Eesti Energia 2010/11. majandusaasta esimese kvartali tulemused

30.07.2010
Eesti Energia aprillis alanud 2010/11. majandusaasta esimese kvartali äritulud olid 2 659 miljonit krooni, ärikasum 592 miljonit krooni, puhaskasumiks kujunes 229 miljonit krooni ning investeeringud ulatusid 600 miljoni kroonini.

„Kontserni kõigi kolme ärivaldkonna tulemused näitasid esimeses kvartalis jõudsat kasvu samal ajal kui kulubaas vähenes ja paindlikkus suurenes märgatavalt – see tagas edu ka kontsernile tervikuna," ütles Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik majandustulemusi kommenteerides. Majandusaasta esimese kvartali tulemustele mõjusid positiivselt suurenenud elektrienergia müügimahud ning efektiivsuse tõus ja kulude kokkuhoid. Kasumi kasvu toetasid ka taastuvenergia mahu kasv, elektrituru avamine Eestis ja edu energiakaubanduses.

Investeerimist jätkas Eesti Energia peamiselt Eesti elektrivõrgu töökindluse ja kvaliteedi parandamiseks, uue Enefit-tehnoloogial põhineva õlitehase rajamiseks, väävlipuhastusseadmete paigaldamiseks ja kaevanduste moderniseerimiseks. „Investeeringud ületasid puhaskasumit ligi kolm korda, mis näitab, et vabalt turult ja vabaturu toodete ja teenuste müügist saadud kasumi ning laenuraha abil saame jätkuvalt tagada piisava investeeringute voo Eesti elektrivõrgu kvaliteedi parandamiseks ja kodumaise tootmise arendamiseks," lisas Kaasik.

Eesti Energia 2010/11. majandusaasta esimese kvartali olulisemaks sündmuseks oli kontsessioonilepingu allkirjastamine Jordaanias Attarat Um Ghudrani põlevkivivarude kasutamiseks põlevkiviõli ja elektri tootmiseks. Kevadel sai nurgakivi ka Eesti Energia uus, maailma efektiivseimal põlevkivi töötlemise Enefit-tehnoloogial toimiv põlevkiviõlitehas.

Elektrituru osalise avamisega Eestis käivitati 2010. aasta 1. aprillil Eestis Nord Pool Spot elektribörsi Estlinki hinnapiirkond, kus hakati kauplema tarnetega päev-ette-turul. Eesti Energia loovutas Nord Pool Spot elektribörsile oma Estlink merekaabli kasutamise õigused täies ulatuses ja tegi kaabli börsi kaudu kättesaadavaks kõigile turuosalistele Eestis ja Põhjamaades tagamaks turule vajalik likviidsus ja konkurents elektrimüüjate vahel.

Esimese kolme kuu jooksul liikus Nord Pool Spot elektribörsi Eesti hinnapiirkonna päeva keskmine hind vahemikus 19,2-45,8 €/MWh ning kvartali keskmiseks hinnaks kujunes 36,3 €/MWh.

1. aprillil avanes elektriturg reaalselt ühes liitumiskohas üle 2 GWh tarbivatele klientidele ning üle 200 Eesti suurima elektritarbija said valida elektrimüügi lepingu sõlmimisel erinevate konkureerivate müüjate vahel. Eesti Energia oli vabaturu tingimustes edukas ning esimese kvartali lõpuks saavutati Eesti vabal turul hinnanguliselt 87%-line turuosa.

Elektrienergiat müüs Eesti Energia esimeses kvartalis kokku 2 266 GWh, mis on 10 protsendi võrra rohkem kui mullu samal perioodil. Jaeklientidele Eestis, Lätis ja Leedus müüs Eesti Energia esimeses kvartalis 1 427 GWh elektrienergiat ehk 2,1 protsenti rohkem võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga. Elektribörsidel ja elektri edasimüüjatele müüdi 838 GWh, mis on 26,8 protsenti rohkem kui aasta tagasi.

Eestis müüs Eesti Energia jaeturu klientidele 1 322 GWh elektrienergiat ehk ühe protsendi võrra rohkem võrreldes eelmise aastaga. Müük Läti avatud turu jaeklientidele ulatus jooksva majandusaasta kolme kuuga 88 GWh-ni (-1 GWh, -0,8%). Keskmiselt oli Eesti Energial esimeses kvartalis Lätis 122 klienti, mis on 10 klienti rohkem kui eelmise aasta esimeses kvartalis ning turuosa püsis 5-6 protsendi juures. Leedu elektriturg avati alates 2010. aasta 1. jaanuarist ning esimese kvartali lõpuks oli Eesti Energial Leedu jaeturul 15 klienti, kellele müüdi 17 GWh-d elektrienergiat ning juuni lõpuks saavutati 0,6%-line turuosa.

Elektrimüügi tulu moodustas 2010/11. majandusaasta esimeses kvartalis 1 452 miljonit krooni, kasvades 28,5 protsenti võrreldes möödunud majandusaasta esimese kvartaliga.

Jaotusvõrgus edastatud elektrienergia maht oli esimeses kvartalis 1 363 GWh, mis on kaks protsenti enam kui 2009. aasta esimeses kvartalis. 2008. aasta lõpus alanud müügimahu langus pöördus tagasi kasvuks 2010. aasta alguses tulenevalt külmast talvest, kuid jätkus ka käesoleva majandusaasta esimeses kvartalis tänu majandusliku aktiivsuse tõusule.

Põlevkivist toodetud vedelkütuseid müüs Eesti Energia kolme kuuga 36 tuhat tonni, mis on 11,8 protsenti vähem kui möödunud majandusaasta esimeses kvartalis. Vedelkütuste keskmine müügihind oli esimeses kvartalis 14,6 protsenti kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil. Hinda on positiivselt mõjutanud kõrgem kütteõli maailmaturuhind ning negatiivselt kahjum sõlmitud tulevikutehingutest. Põlevkivist toodetud vedelkütuste müügitulu suurenes majandusaasta esimeses kvartalis võrreldes mullusega ühe protsendi võrra ning moodustas 160 miljonit.

Soojusenergiat müüdi 148 GWh ehk 7,9 protsenti vähem võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga.

2010. aasta juuni lõpu seisuga oli mobiilse interneti teenusel Kõu-l ligikaudu 26 tuhat aktiivset kasutajat. Taastuvatest energiaallikatest toodetava Rohelise Energia paketiga liitus majandusaasta kolme kuuga 729 klienti. Kokku ulatus Rohelise Energia müük esimeses kvartalis 7 GWh-ni.

Tugevat tõusu näitas ka Eesti Energia kontserni majanduslik lisandväärtus, mis võrreldes möödunud majandusaasta esimese kvartaliga kasvas 222 protsenti 99 miljoni krooni võrra ning moodustas esimeses kvartalis 143 miljonit krooni.

Esimese kvartali jooksul investeeritud 600 miljonist kroonist suunati 218 miljonit krooni tootmisesse, kus 131 miljonit krooni investeeriti väävlipuhastusseadmete paigaldamiseks Narva Elektrijaamades, 27 miljonit krooni gaasikatlamaja ehitamiseks Ahtmes ja 18 miljonit krooni kütusena jäätmeid kasutava energiaploki rajamiseks Iru elektrijaamas.

Jaeäri valdkonna investeeringuteks kujunes esimeses kvartalis 182 miljonit krooni, millest jaotusvõrku tehtud investeeringud ulatusid 171 miljoni kroonini ning olid suunatud nii uute liitumiste väljaehitamiseks kui ka võrgu kvaliteedi tõstmiseks.

Kütuste ärivaldkonna investeeringuteks kujunes kolme kuuga 148 miljonit krooni. Uue õlitehase rajamisse investeeriti 81 miljonit krooni. Põlevkivi kaevandamise seadmete ja rajatiste rekonstrueerimiseks ning uute ehitamiseks kasutati 68 miljonit krooni.

Eesti Energia kontserni majandustulemused ja ettevõtte tegutsemiskeskkond on lähemalt lahti kirjutatud kvartali vahearuandes, mis on kättesaadav Eesti Energia kodulehel.