Uudised
Elektribörs: Eesti hinnapiirkonnas hind üle 53 €/MWh, Soomes 65 €/MWh
Möödunud nädalal oli elektri börsihind Soomes keskmiselt 64,9 €/MWh (nädal varem 55,0 €/MWh, +18,0%). Leedus oli elektri börsihind keskmiselt 44,8 €/MWh (42,9 €/MWh, +4,3%). Elektri börsihinna tõus oli tingutud eelkõige tiputundide kõrgematest hindadest, mitte-tiputundide hinnad olid peaaegu samal tasemel, kus nädal varem. Hinna suur kõikuvus on põhjustatud importtarnete kõikuvusest. Päev ette turu hinnakasv ei ole puutumata jätnud 2011. tulevikutehingute hindasid, mis on baasenergia tarnetele kasvanud 54 €/MWh-st.
Kõrgemate hindade peamiseks põhjuseks olid madalamad õhutemperatuurid, mis tõstsid tarbimist nii Põhjamaades kui ka Balti riikides. Põhjamaades teevad muret ka madalad hüdroreservuaaride tasemed ning väike lume hulk, mis tähendab, et elektrienergia tootmine hüdroelektrijaamades on väiksem.
Hinnad olid eelmisel nädalal Eestis ja Soomes samad kõigest 15% ajast (üle-eelmisel nädalal 18% ajast). Mitte ühelgi tunnil ei olnud elektrienergia hind Eestis kõrgem kui Soomes. Eesti keskmised hinnad olid Soome hindadest eelmisel nädalal 11,8 €/MWh madalamad (nädal varem 7,7 €/MWh madalamad). Suur hinnavahe oli nii tipu kui ka mitte-tipu tundidel – tiputundidel olid hinnad Eestis keskmiselt 59,8 €/MWh (Soomes 70,1 €/MWh), mitte-tipu tundidel 46,6 €/MWh (Soomes 59,8 €/MWh). Eesti kõrgeim tunnihind oli eelmisel nädalal 99,4 €/MWh, Soomes isegi üle 115 €/MWh. Leedus oli kõrgeim hind 59 €/MWh.
Elektrienergia börsihind Leedus oli eelmisel nädalal keskmiselt 8,4 €/MWh madalam kui Eestis (nädal varem 4,4 €/MWh odavam). Võrreldes Eestiga olid Leedus nii tiputundide (48,2 €/MWh) kui ka mitte-tiputundide (41,4 €/MWh) hinnad madalamad.
Madalamad õhutemperatuurid tõstsid Eestis elektri tarbimist. Elektri avatud ja suletud turu kogutarbimine kasvas eelmisel nädalal 8,4% võrra 185 GWh-le (vastavalt Eleringi avaldatud andmetele). Harkus langes keskmine õhutemperatuur 5,7 kraadi võrra -4,0 kraadile. Põhjamaades tõusis tarbimine enim Soomes (11,1%). Helsingis langes keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 7,9 kraadi võrra -8,2 kraadile. Rootsis ja Norras, kus õhutemperatuur langes 4,3 kraadi võrra, olid tarbimise kasvud vastavalt 8,9% ja 8,6%.
Kõrgemate hindade peamiseks põhjuseks olid madalamad õhutemperatuurid, mis tõstsid tarbimist nii Põhjamaades kui ka Balti riikides. Põhjamaades teevad muret ka madalad hüdroreservuaaride tasemed ning väike lume hulk, mis tähendab, et elektrienergia tootmine hüdroelektrijaamades on väiksem.
Hinnad olid eelmisel nädalal Eestis ja Soomes samad kõigest 15% ajast (üle-eelmisel nädalal 18% ajast). Mitte ühelgi tunnil ei olnud elektrienergia hind Eestis kõrgem kui Soomes. Eesti keskmised hinnad olid Soome hindadest eelmisel nädalal 11,8 €/MWh madalamad (nädal varem 7,7 €/MWh madalamad). Suur hinnavahe oli nii tipu kui ka mitte-tipu tundidel – tiputundidel olid hinnad Eestis keskmiselt 59,8 €/MWh (Soomes 70,1 €/MWh), mitte-tipu tundidel 46,6 €/MWh (Soomes 59,8 €/MWh). Eesti kõrgeim tunnihind oli eelmisel nädalal 99,4 €/MWh, Soomes isegi üle 115 €/MWh. Leedus oli kõrgeim hind 59 €/MWh.
Elektrienergia börsihind Leedus oli eelmisel nädalal keskmiselt 8,4 €/MWh madalam kui Eestis (nädal varem 4,4 €/MWh odavam). Võrreldes Eestiga olid Leedus nii tiputundide (48,2 €/MWh) kui ka mitte-tiputundide (41,4 €/MWh) hinnad madalamad.
Madalamad õhutemperatuurid tõstsid Eestis elektri tarbimist. Elektri avatud ja suletud turu kogutarbimine kasvas eelmisel nädalal 8,4% võrra 185 GWh-le (vastavalt Eleringi avaldatud andmetele). Harkus langes keskmine õhutemperatuur 5,7 kraadi võrra -4,0 kraadile. Põhjamaades tõusis tarbimine enim Soomes (11,1%). Helsingis langes keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 7,9 kraadi võrra -8,2 kraadile. Rootsis ja Norras, kus õhutemperatuur langes 4,3 kraadi võrra, olid tarbimise kasvud vastavalt 8,9% ja 8,6%.
Kuna hinnad olid Põhjamaades oluliselt kõrgemad kui Eestis, kasutati Estlinki kaablit kõikidel tundidel vaid elektrienergia ekspordiks. Möödunud nädal tõi kaasa suurima elektri ekspordi koguse, mis on seni läbi börsi Soome suunatud. Soome eksporditi 58,4 GWh (keskmiselt 347 MW, +5MW), mida oli 0,8 GWh võrra rohkem kui nädal varem. Kuna hinnad olid Eestis oluliselt madalamad kui Soomes, siis Soomest Eestisse elektrienergiat ei imporditud.
Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis jätkasid tõusu. 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna* baasenergia tarne** hind tõusis 4,7% võrra 55,0 €/MWh tasemele. Oktoobri algusest on 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna elektrienergia hind tulevikulepingutes kõikunud vahemikus 46,1-55,7 €/MWh. Pikemaajaliste lepingute maksumust mõjutavate saastekvootide hind kerkis eelmisel nädalal 0,8% tasemele 15,4 €/t. Helsingi hinnapiirkonna 2011. aasta esimese kvartali leping tõusis 9,2% tasemele 69,6 €/MWh. Seega on esimese kvartali Helsingi hinnapiirkonna tulevikulepingute hinnad 16,4 €/MWh võrra kõrgemal kui eelmise nädala keskmine hind Eesti hinnapiirkonnas. Tulevikulepingute, eelkõige esimese kvartali, hindade ralli üheks põhjuseks on kuivad ja külmad ilmastikuolud Põhjamaades, mis tähendab seda, et tarbimine on kõrge, samas kui tootmine hüdroenergiast võib jääda pikaajalisest keskmisest väiksemaks.
* Nord Pooli süsteemihind (Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind), millele on liidetud juurde Helsingi hinnapiirkonna CfD (näitab palju erineb Helsingi hinnapiirkonna hind süsteemihinnast) hind
** baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
Ettevõtted, kes tarbivad elektrienergiat aastas rohkem kui 2 gigavatt-tundi, peavad elektrit ostma avatud turult alates 1. aprillist 2010. Eestis on ligi 260 vabatarbijat.
1 MWh = 1000 kWh, 1 GWh = 1000 MWh = 1 000 000 kWh
Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis jätkasid tõusu. 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna* baasenergia tarne** hind tõusis 4,7% võrra 55,0 €/MWh tasemele. Oktoobri algusest on 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna elektrienergia hind tulevikulepingutes kõikunud vahemikus 46,1-55,7 €/MWh. Pikemaajaliste lepingute maksumust mõjutavate saastekvootide hind kerkis eelmisel nädalal 0,8% tasemele 15,4 €/t. Helsingi hinnapiirkonna 2011. aasta esimese kvartali leping tõusis 9,2% tasemele 69,6 €/MWh. Seega on esimese kvartali Helsingi hinnapiirkonna tulevikulepingute hinnad 16,4 €/MWh võrra kõrgemal kui eelmise nädala keskmine hind Eesti hinnapiirkonnas. Tulevikulepingute, eelkõige esimese kvartali, hindade ralli üheks põhjuseks on kuivad ja külmad ilmastikuolud Põhjamaades, mis tähendab seda, et tarbimine on kõrge, samas kui tootmine hüdroenergiast võib jääda pikaajalisest keskmisest väiksemaks.
* Nord Pooli süsteemihind (Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind), millele on liidetud juurde Helsingi hinnapiirkonna CfD (näitab palju erineb Helsingi hinnapiirkonna hind süsteemihinnast) hind
** baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
Ettevõtted, kes tarbivad elektrienergiat aastas rohkem kui 2 gigavatt-tundi, peavad elektrit ostma avatud turult alates 1. aprillist 2010. Eestis on ligi 260 vabatarbijat.
1 MWh = 1000 kWh, 1 GWh = 1000 MWh = 1 000 000 kWh