Iseteenindus

Käre külm on käes: kuidas kütta kodu tõhusalt ja ohutult?

13.01.2021

Külm ja lumerohke talveilm on küll mõnus, kuid tähendab, et kodu vajab ka suuremat kütmist. Sõltumata sellest, kas kütad kodu ahjuga, elektriradiaatori või soojuspumbaga, on paar põhimõtet, mis kehtivad kõigile. Jagame kasulikke nõuandeid, mis aitavad kütta targemalt, tõhusamalt ning ära hoida traagilisi tuleõnnetusi.

Veendu elektrikütte ohutuses

Elektriküte on kõige mugavam ja käepärasem kütteliik – piisab vaid poest radiaator osta ja pista juhe seina. Sageli pöördutakse elektrikütte poole just viimases hädas, näiteks kui tavakasutuses olev küttekolle ei taga piisavat tulemust või ütleb keset kütteperioodi üles.

Päästeameti andmetel on ligi veerand kõigist hoonetulekahjudest põhjustatud elektriseadme või -paigaldise rikke tõttu. Enne elektripuhurite ja -radiaatorite kasutuselevõttu tuleks seega tähelepanu pöörata kogu elektrisüsteemi seisundile. Vanemates hoonetes võib elektrisüsteem olla ajale jalgu jäänud ning võib juhtuda, et juhtmestik pole mõeldud suurt võimsust läbi laskma.

Elektrikütte kasutuselevõtu vajaduse ootamatul tekkimisel tasub elektrisüsteemi kutsuda üle vaatama asjatundlik spetsialist, kes annab nõu ning teeb vajalikud elektritööd turvaliselt ning läbimõeldult. Riskida pole mõtet, sest tagajärjed ilmnevad ootamatult ning kahjud võivad olla suured.

Vaata aknad üle

Vanemate majade ja korterite aknad ei pruugi olla piisavalt soojapidavad. Aknaraamide ümber olevatest pragudest läheb soe õhk aga välja ning korter või maja võib olla jahe ka olenemata pidevast kütmisest.

Kui akende vahetus ei ole võimalik, siis külmemaks perioodiks tasub aknaraamid uuesti soojustada. Selleks võib kasutada igas ehituspoes müüdavaid montaažvahte. Kindlasti tuleb jälgida vahu kasutamisel tootja juhiseid. Lisaks tuleb silmas pidada, et akna ümbruse soojustamine võib vähendada ruumi loomulikku õhuvahetust, mis mõjutab omakorda sisekliimat.

Hoia radiaatorid vabad

Radiaatorid ei pruugi olla just kõige atraktiivsemad sisekujunduselemendid. Neid kiputakse varjama kardinate ja teinekord isegi mööbliga. See aga takistab sooja õhu vaba liikumist ruumis, mistõttu võib mööbli taga olla küll väga soe, kuid toas on ikka jahedavõitu. Kui toas kipub külmemal perioodil jahedaks minema, siis ühe esimese asjana hoolitse selle eest, et radiaatorid ei oleks kaetud.

Kutsu korstnapühkija!

Päästeameti hinnangul saab igal aastal ca paarsada tulekahju alguse suitsulõõris süttinud tahmast. Kõik taolised põlengud on võimalik ära hoida, kui korstnaid ja kütteallikaid regulaarselt, vähemalt kord aastas puhastada. Seaduse järgi peab kord viie aasta jooksul puhastama küttekoldeid ka kutsetunnistusega korstnapühkija. Küta mõõdukalt ja jälgi küttekehi külmal ajal tavalisest hoolsamalt.

Andurid lakke

Õigesti paigaldatud suitsuandur päästab elusid, seega veendu, et andur töötab korrektselt. Suitsuanduri kontrollimine on äärmiselt lihtne. Selleks on anduri peal nupuke, mida tuleb mõned sekundid all hoida – töökorras andur peaks selle peale andma häiresignaali. Ahiküttega või kaminaga eluruumidesse on kohustuslik hankida ka vingugaasiandur, kuna lõhnatu ja värvitu vingugaas võib eralduda ka ilma tuntava või nähtava suitsuta.

Kui sul on kõik andurid ning tulekustutusvahendid olemas, hoolitse ka oma vanemate lähedaste ohutuse eest.