Lähiaastate jooksul kavatseb Nõo Lihatööstus keskkonnasäästu ja jätkusuutlikkusse investeerida ligikaudu 400 000 eurot. Selle tulemusena paiskab ettevõte arvestuslikult õhku 411 tonni vähem süsihappegaasi kui varem ehk iga investeeritud euro pealt jääb emiteerimata enam kui tonni jagu heitgaase.

Nõo Lihatööstuse tegevjuhi Ragnar Loova sõnul on jätkusuutlikkus ja roheline mõtlemine see, kuhu maailm ja ettevõtlus suundub. Seetõttu peab iga ettevõte tõsiselt mõtlema, kuidas oma ökoloogilist jalajälge vähendada, meeldib see või mitte.

„Meie jaoks on jätkuvalt kõige olulisem eesmärk valmistada Eesti parimaid lihatooteid, tehes seda nii keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult kui võimalik. Seda enam, et Nõo Lihatööstus on pereettevõte, mistõttu on meie jaoks oluline ettevõtte püsimine ja õitsemine läbi põlvkondade,“ märkis Loova.

Samas annab Nõo Lihatööstuse tegevjuht endale aru, et kasvuhoonegaaside drastiline vähendamine või kliimaneutraalsus ei juhtu üleöö ja leiab, et paljud, kes sellest jutlustavad, elavad kas utoopiates või tegelevad rohepesuga.

„Peame oluliseks läbimõeldud ja tarka plaani, mis näeb ette, kuidas keskkonnaalast jalajälge vähendada terviklikult ja pika aja jooksul. Lihtne oleks astuda turunduslikult kõige mugavamaid ja hõlpsamini kommunikeeritavaid samme, võttes fookusesse üksnes ühe kitsa toote või tootesarja. Teated stiilis „meil on nüüd uus suitsuvorsti pakend, kus vähendasime plasti hulka 10 protsenti“ lähevad just viimaste hulka. See on aga poolik lahendus. Heitmete vähendamine peab peegelduma ettevõtte kõigis tegemistes ja tööprotsessides, alustades töötajate mõtteviisist, lõpetades suuremahuliste investeeringutega näiteks küttesüsteemi uuendamisesse,“ selgitas Loova.

Ehkki planeedi hoidmise eesmärk on üllas ja õige, peavad ettevõtted mõtlema ka selle peale, kuidas ise ellu jääda ning seeläbi meie riigi ja inimeste elujärge parandada. Nõo Lihatööstus on enda jaoks paika pannud, et keskkonnainvesteeringuid ja kasumlikkust ei pea tingimata vastandama. Vastupidi, ettevõte on märganud, et investeeringud keskkonnasäästlikematesse tehnoloogiatesse on tõstnud efektiivsust, vähendades samal ajal kulutusi eelkõige materjalidele, aga ka tööjõule.

„Jätkusuutlikkuse poole liikumine võib kaasa tuua heas mõttes doominoefekti. Kui üks ettevõte hakkab hoogsalt oma keskkonnajalajälge vähendama ja rohelist mõtlemist juurutama, on suurem tõenäosus, et ta sütitab ka oma partnereid ja kliente. Nii tekib heas mõttes rohelisemalt mõtlevate ettevõtete võrgustik, kes nakatavad omakorda teisi ettevõtteid ja nende ümber tekkivad võrgustikke,“ lisas Loova.

Loova usub, et üsna pea jõutakse sinna, kus eneseregulatsiooni korras eeldavad ettevõtted oma partneritelt keskkonnahoidlikumate lahenduste juurutamist ja keskkonnasõbralik tegutsemine muutub normiks. Koostööd nendega, kes süüdimatult tossutavad ja keskkonnasäästule vilistavad, üritatakse tema sõnul tulevikus pigem vältida.

„Jätkusuutlik majandamine võiks lisaks puhtamale keskkonnale tuua ka majandusliku kasu, tõsta töötajate ja klientide rahulolu, kuna nende jaoks on keskkonnateemad samuti aina olulisemad. Kõik see tähendab lõppkokkuvõttes ka paremat mainet,“ leidis Loova.

Nõo Lihatööstuse 7-sammuline tegevuskava keskkonnasäästu suunal: