Kas tahad olla keskkonnasõbralikum ja hoida kokku elektrikuludelt? Kui vastus on jah, siis võiksid mõelda päikesepaneelide paigaldamisele.

Ehkki päikeseenergia kogub nii Eestis kui ka mujal maailmas aina enam populaarsust, tekitavad pikaajalised investeeringud inimestes palju küsimusi. Hea on endale asjad enne paneelide paigaldamist hästi selgeks teha. Nõu annab Mikk Tootsi, Eesti Energia energiateenuste juht.

Kui populaarne on päikesepaneelide kasutamine eestlaste seas?

Viimastel aastatel on teadlikkus päikesepaneelidest ja nende kasutuselevõtt eestlaste seas hoogsalt suurenenud. Elektrilevi võrgus on viimase kahe aastaga päikeseelektrijaamade tootmisvõimsuste arv kasvanud enam kui viis korda – 41 MW-lt 213 MW-ni.

See tähendab, et ka meie elektrivõrgus on üha rohkem päikeseelektrit. Näiteks selle aasta 18. aprilli päikselisel pärastlõunal olime tunnistajaks hetkele, mil Elektrilevi võrgus oli 30% päikeseelektrit.

Järjest rohkem on päikesepaneelide panek maailmavaateline otsus: inimesed soovivad tarbida kohalikult toodetud rohelist energiat, elada energiatõhusas majas ja seeläbi vähendada igakuiseid kulutusi.

Päikesepargid pole pelgalt uus kuum trend, vaid pikaajalises plaanis selgelt ära tasuv investeering, mis tõstab hoone turuväärtust. Tänaseks päevaks on päikeseelektrijaama rajamise kulud vähenenud, süsteemide efektiivsus ja vastupidavus see-eest suurenenud.

Kui pikk on päikesepaneelide tasuvusperiood Eesti oludes?

Päikesepaneelid on mitmes mõttes kasulik investeering. Võrgust ostetava elektrienergia kogus väheneb ja sellega vähenevad kulutused võrgutasudele ja maksudele. Lisaks on võimalik teenida täiendavat tulu omatarbimisest üle jäänud ja võrku antud elektrienergia müügilt.

Selle näol, et Eestis päikesepaneelid ära ei tasu, on tegemist müüdiga. Tõsi, Eestis on vähem otsest päikesevalgust kui mõnes lõunapoolsemas riigis, aga näiteks Saksamaaga võrreldes on meie päikesepaneelide tootlikkus sama. Eesti kasuks räägib aga ka keskmisest madalam õhutemperatuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust.

Päikesepaneelide tasuvusaeg sõltub mitmetest teguritest, peamiselt valitud päikesepaneelide komplektist, elektritarbimisest (kui palju tarbitakse kohapeal ära ja kui palju edastatakse võrku) ja finantseerimistingimustest.

Üldine reegel on, et mida rohkem on võimalik kohapeal toodetud päikeseelektrit ära tarbida, seda kiiremini projekt end ära tasub. Üldiselt tasub hästi projekteeritud jaam end ära kümne aastaga. Kui jaam on planeeritud oskamatult ja lohakalt, võib selle tasuvusaeg kujuneda märkimisväärselt pikemaks.

Mida kujutavad endast salvestusvõimekusega päikeseelektrijaamad?

Salvesti on koduses päikeseelektrijaamas üks lisakomponent, mis võimaldab toodetud elektrit õhtuseks ajaks tallele panna.

Päikesepaneelide ja aku lahendus on hea kahel põhjusel. Esiteks, on võimalik rohkem tarbida seda elektrit, mida oled ise tootnud ning seeläbi kulusid kokku hoida. Teiseks on tagatud elektrivarustus ka siis, kui võrgus on katkestus.

Akude hinnad on järjest langenud ning seetõttu ka salvestus taskukohasem. Ideaaljuhul on võimalik aasta lõikes vähendada elektriarveid kuni 70%.

Kui palju vähem energiat toodab talvine päike? Kas üldse?

Talvel on päike madalamal, mistõttu on energiatootmine väiksem, kuid mitte täiesti olematu. Suvel toodavad päikesepaneelid tihti rohkem elektrit, kui majapidamises vaja läheb — ülejäänud elektri saab elektritootja edasi müüa. Talvel aga ostetakse puudujääv elektrienergia otse võrgust.

Kõige madalama tootlikkusega kuu on reeglina detsember, mil toodang võrreldes suvekuudega on umbes 10 korda madalam. Juba märtsist on aga toodang märkimisväärselt kõrgem ning aprill-mai võivad sõltuvalt aastast olla teinekord ka parima tootlikkusega kuud.

Kui toodetud elektrit jääb üle, siis mida sellega teha saab? Maha müüa? Kuidas see käib?

Alustada tuleb elektritootja liitumistaotluse esitamisest võrguettevõtjale. Pärast avalduse esitamist sõlmitakse võrguettevõtjaga liitumisleping, mille raames vahetatakse välja sinu elektriarvesti, sest enam pole sa mitte ainult tarbija, vaid ka tootja, ning arvestust on vaja pidada mõlemas suunas.

Kui arvesti on vahetatud ning liitumistööd lõpetatud, sõlmitakse sama võrguettevõtjaga tähtajatu elektritootja võrguleping. Võrgulepingu sõlmimise järel tuleb viimasena alla kirjutada väiketootmise lepingule vabalt valitud elektrimüüjaga, näiteks Eesti Energiaga, kes ostab elektrit ja vajadusel müüb seda ka juurde.

Eesti Energia ostab elektritootjatelt elektrit tagasi tunnipõhise börsihinnaga, millest on lahutatud konkreetse tootja parameetritest sõltuv marginaal.

Tasaarveldus toimub automaatselt ning võrku müüdud elektri eest makstav summa lahutatakse kliendi elektriarvest. Soovi korral on võimalus valida ka Rohelise Energia elektripakett, mis tagab selle, et ka ostetud elekter on roheline.

Kas paneele peab hooldama? Kuidas seda õigesti teha?

Päikesepaneele peetakse üldiselt hooldusvabaks — tuuled ja vihmad hoiavad neid üldjuhul piisavalt puhtana. Talviti paneelidele langev lumi ei riku neid, sest läbi õhema lumekihi kumavast valgusest toodetud elekter aitab paneele üles soojendada, mis omakorda toob kaasa lumekihi mahalibisemise või sulamise.

Üldine soovitus on hinnata teatava regulaarsusega visuaalselt päikesepaneelide olukorda ning eemaldada neilt ettevaatlikult mustus, mida vihm ja tuul pole suutnud pikema aja jooksul eemaldada.

Loe lähemalt