Möödunud nädalal jagasid Eesti Energia töötajad pea 25s Harjumaa, Tartu ning Muhu koolis rohkem kui 600le õpilasele teadmisi energia säästliku kasutamise olulisusest. Klassitundide eesmärk oli tutvustada õpilastele koduseid energiasäästmise võimalusi ning testida koolide abiga välja töötatud 3.-4. klasside energiasäästu õppematerjali.

Koolitundi andnud Eesti Energia keskkonna arendusjuhi Tõnis Meriste sõnul olid laste teadmised energia säästmise võimaluste kohta üsnagi ootuspärased. "Lapsed teadsid üsna hästi selliseid igapäevaseid lahendusi, näiteks et lamp tuleb kustutada toast lahkudes. Lisaks sellele teati, et külmiku uks tuleb alati sulgeda ning et veekraani ei tohi jooksma jätta," kirjeldas Meriste kuuldut. Seega on esmased ja üldised teadmised lastel juba üldjuhul olemas.

"Kõige väiksem oli laste teadlikkus ooterežiimide energiatarbe kohta. Päris paljud lapsed rääkisid küll jõude oleva televiisori, arvuti või ka mängukonsooli väljalülitamisest, kuid põlema jääva väikese tulukese maagia ei ole arusaadav ja hoomatav. Valdavalt usuti, et ooterežiim kulutab sedavõrd vähe elektrit, et sellele ei maksa tähelepanu pöörata. Tegelikkuses võib aga tänapäevasel tasemel tehnikaga varustatud keskmise majapidamise puhul kujuneda ooterežiimi osakaal isegi kuni 10% kogu elektrikulust. Omamoodi ohoo-efekti andis lastele teadmine, et seinakontakti jäetud röster ja pesumasin tarbivad samuti tegelikult salamisi elektrit," rääkis ta tunnis kogetust. Keerulisem ja vähem teadmisi oli ka tubade tuulutamise ja toidu valmistamisel energia säästmisega seotud teemades. Ja kuigi üldisemaks teemaks oli elektri säästmine, siis ei olnud nii hästi teada fakt, et kõige rohkem energiat kulub meie kodudes üldjuhul küttele. Meriste sõnul jäid koolitunniga väga rahule nii lapsed, õpetajad kui ka tema ise. "Me kõik lahkusime tunnist uute teadmiste ja tarkustega ning see on oluline!"

Eesti Energia energiasäästu projektijuhi Teet Keremi sõnul oli ettevõte jaoks oluline arvestada materjali koostamisel sellega, mida lapsed energia ja energiasäästlikkuse kohta juba teavad ning mida nii vanad lapsed ise teha saavad, et tarbetut kulutamist piirata. Enim sobib materjal läbimiseks loodusõpetuse tunnis ning sel eesmärgil kaasati õppematerjali väljatöötamisse ka loodusõpetuse õpetajaid. „Meie jaoks oli oluline, et õppematerjal ka reaalseid teadmisi lastele annaks ning et õpetajatel oleks võimalik seda hõlpsalt tunnikavva lisada. Vaid nii on materjal loodetavasti ka edaspidi Eesti koolides kasutusel," rääkis Kerem.

Keremi hinnangul võiks energiasäästu temaatikat tänasest oluliselt rohkem koolide olemasolevatesse õppekavadesse lülitada. Sellele viitas ka koolide suur huvi energiasäästu teemalise tunni vastu – küllakutseid sai Eesti Energia rohkem kui nädala jooksul oli võimalik vastu võtta. Eesti Energia täiustab novembrikuu jooksul koolidest saadud tagasiside põhjal materjali ning jagab seda kõikide üldhariduskoolidega tuleva aasta esimestel kuudel.