Iseteenindus

Ahiküttest jääb talvel väheks? Anname nõu, milline seade sobib lisakütteks kõige paremini

18.12.2020

Kas tuleb tuttav ette olukord, kus talvehommikutel on raske sooja teki alt välja pugeda ning lõdisedes riidesse panna? Paljudel meist on kodudes ahiküte, millest aga võib talvel väheks jääda. Õnneks on nendele kargetele talvehommikutele olemas hea soe lisakütte lahendus: õhk-õhk soojuspump või lühemalt öeldes õhksoojuspump.

Õhksoojuspump on kütteseade, mis võtab energiat välisõhust ja pumpab sealt saadud soojusenergia siseruumidesse. Seade koosneb välis- ja siseseadmest ning need kaks osa on omavahel ühendatud juhtmete ja torudega. Välisosa võtab välisõhust aurusti ja ventilaatori abil soojusenergia, mis omakorda siseosas oleva kondensaatori abil suunatakse ruumi selle kütmiseks.

Õhksoojuspumpa valides võib tekkida küsimusi: Mis on õhksoojuspumba eelised? Mida õhksoojuspumpa valides jälgida? Milline on minu kodu jaoks parim soojuspump? Mis on nende erinevus? Kui palju maksab õhksoojuspump? Millist valida? Järgnevalt leiab nendele kõikidele küsimustele vastused.


Õhksoojuspumba eelised ja mida jälgida

Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist kütteseadmega, mis koosneb eelkõige kahest osast ning nende lisatarvikutest ja kasutab energiaallikaks välisõhku. Lisaks on õhksoojuspump ka õhukonditsioneeri eest ning soojematel suvepäevadel saab kodus õhku mõnusalt jahutada.

Õhksoojuspumpa on lihtne kasutada, kuna seade on kaugjuhtimispuldiga varustatud ning temperatuuri saab endale sobivalt reguleerida paari nupuvajutusega. Õige õhksoojuspumbaga on võimalik küttekuludelt kokku hoida ning säästa ka keskkonda. Lisaks aitavad paljud kaasaegsed õhksoojuspumbad hoida kodu viirusevabana, kuna on varustatud õhufiltritega.

Õhksoojuspumba puhul tuleks jälgida, et kodu oleks avatud planeeringuga, sest muidu ei jõua soe õhk kõikidesse ruumidesse. Lisaks peab hoidma ruumides uksi lahti. Kui uksed on kinni, siis ei jõua soojusenergia nendesse tubadesse ja ruumides läheb üsna kiiresti külmaks. Mida külmem on väljas, seda väiksem on soojuspumba kasutegur. Õhksoojuspump on kõige efektiivsem põhikütte kõrval lisaküttena.

Soojuspumpade erinevused

Õhk-õhk soojuspumba puhul võetakse energiat välisõhust. Soojuspumba tehnoloogia abil puhutakse see seadme kaudu siseruumidesse, saavutades märkimisväärse efektiivsuse võrreldes elektriküttega. Eriti efektiivne on see lisaküttena, kui ei soovita põhikütet kasutada. Õhk-õhk soojuspumpa on võimalik kasutada põhiküttena tingimusel, et väga külmaks ajaks on ka lisaküte olemas.

Õhk-vesi soojuspumba puhul võetakse samuti energiat välisõhust, kuid soojuspumba tehnoloogiaga antakse energia edasi kütteveele, mis omakorda soojendab põrandat või radiaatoreid. Mõeldud peamiselt hoone põhikütteks. Võimalik toota igapäevast kuuma tarbevett mitu korda efektiivsemalt kui elektriboileriga.

Maaküte ehk maasoojuspump võtab energiat maapõuest. Kevadel ja suvel sulatab päike maa sisse imenduva sadeveega pinnase üles. Selle energia "korjab üles" maakollektor ehk ühe meetri sügavusele rajatav horisontaaltorustik. Energia tuuakse spetsiaalse vedelikuga soojuspumpa ja kantakse edasi kütteveele, mis omakorda soojendab põrandat või radiaatoreid. Maasoojuspump on kõige efektiivsem kütteliik, olles üle nelja korra säästlikum kui elektriküte. Samuti on maasoojuspumbaga võimalik toota igapäevast kuuma tarbevett mitu korda efektiivsemalt kui elektriboileriga.

Õhk-õhk soojuspumba valimine ja hind

Õhk-õhk soojuspumpa valides ja ostes tuleks kindlasti arvestada eluruumide planeeringuga, suurusega ja ka maja soojustusega ning kas on olemas muu kütteliik. Lisaks tuleks jälgida, et soojuspump oleks sobiv Eesti kliimaoludele ning kindlam on eelistada tuntud kaubamärke (nt Samsung, Panasonic jt).

Keskmiselt jääb õhksoojuspumba hind 1000 euro juurde, aga kuna iga kliendi soovid on erinevad, siis kõige lihtsam on leida endale sobivaim soojuspump Eesti Energia kodulehelt. Kodulehe kaudu saad ühendust võtta oma ala ekspertidega, kes aitavad välja valida just sinu jaoks parima õhksoojuspumba.