Iseteenindus

Blogi

Kasulikke ja nutikaid nõuandeid energiamaailmast

Ole teadlik: just need on äikesega kaasnevad varjatud ohud, mida saad vältida
Kodu, Ohutus

08.06.2021

Äikest on Eestis ligikaudu 20-25 päeval aastas. Piksenooled võivad Eestimaa inimeste hinges ärevust tekitada maikuust kuni septembrini. Kuidas käituda, et me ise ja ka meie kodu oleks välgunoolte sähvides võimalikult kindlana kaitstud?

Esmane ohutusreegel on lihtne - mitte mingil juhul ei tohi äikese ajal teostada elektritöid. Kui on kuulda kõminat ja silmaga näha sähvivaid välgunooli, on viimane aeg tööriistad käest panna. Välgunool võib anda laengu kuni 200 000 amprit, mis on meeletu voolutugevus. Tavaline lambipirn vajab põlemiseks vaid 0,3-0,5 amprit. Välgunoole tabamus oleks seega kuni 500 000 korda suurema laenguga ja pole kuigivõrd raske hoomata, kui traagilised võivad olla tagajärjed.

Kodu olgu kindlus

Selleks, et kodus oleks äikese ajal turvalisem, saad ka palju ise ära teha. Kui äike läheneb, on soovitav kontaktidest välja võtta kõik elektriseadmed. Ära unusta seinakontaktidesse telefonilaadijad, ka siis mitte, kui kodust lahkud. Samamoodi ühenda lahti interneti andmesidekaablid ja vanematel televiisoritel võta küljest TV-kaablid.

Hoonetele on tark paigaldada piksekaitse süsteemid. Kinnitada maja külge pikad vardad ehk püüdurid, mis asetsevad hoone tipust kõrgemal. Eluruumides on soovitav kasutada liigpinge piirikuid, mis maandavad äikese tabamusega kaasneva ülisuure energialaengu. Väline piksekaitse süsteem kaitseb maja põlengu eest, liigpinge piirikud kaitsevad omakorda elektriseadmeid.

Teinekord juhtuvad õnnetused ka siis, kui oled endast olenevalt kõik teinud. Südamerahu võib sellisel korral anda ka elektriseadmete kindlustus. Elektriseadmete kindlustus korvab elektriseadmete äkilise ja ennenägematu kahju. Eesti Energia kindlustusega on kodused elektriseadmed äikese, lühise, ülekoormuse või alapinge tekitatud kahjude eest kindlustatud 2000 euro ulatuses.

Pea meeles, et äikesega ei tohi:

  • käia vannis või minna väljas veekogu äärde (vesi on hea elektrijuht);
  • kaminasse või ahju teha tuld (korstnast välja liikuv soe õhk ja selle laetud osakesed toimivad pikse püüdjana);
  • tekitada tuuletõmmet (soe õhuvool toimib pikse püüdjana);
  • lauatelefonilt helistada (andmesidevõrguga ühendatult helistamine on ohtlik. Eestis on teada kaks juhust, kus inimene rääkis äikese ajal lauatelefoniga ja peale välgunoole sähvatust käis torus pauk ning inimene jäi ühest kõrvast kurdiks);
  • puude ja mastide alla minna (kõrged puud ja mastid toimivad nagu püüdurid, välk leiab need lihtsamini üles ja lööb just sinna);
  • lageda välja peal liikuda (välk leiab inimest tasase maapinna suhtes märksa lihtsamalt).