Eesti Energia kontserni 2011. majandusaasta esimese poolaasta ja II kvartali tulemused

29.07.2011
Eesti Energia 2011. majandusaasta kuue kuu äritulud olid 443 miljonit eurot. Kontserni kuue kuu ärikasum langes 17 protsenti 81 miljoni euroni. Samas kasvasid Eesti Energia investeeringud 2010. aasta esimese poolaastaga võrreldes üle 160 protsendi 228 miljoni euroni.

„Eesti Energia kasum on aastatagusega võrreldes vähenenud. Poole aasta vaates oli langus reguleeritud turul märkimisväärne ja avatud turgude kasvust ei piisanud kontserni kasumi hoidmiseks," sõnas Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik. „Vaatamata kasumi vähenemisele on Eesti Energia jätkuvalt Eesti suurim investor. Poole aastaga investeerisime 228 miljonit eurot ehk ligi kolm korda rohkem teenitud ärikasumist. Investeeringute rahastamise küsimus on suurte investeerimismahtude ja vähenenud kasumi taustal teravam kui kunagi varem," lisas Kaasik.

Eesti Energia investeeringute põhifookus püsis 2011. majandusaasta esimesel poolel jätkuvalt kodumaise elektri- ja vedelkütuste tootmise arendamisel ning Eesti elektrivõrgu uuendamisel ja töökindluse tõstmisel.

Eesti Energia 2011. aasta esimese poole koguinvesteeringud ulatusid 228 miljoni euroni. Suurim investeerimisobjekt oli uue Enefit-tehnoloogial põhineva õlitehase rajamine Auverre, kuhu suunati kuue kuuga 53 miljonit eurot. Narvas algas uue elektrijaama ehitus, kuhu kulus 29 miljonit eurot. Elektrivõrgu uuendamisse ja töökindluse suurendamisse ning uute liitumiste väljaehitamisse suunati majandusaasta kuue kuuga kokku 29 miljonit eurot.

II kvartali tulemused

Eesti Energia 2011. majandusaasta teise kvartali äritulud olid 206 miljonit eurot. Ärikasum langes 37 miljoni euroni.

„Märkimisväärse osa teise kvartali kasumist teenisime tänu Jordaania tütarettevõttesse finantsinvestori kaasamisele. Tähelepanuväärne on ka see, et teises kvartalis teenisime avatud turgudelt ligi 90% oma ärikasumist, seega võib Eesti Energiat juba täna julgelt nimetada vabaturu ettevõtteks," sõnas Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.

Positiivset mõju kontserni tuludele ja kasumile avaldasid teises kvartalis elektrienergia müük avatud turul, põlevkivist toodetud vedelkütuste müügimahu ja hinna kasv ning ühekordne tulu Jordaania tütarettevõtte 11% osaluse müügist ja allesjäänud osaluse ümberhindamisest.

Tervikuna 2011. majandusaasta teise kvartali kasum langes, kuna aastatagusega võrreldes vähenes suletud turu elektrimüügi ja jaotamise kasumlikkus ning seadusemuudatuse tõttu vähenes ka taastuvenergia toetuste maht. Samas kasvasid keskkonna eraldised ning kulud seadmete kapitaalremontidele.

Eesti Energia teenis majandusaasta teises kvartalis 125 miljonit eurot konkurentsile avatud turgudelt ehk elektri müügist Baltimaades, põlevkivist toodetud vedelkütuste, telekommunikatsiooniteenuste, metalltoodete ja teiste teenuste müügist. Reguleeritud turu müügitulud moodustasid 81 miljonit eurot.

2011. majandusaasta teises kvartalis müüs Eesti Energia 2 478 gigavatt-tundi (GWh) elektrienergiat, mis on 8,6 protsenti rohkem kui 2010. aasta samal perioodil.

Suurima osakaalu kontserni müügituludes moodustas elektrienergia müük reguleerimata hinnaga ehk Eesti, Läti ja Leedu avatud turu jaeklientidele ning elektribörsidele ja edasimüüjatele. Kokku müüs Eesti Energia avatud turul 1 267 GWh elektrienergiat, mis on ligi 14 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Müügitulu moodustas 65 miljonit eurot.

Eesti avatud turul oli Eesti Energia keskmine turuosa teises kvartalis hinnanguliselt 75 protsenti. See näitab, et elektri vabaturg Eestis toimib, on tekkinud reaalne konkurents elektrimüüjate vahel, mis tagab klientidele valikuvõimalused ja parima võimaliku hinna. Eesti Energial turuosa oli teises kvartalis Läti avatud elektriturul keskmiselt 14 protsenti ja Leedu avatud elektriturul üle 7 protsendi.

Elektrienergia müük reguleeritud hinnaga ehk Eesti suletud turu kodu- ja äriklientidele ning võrguettevõtjatele jäi mullusega võrreldes sarnasele tasemele, moodustades 37 miljonit eurot (kasv 2,7 protsenti). Kokku müüdi suletud turul 1 211 GWh elektrienergiat.

Võrguteenuste müük moodustas 40 miljonit eurot, kasvades teises kvartalis 3,6 protsenti.

Vedelkütuste müük näitas teises kvartalis jõudsat üle 55%-list kasvu ja moodustas 16 miljonit eurot. Nõudlus põlevkivist toodetud vedelkütuste järele ületab jätkuvalt Eesti Energia tootmisvõimekust.

Soojusenergiat müüs Eesti Energia 2011. majandusaasta teises kvartalis 111 GWh, mis on 25 protsenti vähem kui 2010. aasta samal perioodil.

Eesti Energia kontserni majandustulemustes on konsolideeritud kütuste ning elektri- ja soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelevate ning muid teenuseid osutavate tütarettevõtete tulemused.

Eesti Energia kontserni majandustulemused ja ettevõtte tegutsemiskeskkond on lähemalt lahti kirjutatud teise kvartali vahearuandes, mis on kättesaadav Eesti Energia kodulehel.

Marina Bachmann
pressiesindaja
Eesti Energia AS
Tel: 71 51 218
GSM: 56 456 600
marina.bachmann@energia.ee