüsteemi, mille stabiliseerimise eest hoolitseb Venemaa. Viie aasta jooksul liituvad Baltimaad aga Kesk-Euroopa energiasüsteemiga, misjärel avanevad uued võimalused ja vajadused ka siinsetele ettevõtetele.

    „Näeme, et Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemide sünkroniseerimisel Kesk-Euroopa süsteemiga, tuleb luua turukohad, kus ka Baltimaades oleks võimalik kaubelda tarbijate käsutuses oleva paindlikkusega, et tuluteenimise võimalusi suurendada,“ märkis Vals. „Loodame, et Eesti, Läti ja Leedu põhivõrguettevõtted neid samme astuma hakkavad ja need turud tekiks pigem varem kui hiljem.“

    Virtuaalse elektrijaamaga liitumisel on võtmetähtsus turvalisusel ja see ei häiri mitte kuidagi ettevõtte seadmete tööd. Kogu suhtlus ja seadmete juhtimine käib turvalise andmesidekanali kaudu, mis omab ISO 27001 infoturbesertifikaati. Põhiprotsesside häirimatus on nurgakivi, millel paindlik energiajuhtimise teenus põhineb. Ettevõttega lepitakse alati kokku, millistel aegadel ja millistes piirides tohib tema elektriseadmeid reguleerida.