Iseteenindus

Praktikant Mirko ja tema lugu

14.08.2020

Saime kokku Mirko Nõmmsaluga, kes läbib päikeseelektri spetsialisti praktikat, et uurida, mis tunne on pärast esimest kursust teooria praktikasse vormida. Üks mis kindel – kui jagub julgust ja tahtmist, siis ei ole takistusi enda arendamiseks erinevates valdkondades.


Mirko, räägi meile veidi endast – kust tuled, kes oled?

Olen 21-aastane Tartu poiss. Keskkooli lõpetasin Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Eelmisel aastal läbisin kaitseväe Kuperjanovi jalaväepataljonis. Mul õnnestus saada juba enne ülikooli mäemeistri praktikale Estonia kaevandusse. Sel aastal lõpetasin TalTechi keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia eriala esimese kursuse.

Selleks, et saaksime paremini aimu, millega Eesti Energias rinda pistad, räägi meile esmalt, millised on olnud sinu esimesed ülesanded

Müügiinsenerina on minu peamiseks ülesandeks koostada hinnapakkumisi klientidele, kes soovivad hakata tootma päikeseelektrit. Mulle saadetakse andmepakett, mille põhjal koostan hinnapakkumise. Vajadusel hangin juurde täpseid andmeid ja käin objektil. Millised paneelid, kui palju on neid vaja, nende maksumus, toodangumahud, tasuvusajad – minu ülesanne on kõik see välja uurida.

Saan väga põhjalikud teadmised nii päikeseelektri tehnilisest poolest ja õpin samuti juurde müügitööd. See on innovaatiline eriala, kust saadud teadmised ei lähe luhta ka tulevikus. Olen selle lühikese ajaga proovinud peaaegu kõike, mida kolleegid teevad. Mul on veel palju õppida, kuid mu juhendajaks on müügiinsener Artjom Bašev, kes aitab ja toetab mind.

Eriala, mida õpid on väga mitmekülgne ja annab rohkelt võimalusi tulevikuks. Kust tärkas huvi just päikeseenergiaga tegelema hakata?

Ülikoolis päikesepaneelide kohta suurt midagi õppinud ei ole, kuid mu isal on üles pandud päikesepark. Ilmselt sealt tuligi huvi, lisaks olen taastuvenergialahenduste suur fänn.

See ei ole sinu esimene praktika meie juures. Millega eelnevalt tegelesid ja mis siia tagasi tõi?

Tõsi, käisin eelmisel aastal mäemeistri praktikal Estonia kaevanduses. Elasin Kohtla-Järvel ühiselamus, sõitsin igal hommikul bussiga Estonia kaevandusse. Minu jaoks oli see justkui teine maailm – uued inimesed, teine keskkond ja väga omapärane töö. Nüüd tulin uuesti, sest tahtsin näha ka teistsugust pilti Eesti Energiast. Teisalt läksin ülikooli ja tahtsin proovida kätt erialaselt. Lähtun põhimõttest, et tuleb võimalikult palju kogemusi omandada. Olen mõelnud selle peale, et miks mitte siia ka edasi jääda, kui võimalus tekiks.

Täiesti erinevad valdkonnad. Mis on praeguse praktika juures teisiti?

Esimene mõte, mis pähe tuleb - töökeskkond on erinev. Lelle büroohoone on kaasaaegne ja innovaatiline! 11. korruselt on imeline vaade igasse ilmakaarde ja kontoris on mõnus puhkeala. Samuti poleks arvanud, et mulle antakse praktika käigus nii palju vastutust ja sama sisulisi ülesandeid, millega kolleegid igapäevaselt tegelevad. Selle üle on mul hea meel! Siiski olen väga tänulik, et sain kaevanduses töötada, sest kõik kogemused teevad rikkamaks. Ühtlasi sain head vene keele praktikat. Pärast esimest kuud hakkasin juba keelest aru saama ja suhtlema vene keelt kõnelevate kolleegidega.

Nüüdseks oled saanud kogemuse kontserni erinevatest üksustest ja saanud tervikpildi. Millise ettevõttena Eesti Energia sulle tundub?

Mulle tuli üllatusena, et Eesti Energia on niivõrd suur kontsern. Ma arvan, et kuskilt mujalt pole võimalik leida ühest majast nii palju oma ala spetsialiste, kellelt saab vabalt nõu küsida. Siin on inimesed, kellele vaatan ikkagi alt üles.

Teiseks enne praktikat arvasin, et siin on klassikaline kaheksast viieni kontoritöö, kuid tegelikult on väga hästi võimalik teha kaugtööd – on olemas arvutid, vajalikud programmid ja toetavad töövahendid. Mulle meeldib, et saan ise oma tööaega planeerida ja toimetada omas tempos. Peaasi, et töö saab tehtud. Minu jaoks on olnud huvitav, et paljudele on hakanud viimaste sündmuste käigus meeldima kaugtöö. Mõnda tiimiliiget olengi näinud vaid virtuaalselt.

Päikeseelektri spetsialisti töö ei ole kindlasti üks lihtsamatest. Mis on siiamaani olnud kõige väljakutsuvam?

Kui ma alles õppisin hinnapakkumisi tegema, sain juhendajalt ülesandeks teha pakkumine kolmele suurele tööstushoonele. Pidin joonistelt lugema välja hoonete mõõtmed, koostama 3D-joonised, arvutama võimaliku paneelide koguvõimsuse ja lahendama võrguühendustega seotud probleeme.

See oligi minu jaoks justkui esimene äratus! Hetkel tunnen, et suurimaks väljakutseks on kõned klientidega. Iga kõne on uus kogemus ja selle pealt on palju õppida. Paneelide puhul samuti – iga maja ja objekt on erinev ning iga olukord on minu jaoks uus. Tunnen, et peangi võimalikult palju n-ö külma vette hüppama, et oskaksin ülesannetega hästi toime tulla.