Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS sõlmis kollektiivlepingud Balti Elektrijaama ja Narva Energia ametiühingutega

31.03.2011
Täna, 31. märtsil, sõlmis Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS uuendatud kollektiivlepingu Balti Elektrijaama Ametiühinguga ning Narva Energia Ametiühinguga. Leping, mis jõustub 1. aprillist ja mille kehtivusajaks on kaks aastat, laieneb Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS töötajatele.

Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS juhi Tõnu Aasa sõnul aitasid lepinguni jõuda ettevõtte ja ametiühingute esindajate tihedad kohtumised. „Tasakaalu ootuste ja reaalsete võimaluste vahele tõid põhjalikud arutelud," sõnab Aas.

Sõlmitud lepingu olulisimateks uuendusteks on selle kooskõlla viimine eelmise lepingu kehtimise ajal muutunud töölepinguseadusega. Samuti lepingu põhimõtete lähendamine kontserni teiste kollektiivlepingute põhimõtetega.

Läbirääkimiste tulemusena jõuti kompromisslahenduseni, mis tagab töörahu järgmiseks kollektiivlepingu kehtimisperioodiks. Töötasude tõusu osas jõuti kokkuleppele suurusjärgus keskmiselt kuni 13%, millest põhiosa moodustab tulemustasu. Põhitöötasude tõus lepiti kokku nendes töötajate gruppides, kus tänaseks on põhitöötasud jäänud alla vastava grupi turutasemele. Töötasude tõusu tegi võimalikus seniste nn sotsiaalsete toetuste viimine töötasu osaks. Arutelude käigus taandusid ametiühingute esindajad esialgse 25% palgatõusu nõude juurest, mis tööandja hinnangul ei olnud ei põhjendatud ega ka majanduslikult võimalik.

Eesti Energia pöörab kõigis kontserni ettevõtetes suurt tähelepanu tulemuspalkade süsteemi juurutamisele. „Eesmärk on kasvatada eelkõige töötulemusest sõltuvat palgaosa, mis tähendab, et hea töötulemuse korral tõuseb ka töötaja sissetulek," selgitab Eesti Energia personalidirektor Riina Varts. Uuendatud lepinguga saavutatigi kokkulepe tulemustasusüsteemide laiemas rakendamises Narva Elektrijaamade ASis, mis ühtlustab ettevõtte tasupõhimõtteid kontserni teiste ettevõtete põhimõtetega.

„Eesti Energia soov on liikuda üle kontserni ühtsete ja töötajaid sarnaselt väärtustavate kollektiivlepinguteni, mis muudab töötajatele liikumise ühest kontserni ettevõttest teise mugavamaks. Töötasu peab olema seotud töö tulemustega, samuti peame oluliseks töötajate arendamist ja tunnustamist ning tervist ja perekonda." selgitab Riina Varts. Eesti Energia on samadel põhimõtetel ühtseid hüvesid pakkuvate lepingute nimel aastaid tööd teinud ja ametühingutega läbi rääkinud, esimesed kokkulepped sündisid energeetikatöötajate ametiühinguga. „Täna oleme jõudnud järgmise sammuni lepingute ühtlustamisel," sõnab personalidirektor Varts. Ühtsete põhimõtete kokkuleppimise on teinud keeruliseks peamiselt see, et läbirääkimiste partneriteks on mitu erinevate põhimõtetega ametiühingut ning lepingutel on erinev taust ja ajalugu.

Selle aastase esimese uuendatud kollektiivlepingu sõlmis Eesti Energia 8. märtsil Energeetikatöötajate Ametiühingute Liiduga, kellega sõlmitud leping laieneb Eesti Energia Jaotusvõrgule, Võrguehitusele ja Eesti Energia ASile.

Läbirääkimisi kollektiivlepingute osas jätkavad veel Eesti Energia Kaevandused, Tehnoloogiatööstus, Õlitööstus ning Narva Soojusvõrk AS. Tööandja on teinud ametiühingutele oma pakkumised, mille üle hetkel läbirääkimised käivad, eesmärk on jõuda lepinguteni lähiajal.

Marina Bachmann
pressiesindaja
Eesti Energia AS
Tel: 71 51 218
GSM: 56 456 600
marina.bachmann@energia.ee