Uudised
Eesti Energia majandustulemused näitavad monopoolsest ärist väljumist
Eesti Energia käive 2011. aastal oli 858 miljonit eurot, millest elektrimüük koduklientidele moodustas 53,7 miljonit eurot ehk 6,3 protsenti. Möödunud aasta ärikasum oli 168 miljonit eurot, millest elektrimüük kodutarbijatele andis 0,2 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti.
7,7 protsendilist käibekasvu toetas enim müük avatud turule ehk müük suurklientidele ja elektribörsile. 12,8 protsendiline kasumikasv tuli peamiselt põlevkiviõli müügist. Üle poole ehk 63 protsenti 168 miljoni eurosest ärikasumist teenis Eesti Energia konkurentsile avatud turgudelt. Seda oli 40 protsendi võrra enam kui aasta varem.
Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul lõppes koos möödunud aastaga ka Eesti Energia monopoolsuse ajastu, sest esmakordselt tuli üle poole ettevõtte käibest konkurentsile avatud turgudelt.
„Vabadus valida elektrimüüjat puudub veel ainult kodumaistel jaeturu elektriklientidel, kuid vastavalt seadusele laheneb ka see olukord juba kümne kuu pärast," ütles ta. Samas töötab Eesti Energia Liive kinnitusel juba täna nii, et raha tuleb ettevõttesse suurest ärist ning kasu saaks sellest kõige rohkem eestimaalane läbi parema teenuse ja parema varustuskindluse.
„Lõppude lõpuks saab iga eestlane kui ettevõtte tegelik omanik osa Eesti Energia edust. Eesti Energia ei ole minu või mõne poliitiku ettevõte, Eesti Energia on iga eestimaalase oma, seda ei maksa unustada," rõhutas Liive.
Eraldi väärivad Eesti Energia juhi sõnul esile toomist eelmisel aastal kahe ja poole kordselt kasvanud investeeringud. „Kui viimase kümne aasta jooksul on Eesti Energia investeerinud keskeltläbi 100-200 miljonit eurot aastas, siis möödunud aastal oli see number 508 miljonit eurot," ütles Liive. „Oluline on silmas pidada, et 94% sellest summast investeeriti Eestisse," lisas ta. „Kui me vaatame viimase kümne aasta investeeringuid, siis neist on Eestisse tehtud 98%. Suurt meediatähelepanu pälvinud välisprojektid on üldpildis tegelikult marginaalsed."
Suurimateks investeeringuteks 2011. aastal olid: 73 miljonit eurot jaotusvõrgu uuendamisse;
49 miljonit eurot Narva tuulepargi ehitusse; 70 miljonit eurot Narva uue põlevkivielektrijaama ehitusse, mis võimaldab kasutada kuni 50% ulatuses biomassi; 30 miljonit eurot Narva senistele elektrijaamadele väävlipüüdmisseadmete paigaldamisesse. Märkimisväärne on ka kodumaise vedelkütuste tootmise arendamisse investeeritud 112 miljonit eurot, mille tulemuseks on käesoleval aastal valmiv uus õlitehas.
Põhilised müüginäitajad
Elektri müük oli 10,7 TWh, mida on -0,1% vähem kui 2010. aastal.
Võrguteenuse müügimaht oli 6,2 TWh, mis on 2,2% vähem kui 2010. aastal.
Soojusenergia müük oli 1073 GWh, ligikaudu 25% vähem kui 2010. aastal (1428 GWh).
Põlevkivi müük väljapoole kontserni oli 2,1 mln tonni, ligikaudu 8% rohkem kui 2010. aastal (2,0 tonni).
Vedelkütuste müük oli 164 tuhat tonni, ligikaudu 10% vähem kui 2010. aastal (181 tuhat tonni)
Eesti Energia kontserni majandustulemustes on konsolideeritud kütuste ning elektri- ja soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelevate ning muid teenuseid osutavate tütarettevõtete tulemused.
7,7 protsendilist käibekasvu toetas enim müük avatud turule ehk müük suurklientidele ja elektribörsile. 12,8 protsendiline kasumikasv tuli peamiselt põlevkiviõli müügist. Üle poole ehk 63 protsenti 168 miljoni eurosest ärikasumist teenis Eesti Energia konkurentsile avatud turgudelt. Seda oli 40 protsendi võrra enam kui aasta varem.
Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul lõppes koos möödunud aastaga ka Eesti Energia monopoolsuse ajastu, sest esmakordselt tuli üle poole ettevõtte käibest konkurentsile avatud turgudelt.
„Vabadus valida elektrimüüjat puudub veel ainult kodumaistel jaeturu elektriklientidel, kuid vastavalt seadusele laheneb ka see olukord juba kümne kuu pärast," ütles ta. Samas töötab Eesti Energia Liive kinnitusel juba täna nii, et raha tuleb ettevõttesse suurest ärist ning kasu saaks sellest kõige rohkem eestimaalane läbi parema teenuse ja parema varustuskindluse.
„Lõppude lõpuks saab iga eestlane kui ettevõtte tegelik omanik osa Eesti Energia edust. Eesti Energia ei ole minu või mõne poliitiku ettevõte, Eesti Energia on iga eestimaalase oma, seda ei maksa unustada," rõhutas Liive.
Eraldi väärivad Eesti Energia juhi sõnul esile toomist eelmisel aastal kahe ja poole kordselt kasvanud investeeringud. „Kui viimase kümne aasta jooksul on Eesti Energia investeerinud keskeltläbi 100-200 miljonit eurot aastas, siis möödunud aastal oli see number 508 miljonit eurot," ütles Liive. „Oluline on silmas pidada, et 94% sellest summast investeeriti Eestisse," lisas ta. „Kui me vaatame viimase kümne aasta investeeringuid, siis neist on Eestisse tehtud 98%. Suurt meediatähelepanu pälvinud välisprojektid on üldpildis tegelikult marginaalsed."
Suurimateks investeeringuteks 2011. aastal olid: 73 miljonit eurot jaotusvõrgu uuendamisse;
49 miljonit eurot Narva tuulepargi ehitusse; 70 miljonit eurot Narva uue põlevkivielektrijaama ehitusse, mis võimaldab kasutada kuni 50% ulatuses biomassi; 30 miljonit eurot Narva senistele elektrijaamadele väävlipüüdmisseadmete paigaldamisesse. Märkimisväärne on ka kodumaise vedelkütuste tootmise arendamisse investeeritud 112 miljonit eurot, mille tulemuseks on käesoleval aastal valmiv uus õlitehas.
Põhilised müüginäitajad
Elektri müük oli 10,7 TWh, mida on -0,1% vähem kui 2010. aastal.
Võrguteenuse müügimaht oli 6,2 TWh, mis on 2,2% vähem kui 2010. aastal.
Soojusenergia müük oli 1073 GWh, ligikaudu 25% vähem kui 2010. aastal (1428 GWh).
Põlevkivi müük väljapoole kontserni oli 2,1 mln tonni, ligikaudu 8% rohkem kui 2010. aastal (2,0 tonni).
Vedelkütuste müük oli 164 tuhat tonni, ligikaudu 10% vähem kui 2010. aastal (181 tuhat tonni)
Eesti Energia kontserni majandustulemustes on konsolideeritud kütuste ning elektri- ja soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelevate ning muid teenuseid osutavate tütarettevõtete tulemused.