Iseteenindus

Aktsiisilanguse mõju: kui palju väheneb elektriarve?

28.04.2020

Eelmisel nädalal vastu võetud eriolukorra lisaeelarve seadusega muudeti alates 1. maist 2020 tarbijatele rakendatavat elektriaktsiisi määra. Alates 1. maist on aktsiisi määr 1 €/MWh, senine kuni 30. aprillini kehtiv määr on 4,47 €/MWh.

Millist mõju avaldab aktsiisilangus elektriarvele?

Kui tarbid iga kuu ligi 250 kWh elektrit ehk su elektriarve kokku on keskmiselt 30 eurot, siis säästad tänu elektriaktsiisi langusele lõpphinnast ligi 3,5%. Rahalises vaates teeb see aastas kokku ligi 13 eurot. Kui elektriarve on suurem, on ka aktsiisilangetusest tulenev rahaline võit suurem.

Millest koosneb üks tavaline elektriarve?

Lühidalt öeldes koosneb elektriarve kolmest komponendist: elektrienergia, võrgutasu ning riiklikud maksud (taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis).

  • Elektrienergia kogumaksumus sõltub sellest, milline on sinu elektrihind ning kui palju oled elektrit tarbinud. Kui valid fikseeritud hinnaga paketi, tead oma kilovatt-tunni hinda kogu lepinguperioodi vältel ette. Kui valid börsihinnaga paketi, siis sõltub sinu hind elektribörsil toimuvast.
  • Võrguteenuse tasu makstakse võrguteenuse osutajale selle eest, et ta elektri koju toimetaks. See tähendab selleks vajaliku taristu ülalhoidmist ja arendamist. Võrguteenuse hinda klient mõjutada ei saa, selle kooskõlastab igal aastal Konkurentsiamet.
  • Taastuvenergia tasu on riigi määratud tasu, mille eesmärk on toetada taastuvast allikast või tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmist Eestis. Taastuvenergia tasu arvutab ja avalikustab igaks aastaks põhivõrguettevõtja Elering. Elektriaktsiis on riiklik maks, millest rahastatakse keskkonnahoidu. Ka võrguteenuse tasu ning riiklike maksude kogumaksumus sõltub sellest, kui palju elektrit oled tarbinud.
  • Mida saan teha, et elektriarvet veel vähendada?

    Elektriarve suurust saab igaüks ka ise mõjutada. Kuna kogu Eesti on üle viidud kaugloetavatele arvestitele, saavad Eesti Energia kliendid tunnise täpsusega iseteenindusest või mobiiliäpist vaadata, kuidas on nende elektritarbimine ajas muutunud ning võrrelda seda nädala, kuu või aasta lõikes.

    Hoides oma tarbimisel pilku peal, näeb täpselt, millist mõju on arvetele avaldanud näiteks energiasäästlikumad kodumasinad või kütteperioodi lõpp. Kui sul õnnestub leida kokkuhoiukohti ja säästa elektrit tarbides kasvõi ühe kilovatt-tunni, mõjutab see sinu elektriarvet kolmekordselt, sest säästetud elektrienergia võrra väheneb ka makstav võrgutasu, elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu.

    Energiasäästu potentsiaali on igas kodus või ettevõttes ning rusikareeglina võib öelda, et kui siiani pole energiasäästule erilist tähelepanu pööratud, pole keeruline kokku hoida kuni ühe kuu elektriarve jagu raha aastas.

    Lihtne näide: kui sinu elektrihind on 5,5 s/kWh ja tarbid iga kuu 250 kWh elektrit, siis sinu orienteeruv aastane kulu elektrile, võrguteenusele ja riiklikele tasudele kokku on ligi 400 eurot. Kui suudad oma tarbimist vähendada iga kuu 50 kWh võrra, hoiad erinevate elektriarve komponentide peale aasta lõikes kokku ligi 80 eurot.

    Vaata üle ka võrgupakett

    Suur hulk elektritarbijaid ei ole teadlikud, et ka võrgulepingu puhul on võimalik valida mitme erineva võrgupaketi vahel, millest mõni sobib kliendi majapidamisele ja tarbimisele paremini kui teine ning võib kodusele eelarvele tuua korraliku rahalise võidu.

    Kui aastate jooksul on lisandunud pereliikmeid, muutunud tarbitava elektri kogus, öise ja päevase tarbimise tasakaal või peakaitsme suurus, siis tuleks kindlasti üle vaadata, kas olemasolev võrgupakett on endiselt parim valik. Kui teie võrguteenuse pakkuja on Elektrilevi, siis kõige lihtsam on võrgulepingu pakette võrrelda Elektrilevi e-teeninduses.