Uudised
Eesti Energia alustab ettevalmistusi Aidu karjääri sulgemiseks
Eesti Energia Kaevandused alustab jaanuaris ettevalmistusi Aidu põlevkivikarjääri sulgemiseks. 40 aastat kasutusel olnud karjäär suletakse, kuna selle varud on ammendumas. Ligi aasta kestvate sulgemistööde raames ala korrastatakse ning rajatakse sinna kaasaegsetele nõuetele vastava sõudekanali süvis. Töötajatele muutusega toimetulekuks loob ettevõte arendusfondi suurusega 1 miljon eurot, mis koos koondamistasudega ulatub üle 1,5 miljoni euro.
„Arendusfondi eesmärk on aidata inimestel võimalikult kiirelt tööturule naasta. On see siis ümberõpe, või mõni teine lahendus, sõltub konkreetsest inimesest," sõnas Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov. Tema sõnul arutatakse arendusfondi kasutamist ning konkreetseid tegevusi täna ka energeetikute ja kaevurite ametühinguga. Ümberõppel ja inimestele uue rakenduse leidmiseks tehakse koostööd ka Töötukassaga.
Aidu karjääri 351 töötajast 61 jätkavad tööd Narva karjääris. Valdavalt on tegemist ekskavaatorijuhtide, nende abide ning remondi- ja elektrilukkseppadega. 290-st koondatavast inimesest on 74 õigus vanaduspensionile või soodustingimustel pensionile. Koondatavate hulgas on nii kaevureid kui ka kontoritöötajaid.
Kuna Aidu tootmine väheneb järk-järgult, siis toimub nii sulgemine kui ka töötajate vabastamine etapiti. Põlevkivi kaevandamine Aidu karjääris lõpeb täielikult 1. augustiks 2012, karjääri sulgemistööd kestavad kuni 1. jaanuarini 2013.
Keskkonnaministeerium kiitis Aidu karjääri sulgemise keskkonnamõjude hindamise heaks 2011. aasta 21. detsembril.
Aidu põlevkivikarjääri aastatoodang oli ligi 2 miljonit tonni, mis planeeritakse kompenseerida Estonia kaevanduse aastase tootmisvõimuse tõstmisega 9 miljoni tonnini. Seda, et võimekust jätkub, kinnitas möödunud aastal Estonia kaevandusest toodetud rekordiline kogus - 7 miljonit tonni põlevkivi.
Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrovi sõnul kaaluti põhjalikult võimalust võtta Aidu karjääri sulgemise järel kasutusse naabruses asuv Aidu III põlevkivivaru, kuid arvutused näitasid, et kõrgete kulude tõttu ei oleks seal toodetud põlevkivi hind olnud konkurentsivõimeline. „Nii kallist kivist toodetud elektrit poleks Eesti Energial õnnestunud müüa," ütles Veljo Aleksandrov. Seetõttu võtab ettevõte lähiajal tagasi ka Aidu III kaevandamisloa taotluse.
2013. aastal ammendub Eesti Energia Kaevandustel põlevkivivaru ka Viru kaevanduses. „Kuna Viru puhul on tegemist allmaatööde kogemusega inimestega, saab neist vähemalt 200 jätkata tööd Estonia kaevanduses, kus plaanime tootmismahtu tõsta," kinnitas Veljo Aleksandrov. Tema sõnul võib Virust Estoniasse suunduvate inimeste arv tõusta. „Kõik on seotud sellega, palju me saame Estonia kaevanduse tootmismahtu suurendada", sõnas ta.
„Arendusfondi eesmärk on aidata inimestel võimalikult kiirelt tööturule naasta. On see siis ümberõpe, või mõni teine lahendus, sõltub konkreetsest inimesest," sõnas Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov. Tema sõnul arutatakse arendusfondi kasutamist ning konkreetseid tegevusi täna ka energeetikute ja kaevurite ametühinguga. Ümberõppel ja inimestele uue rakenduse leidmiseks tehakse koostööd ka Töötukassaga.
Aidu karjääri 351 töötajast 61 jätkavad tööd Narva karjääris. Valdavalt on tegemist ekskavaatorijuhtide, nende abide ning remondi- ja elektrilukkseppadega. 290-st koondatavast inimesest on 74 õigus vanaduspensionile või soodustingimustel pensionile. Koondatavate hulgas on nii kaevureid kui ka kontoritöötajaid.
Kuna Aidu tootmine väheneb järk-järgult, siis toimub nii sulgemine kui ka töötajate vabastamine etapiti. Põlevkivi kaevandamine Aidu karjääris lõpeb täielikult 1. augustiks 2012, karjääri sulgemistööd kestavad kuni 1. jaanuarini 2013.
Keskkonnaministeerium kiitis Aidu karjääri sulgemise keskkonnamõjude hindamise heaks 2011. aasta 21. detsembril.
Aidu põlevkivikarjääri aastatoodang oli ligi 2 miljonit tonni, mis planeeritakse kompenseerida Estonia kaevanduse aastase tootmisvõimuse tõstmisega 9 miljoni tonnini. Seda, et võimekust jätkub, kinnitas möödunud aastal Estonia kaevandusest toodetud rekordiline kogus - 7 miljonit tonni põlevkivi.
Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrovi sõnul kaaluti põhjalikult võimalust võtta Aidu karjääri sulgemise järel kasutusse naabruses asuv Aidu III põlevkivivaru, kuid arvutused näitasid, et kõrgete kulude tõttu ei oleks seal toodetud põlevkivi hind olnud konkurentsivõimeline. „Nii kallist kivist toodetud elektrit poleks Eesti Energial õnnestunud müüa," ütles Veljo Aleksandrov. Seetõttu võtab ettevõte lähiajal tagasi ka Aidu III kaevandamisloa taotluse.
2013. aastal ammendub Eesti Energia Kaevandustel põlevkivivaru ka Viru kaevanduses. „Kuna Viru puhul on tegemist allmaatööde kogemusega inimestega, saab neist vähemalt 200 jätkata tööd Estonia kaevanduses, kus plaanime tootmismahtu tõsta," kinnitas Veljo Aleksandrov. Tema sõnul võib Virust Estoniasse suunduvate inimeste arv tõusta. „Kõik on seotud sellega, palju me saame Estonia kaevanduse tootmismahtu suurendada", sõnas ta.