Elektribörs: Eesti hinnapiirkonnas hind üle 63 €/MWh

06.12.2010
Leedus oli elektri börsihind keskmiselt 49,6 €/MWh (44,8 €/MWh, +10,8%). Kõrgemate hindade peamiseks põhjuseks olid madalamad õhutemperatuurid, mis tõstsid tarbimist nii Põhjamaades kui ka Balti riikides. Ühtlasi mõjutavad Põhjamaade elektrienergia hindu päev ette ja tulevikutehingutes madalad hüdroreservuaaride tasemed. 2011. aasta Soome baasenergia tarnete hind kerkis eelmise nädala lõpuks 56,5 €/MWh-st. Suur hinnakõikuvus on seotud väljastpoolt Eestit tulnud elektrivoogude lisandumisest Eesti elektribörsile.

Hinnad olid eelmisel nädalal Eestis ja Soomes samad 16% ajast (üle-eelmisel nädalal 15% ajast). Eesti keskmised hinnad olid Soome hindadest eelmisel nädalal 19,2 €/MWh madalamad (nädal varem 11,8 €/MWh madalamad). Suur hinnavahe oli nii tipu kui ka mitte-tipu tundidel. Tiputundidel olid hinnad Eestis keskmiselt 72,6 €/MWh (Soomes 95,6 €/MWh), mitte-tipu tundidel 54,6 €/MWh (Soomes 69,9 €/MWh). Eesti kõrgeim tunni hind oli eelmisel nädalal 99,3 €/MWh, Soomes isegi 201,5 €/MWh. Leedus oli kõrgeim hind 64,0 €/MWh.

Elektrienergia börsihind Leedus oli eelmisel nädalal keskmiselt 14,0 €/MWh madalam kui Eestis (nädal varem 8,4 €/MWh odavam). Võrreldes Eestiga olid Leedus nii tiputundide (54,7 €/MWh) kui ka mitte-tiputundide (44,6 €/MWh) hinnad madalamad.

Madalamad õhutemperatuurid tõstsid Eesti elektritarbimist. Elektri avatud ja suletud turu kogutarbimine kasvas eelmisel nädalal 8,8% võrra 201 GWh-le (vastavalt Eleringi avaldatud andmetele). Harkus langes keskmine õhutemperatuur 2,5 kraadi võrra -6,5 kraadile. Põhjamaades tõusis tarbimine enim Rootsis (+8,7%), Norras kerkis tarbimine 6% ja Soomes 2,4%. Rootsi ja Norra suurema tarbimise põhjustas eelkõige õhutemperatuuri langus 4,2 kraadi võrra -8,9 kraadile. Helsingis langes keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 1 kraadi võrra -9,2 kraadile.

Kuna hinnad olid Põhjamaades oluliselt kõrgemad kui Eestis, kasutati Estlinki kaablit kõikidel tundidel vaid elektrienergia ekspordiks ning voog Soome läbi börsi oli taas suurim senise börsi ajaloo jooksul. Eelmisel nädalal eksporditi Soome 60,1 GWh (keskmiselt 358 MW, +11MW), mida oli 1,8 GWh võrra rohkem kui nädal varem.

Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis jätkasid tõusu. 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna* baasenergia tarne** hind tõusis 2,9% võrra 56,5 €/MWh-le. Oktoobri algusest on 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna elektrienergia hind tulevikulepingutes kõikunud vahemikus 46,1-56,6 €/MWh. Pikemaajaliste lepingute maksumust mõjutavate saastekvootide hind langes eelmisel nädalal 2,1% tasemele 15,0 €/t. Helsingi hinnapiirkonna 2011. aasta esimese kvartali leping tõusis 1,5% tasemele 70,7 €/MWh. Seega on esimese kvartali Helsingi hinnapiirkonna tulevikulepingute hinnad 7,1 €/MWh võrra kõrgemal kui eelmise nädala keskmine hind Eesti hinnapiirkonnas. Tulevikulepingute hindade tõusu taga on külmad ja kuivad ilmad ning hüdroreservuaaride ajaloolisest keskmisest madalamad tasemed.

* Nord Pooli süsteemihind (Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind), millele on liidetud juurde Helsingi hinnapiirkonna CfD (näitab palju erineb Helsingi hinnapiirkonna hind süsteemihinnast) hind

** baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
Ettevõtted, kes tarbivad elektrienergiat aastas rohkem kui 2 gigavatt-tundi, peavad elektrit ostma avatud turult alates 1. aprillist 2010. Eestis on ligi 260 vabatarbijat.
1 MWh = 1000 kWh, 1 GWh = 1000 MWh = 1 000 000 kWh