Jaotusvõrgu kommentaar Pealtnägijas käsitletud probleemidele

16.02.2011
Tänane Pealtnägija saade käsitles aastaid tagasi toimunud sündmusi ja Eesti Energia 2009. aasta siseauditis tuvastatud puudusi ning järeldas nende põhjal, et ettevõttes ei pöörata probleemidele piisavalt tähelepanu. Kuna see väide ei ole tõene ja saatelõik sisaldas ka faktivigu, täpsustab Jaotusvõrk järgmist:

  • Pealtnägija toimetuseni on jõudnud Eesti Energia siseauditi aruanne, mida koostatakse kõigi Eesti Energia ettevõtete ja äriüksuste tegevuse kohta regulaarselt. Kontrolli peamine eesmärk on tagada, et probleemidele pööratakse aegsasti tähelepanu. Igale aruandes kaardistatud puudusele leitakse alati lahendus ning puuduste kõrvaldamist kontrollitakse järelauditiga. Kõik saates käsitletud aastaid tagasi toimunud juhtumid on tänaseks lahendatud, nende tekkepõhjused on teada ja nende kordumine ebatõenäoline. Seega on tegemist ajaloo prügikastis sobramisega.
  • Pealtnägijas elektrikadu põhjustavate näidetena esitletu – valed andmed infosüsteemides ja sõlmimata jäänud lepingud – on seotud aastaid tagasi tehtud inimlike eksimustega, mille kordumise tõenäosust on Jaotusvõrk oma protseduuride täiustamisega oluliselt vähendanud. Loos kasutatud konkreetsed juhtumid pärinevad 2001. aastast, sest täna ei ole selliste kaasuste tekkimine võimalik. Kui leping lõpeb ja tarbimiskohale ei sõlmita uut lepingut, alustab Jaotusvõrk täna 30 päeva möödudes elektriühenduse katkestamise protsessi.
  • 2010. aastal oli Jaotusvõrgu elektrivõrgu kadu kõigi aegade madalaim ehk 6,6% kogu elektrivõrku läbivast energiast. Sellest ligi 4% moodustab tehniline kadu, mis esineb kõikides elektrivõrkudes üle maailma, sest osa elektrist muundub transportimisel paratamatult soojuseks. Ülejääv 2,6% on kommertskadu ehk ebaseaduslik elektritarbimine, mis veel 2000. aastal ulatus ligi 10%-ni. Kadude alandamine on toimunud eelkõige ebaseadusliku tarbimise vähendamise teel
  • Kui elektrienergiat tarbitakse lepinguta, tarbitakse seda ebaseaduslikult. Ebaseaduslike tarbimiskohtade leidmisega tegeleb Jaotusvõrgus igapäevaselt ligi 40 inimest ning kõikidel avastatud juhtudel on enamasti tegu teadliku ja tahtliku ebaseadusliku tarbimisega ehk elektrivargusega. Just varguste avastamisele on Jaotusvõrk suunanud viimasel kümnel aastal oma tähelepanu ja saavutanud seeläbi kommertskao ülimadala taseme. Eelmisel aastal tuvastas Jaotusvõrk ühes kuus keskmiselt 100 objekti, kus tarbiti elektrienergiat tahtlikult ebaseaduslikult.
  • Jaotusvõrgul on selge ülevaade oma võrgus elektrit tarbivatest objektidest, unustatud objekte Jaotusvõrgu andmebaasides ei leidu. 2005. aastal toimunud andmebaaside korrastamisel täpsustati lepingute andmeid nagu aadress või mõõteseadmete lähteandmed, aga ühtegi objekti selle käigus andmebaasist ei kustutatud.
  • Jaotusvõrk haldab üle Eesti kokku ligi 650 000 mõõtepunkti, millest on päeva ja öö tariifi vahetava arvestikellaga varustatud 150 000. Ettevõte tegeleb nii rikkis kellade asendamise kui ka vananenud kellade ennetava vahetamisega. Näiteks vahetatakse sel aastal plaanilise ennetava tegevusena välja 11 675 vananevat arvestikella. Kõik kellade vahetamisega seotud kulud kannab alati Jaotusvõrk, mitte elektritarbija.
  • Rikkis kell võib moonutada elektri päevase ja öise tarbimise suhet, mitte aga tarbitud elektrienergia koguseid. Rikkis kella avastamise puhul teeb Jaotusvõrk kliendile eelnevate perioodide pealt tagasiarvestuse, sest varasemate perioodide tarbimisandmed näitavad ära hetke, mil öö ja päeva tariifi suhe paigast liikus. Jaotusvõrk kontrollib arvestikelli taatlemata arvestite vahetamise ja mõõtepunktis teostatavate tööde käigus. Rikkis arvestikelladest saab ettevõte infot ka elektritarbijatelt tulnud teadete kaudu.
Jaotusvõrgus tegeletakse igapäevaselt kõigi ilmnevate puuduste lahendamisega. Ehkki inimlikke vigu ei saa kunagi täielikult välistada ja niisamuti esineb tõrkeid tehniliste seadmetega, pööratakse tähelepanu igale eksimusele või tehnilisele probleemile, selgitatakse välja selle tekkepõhjus ning võimalusel viiakse sisse ka muudatusi, et taolist olukorda tulevikus vältida. Sel samal eesmärgil viiakse ettevõttes mitu korda aastas läbi ka Eesti Energia sisekontrolli auditeid.

Katriin Loorents
Eesti Energia jaeäri kommunikatsioonijuht
Tel: 5157641
katriin.loorents@energia.ee