Eesti Energia Kaevandustel valmis sel nädalal kogu Estonia kaevandust kattev tuleohutussüsteem, mis kindlustab võimaliku tuleohu avastamise varases staadiumis. Süsteem katab ligi 15 kilomeetrit kaevanduskäike ja läks maksma 579 tuhat eurot.

„Maa-aluse kaevandamise puhul peab maksimaalselt panustama tuleohutuse ennetusse, et vältida kriisiolukordade teket ning vajadusel nendeks maksimaalselt valmis olla," toonitas süsteemi olulisust Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov.

Estonia kaevandus on Eesti Energia Kaevanduste kaasaegseim ja suurim põlevkivikaevandus, mis toodab aastas ligi 7 miljonit tonni põlevkivi. „Näeme, et tulevikus on võimalik ja mõistlik Estonia kaevanduse aastast tootmismahtu veelgi tõsta, kuid sellega paralleelselt tuleb arendada ka ohutussüsteeme," selgitas ta.

Tuleohutussüsteem annab operaatoritele lintkonveierite juures toimuvast reaalajas ülevaate nii kaevanduse eri osade kui ka seadmete temperatuurist. Lisaks mõõdab see vingugaasi sisaldust õhus, tuletõrjevee torustiku rõhku ning tuulutuse õhujoa kiirust ja suunda.

„Selleks, et mäepäästjad leiaksid ohukoha ja jõuaksid kohale, piisab vaid vajutusest printeri ikoonil kui juba trükitakse välja häire asukoha kaart, mis võimaldab brigaadil kiiresti kohale jõuda," sõnas süsteemi tööga hästi kursis olev Estonia kaevanduse peainsener Igor Agutin.

Tuleohutussüsteemi teise osa rajas AS G4S Eesti, kaks aastat tagasi valminud esimese etapi AS Triger.

Spetsiaalne mäepäästeteenistus loodi Eesti Energia Kaevandustes 65 aastat tagasi, kui põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis hakkas laienema. Eesti Energia Kaevanduste mäepäästesalk on varustatud nii vajaliku tehnika kui ka vahenditega. Mäepäästesalgas töötab 28 eriväljaõppe saanud inimest.

Ida-Virumaal asuv Eesti suurim Estonia kaevandus annab tööd enam kui 1100 inimesele. Eesti Energia Kaevandustele kuulub 2 karjääri, 2 kaevandust ning raudteevedude ja tarbijatele kütuse etteandega tegelev logistikaüksus. Kokku annab ettevõte tööd rohkem kui 3200 inimesele.