Narva elektrijaamad lõpetasid taastuvenergia tootmise

13.08.2012
Seoses valitsuse kooskõlastusringile läinud elektrituru seaduse muutmise eelnõuga, mis kehtestab tagasiulatuvalt 375 GWh piiri rohelise elektri tootmisele Balti elektrijaama koostootmisplokis, lõpetati Narva elektrijaamades hakkepuidust taastuvenergia tootmine.

„Alates sellest nädalast põletame hakkepuidu asemel Narvas 100% põlevkivi. Põlevkivist elektri tootmine on küll suurema keskkonnamõjuga, kuid kuna kavandatav seaduse muudatus jõustuks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2012, otsustasime peatada biokütuse kasutamise vältimaks ettevõttele kahjumi tekitamise riski," selgitas Eesti Energia juhatuse liige tootmise valdkonnas Raine Pajo.

Pajo sõnul on kahetsusväärne, et eelnõus piiratakse just kõige väiksemat toetust vajavat taastuvelektri tootmist. „Põlevkivi ja puiduhakke koospõletus elektri ja soojuse tootmiseks on odavaim viis taastuvelektri tootmiseks, sest see vajab kõige väiksemat toetust. Lisaks aitab see oluliselt vähendada elektritootmise keskkonnamõju ilma, et seaksime ohtu elektritootmise varustuskindluse," lisas Pajo. Põlevkivi ja biokütuste koospõletus on peale kavandatavat taastuvenergia toetuste muutmist elektritarbijale odavam kui uute tootmisvõimsuste, nt tuulikute rajamine, kuna taastuvenergia tootmiseks saab kasutada olemasolevaid elektrijaamu. Näiteks tuulest toodetud elektri eest garanteeritakse tänases turuolukorras tootjale 9,3 senti kilovatt-tunnist ja biomassi kasutavale suurele elektrijaamale planeeritakse eelnõuga tuluks 7,1 senti kilovatt-tunnist.

Põlevkivi ja puiduhakke koospõletus elektri ja soojuse tootmiseks aitab oluliselt vähendada põlevkivi kasutamisel tekkivat keskkonnamõju. Tänu biokütuse kasutamisele Balti elektrijaamas tekkis Eestis möödunud aastal ca 180 000 tonni vähem põlevkivituhka ning elektri tootmiseks kasutati ligi 400 000 tonni vähem põlevkivi. Õhku jäi paiskamata kuni 380 000 tonni vähem süsihappegaasi ning vähenesid ka vääveldioksiidi heitmed, kuna biomassis on võrreldes põlevkiviga vähem väävlit. Põlevkivist elektri tootmisel jääb ühest tonnist põlevkivist üle 450-470 kilo tuhka. Biokütuses on seevastu tuha sisaldus väga madal, vaid 1% ringis, mis lubas oluliselt vähendada elektritootmise jääkide hulka.

Narva elektrijaamades on põlevkivi kõrval võimalik biokütuseid kasutada 2005. aastal ehitatud uutes keevkihttehnoloogial töötavates energiaplokkides. Keevkiht põletustehnoloogia võimaldab kasutada biomassi kuni 60% ulatuses primaarenergiast. Alates 2010. aastast kasutab Eesti Energia biokütuseid vaid Balti elektrijaama koostootmisplokis, mis lisaks elektrile toodab ka soojust Narva linnale.

Põlevkivi ja biokütuse koospõletust Balti elektrijaama koostootmisplokis toetab ka 70% Eesti elanikest, selgus Eesti Energia poolt tellitud ja juunis valminud TNS Emori uuringust.

Eliis Vennik
Eesti Energia
Pressiesindaja
715 12 18
57 830 756
eliis.vennik@energia.ee