Uudised
Eesti elanike toetus kasvas nii tuule- kui põlevkivielektrile
TNS Emori läbiviidud uuringust selgub, et nii põlevkivi- kui tuuleelektrile on Eesti elanike hulgas märkimisväärne ja suures osas kattuv toetajaskond.
Põlevkivienergeetika toetajate arv on võrreldes 2011. aastaga kasvanud 69 protsendilt 71 protsendini ja mittetoetajate hulk püsib 18 protsendil. Tuuleelektri toetajate hulk kasvas samuti kahe protsendipunkti võrra 85 protsendini. Tuuleelektri vastaste osakaal püsib endiselt 9 protsendi juures.
Eesti Energia elektri ja soojuse tootmise valdkonna juhi Raine Pajo sõnul oleks tulemused oluliselt teistsugused, kui vastajad peaksid arvesse võtma ka eri energialiikidele makstavat hinda. Näiteks tuulest toodetud elektri eest makstakse tootjale umbes 9 senti kilovatt-tunnist samas kui põlevkivielektrijaamale makstakse umbes 4,5 senti kilovatt-tunnist.
Võrreldes eelmise aastaga on enim kasvanud poolehoid olmejäätmetest energia tootmisele, mida toetab 80% Eesti elanikest ja mis näitab Eesti elanike kõrget toetust Eesti Energia Iru jäätmeenergia ploki rajamisele. Veel aasta tagasi oli sama näitaja 73%. Ka hakkepuidu ja teiste biokütuse kasutamist toetab 80% Eesti elanikest. Pajo sõnul on seda valdkonda viimastel aastatel samuti jõudsalt arendatud ja peaaegu kõikidesse Eesti linnadesse, kus on piisavalt nõudlust soojuse järele on rajatud või rajatakse elektri ja soojuse koostootmisjaamad.
Raine Pajo sõnul on märkimisväärne, et eestlaste toetus põlevkivienergeetikale on seda suurem, mida paremini on nad informeeritud valdkonda tehtavatest investeeringutest. „Neist inimestest, kes on värskete arengutega paremini kursis, toetab põlevkivi kasutamist elektri ja soojuse tootmiseks 78% ja see on väga kõrge näitaja," rääkis Pajo.
Mis puudutab Narvas Balti elektrijaamas biokütuse kasutamist, siis seda praktikat toetab 70% Eesti elanikest. Pajo sõnul on sellel näitajal ruumi oluliseks paranemiseks, sest avalikkuses on puiduhakke ja põlevkivi koospõletamise kohta palju väärinfot liikunud. „Põlevkivi ja puiduhakke koospõletus elektri ja soojuse tootmiseks on odavaim viis taastuvelektri tootmiseks ning aitab oluliselt vähendada põlevkivi kasutamisel tekkivat keskkonnamõju," lisas ta.
Kõige vähem aktsepteerivad Eesti elanikud energiatootmist gaasist ja tuumakütusest, vastavalt 56% ja 27%.
Eesti Energia poolt tellitud ja juunis valminud TNS Emori uuringus osales juhuvalikuga 1000 inimest vanuses 15-74 aastat.
Põlevkivienergeetika toetajate arv on võrreldes 2011. aastaga kasvanud 69 protsendilt 71 protsendini ja mittetoetajate hulk püsib 18 protsendil. Tuuleelektri toetajate hulk kasvas samuti kahe protsendipunkti võrra 85 protsendini. Tuuleelektri vastaste osakaal püsib endiselt 9 protsendi juures.
Eesti Energia elektri ja soojuse tootmise valdkonna juhi Raine Pajo sõnul oleks tulemused oluliselt teistsugused, kui vastajad peaksid arvesse võtma ka eri energialiikidele makstavat hinda. Näiteks tuulest toodetud elektri eest makstakse tootjale umbes 9 senti kilovatt-tunnist samas kui põlevkivielektrijaamale makstakse umbes 4,5 senti kilovatt-tunnist.
Võrreldes eelmise aastaga on enim kasvanud poolehoid olmejäätmetest energia tootmisele, mida toetab 80% Eesti elanikest ja mis näitab Eesti elanike kõrget toetust Eesti Energia Iru jäätmeenergia ploki rajamisele. Veel aasta tagasi oli sama näitaja 73%. Ka hakkepuidu ja teiste biokütuse kasutamist toetab 80% Eesti elanikest. Pajo sõnul on seda valdkonda viimastel aastatel samuti jõudsalt arendatud ja peaaegu kõikidesse Eesti linnadesse, kus on piisavalt nõudlust soojuse järele on rajatud või rajatakse elektri ja soojuse koostootmisjaamad.
Raine Pajo sõnul on märkimisväärne, et eestlaste toetus põlevkivienergeetikale on seda suurem, mida paremini on nad informeeritud valdkonda tehtavatest investeeringutest. „Neist inimestest, kes on värskete arengutega paremini kursis, toetab põlevkivi kasutamist elektri ja soojuse tootmiseks 78% ja see on väga kõrge näitaja," rääkis Pajo.
Mis puudutab Narvas Balti elektrijaamas biokütuse kasutamist, siis seda praktikat toetab 70% Eesti elanikest. Pajo sõnul on sellel näitajal ruumi oluliseks paranemiseks, sest avalikkuses on puiduhakke ja põlevkivi koospõletamise kohta palju väärinfot liikunud. „Põlevkivi ja puiduhakke koospõletus elektri ja soojuse tootmiseks on odavaim viis taastuvelektri tootmiseks ning aitab oluliselt vähendada põlevkivi kasutamisel tekkivat keskkonnamõju," lisas ta.
Kõige vähem aktsepteerivad Eesti elanikud energiatootmist gaasist ja tuumakütusest, vastavalt 56% ja 27%.
Eesti Energia poolt tellitud ja juunis valminud TNS Emori uuringus osales juhuvalikuga 1000 inimest vanuses 15-74 aastat.