Iseteenindus

Mida tasub teada kortermajale päikesepaneelide paigaldamisest?

14.04.2020

Päikesepaneelid on korteriühistule parim ja lihtsaim viis hakata ise tootma 100% puhast energiat, hoida kokku kommunaalkuludelt ning kasvatada oma kinnisvara väärtust.

Missuguste kortermajade katusele saab päikeseelektrijaama püsi panna ning kui suurt kasu see toob, selgitab Eesti Energia hajaenergia teenuste juht Ott Antsmaa.

Milleks korteriühistule päikeseelekter?

Päikesepaneelidest saadaval kasul on mitu aspekti. Tarbides päikesepaneelidega toodetud elektrit, saab korteriühistu säästa võrgust ostetava elektri, võrgutasu ja maksude pealt. Tarbimisest üle jääva elektri saab börsihinnaga tagasi elektrivõrku müüa. Ning lisaks – võrku antud koguste eest on elektritootjal ehk ühistul õigus saada taastuvenergia toetust.

Päikesepaneelidest on abi kõikide tarvitite juures, mis töötavad elektrienergia jõul. Reeglina ühendatakse paneelid siiski ühistu üldelektri arvesti taha ja need aitavad katta ühistu üldtarbimist. Tavalise viiekordse kortermaja katusele mahub umbes 90 paneeli, millega on võimalik katta kogu üldelektri tarbimist nagu valgustus, elektriküte, turvasüsteemid jms.

Soovi korral on võimalik rajada ka täiesti autonoomseid lahendusi, mis jäävad võrgukatkestuse korral tööle. Sellisel juhul tuleb süsteemi lisada elektrienergia salvestusseadmed ning generaatorilahendus ning see tähendab ka investeeringu suurenemist.

Kas igale majale saab paigaldada päikesepaneelid?

See, kas majale saab paigaldada päikeseelektrijaama, sõltub mitmest asjaolust. Näiteks kortermaja vanus ei ole takistuseks, kui katusekonstruktsioon ja kandevõime on paigaldamiseks sobivas seisukorras.

Samuti ei ole paneelide paigaldamise eelduseks maja renoveerimine ja soojustamine. Mõlema investeeringu tasuvust võib käsitleda eraldi. Suurima võidu ja parima energiaklassi saavutab korteriühistu mõlemat varianti kombineerides ning täpsema ekspertiisi tegemisel saab soovi korral appi kutsuda Eesti Energia spetsialistid.


Ülejäägi saab anda võrku

Päikesepaneelid toodavad ka Eesti oludes headel päevadel niisugusel hulgal energiat, et majarahvas ei jaksa kõike ära kasutada. Elektrienergia salvestamise omahind on võrreldes elektri turuhinna ja selle kõikumisega praegu veel liialt kõrge.

Majanduslikult tasuvam on kasutada n-ö salvestina võrku ehk anda ülejääv energia võrku ja osta puudujääv elektrienergia sealt tagasi.

Salvestamise hind on aga kiirelt alanemas ning juba lähema paari aasta perspektiivis võib see osutuda ka majanduslikult tasuvaks. Eesti Energia saab juba praegu pakkuda korteriühistutele selliseid päikeseelektrisüsteeme, millega saab salvestuslahenduse ühendada ka aastate pärast, tagantjärele.

Millal investeering kasu hakkab tooma?

Korteriühistute puhul jääb tasuvusaeg enamasti vahemikku 6–10 aastat. Sõltub see näiteks elanike tarbimisharjumustest, päikeseelektrisüsteemi maksumusest, elektri ja võrgutasu maksumusest.

Investeeringut on võimalik finantseerida laenuga selliselt, et elektrikuludelt saadav rahaline võit katab ära aastased laenumaksed. Selleks tuleb leida sobiv kombinatsioon sissemakse suurusest, laenuperioodist ning krediidikulukuse määrast.

Et teada saada, missugune on konkreetsele korteriühistule optimaalne kogus päikesepaneele ning sobilik investeering maht, on soovitatav võtta ühendust Eesti Energia spetsialistidega. Nemad aitavad selgitada välja tehnilised võimalused ning teevad ka objektipõhise tasuvusarvutuse.

Esialgse arvutuse päikesepaneelide hulga ning tasuvuse kohta saab teha Eesti Energia kodulehel päikesepaneelide kalkulaatorist.