Elektribörs: Eesti hinnapiirkonnas oli keskmine hind veidi üle 47 €/MWh, vahe Soome ja Leeduga vähenes

08.11.2010
Keskmist hinda Eestis aitasid langetada eelkõige tiputundide madalamad hinnad. Keskmine tiputundide hind langes eelmisel nädalal 8,6% võrra 49,5 €/MWh-ni. Mitte-tipu tundide hinnad langesid 2,2% võrra 44,9 €/MWh-ni. Hinna alanemisele aitasid kaasa suurenenud tootmismahud nii Põhjamaades kui ka Eestis ja Lätis ning tarbimise väike kahanemine.

Hinnad olid eelmisel nädalal Eestis ja Soomes samad 73% ajast (üleeelmisel nädalal 70% ajast). Enamikel tundidest, mil hinnad ei olnud samad, olid need Eestis madalamad kui Soomes. Vaid paaril üksikul tunnil oli hind Eestis kõrgem kui Soomes. Eesti keskmised hinnad olid Soome hindadest eelmisel nädalal 0,9 €/MWh madalamad (nädal varem 1,9 €/MWh madalamad) tulenevalt madalametest hindadest eelkõige mitte-tipu tundidel.

Elektrienergia börsihindade vahe Eestis ja Leedus oli eelmisel nädalal alla 0,1 €/MWh (nädal varem 0,3 €/MWh). Tiputundide hinnad olid Eestis Leeduga võrreldes sarnaselt eelmisele nädalale veidi madalamad, mitte-tipu tundide hinnad aga seevastu kõrgemad.

Keskmise hinna mõningase languse üheks põhjuseks Eesti hinnapiirkonnas oli kahanenud tarbimine. Eestis kahanes elektri avatud ja suletud turu kogutarbimine eelmisel nädalal 0,3% võrra 159 GWh-le (vastavalt Eleringi avaldatud andmetele). Tarbimist mõjutav keskmine õhutemperatuur Harkus eelmisel nädalal ei muutunud, keskmine õhutemperatuur oli 4,2 kraadi. Elektri tootmine kasvas eelmisel nädalal 0,8% võrra 227 GWh-le.

Estlinki kaabli läbi eksporditi Soome elektrit 29,0 GWh (keskmiselt 72 MW, +29MW), mida oli 4,9 GWh võrra enam kui nädal varem. Soomest Eestisse imporditi elektrit 9,3 GWh (55 MW, +25 MW). Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis tõusid. 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna* baasenergia tarne** hind tõusis 1,6% võrra 46,8 €/MWh-le. Oktoobri algusest on 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna elektrienergia hind tulevikulepingutes liikunud vahemikus 46,1-47,7 €/MWh.

Helsingi hinnapiirkonna 2011. aasta esimese kvartali leping tõusis 3,1% tasemele 52,9 €/MWh. Seega on esimese kvartali Helsingi hinnapiirkonna tulevikulepingute hinnad 5,7 €/MWh võrra kõrgemal kui eelmise nädala keskmine hind Eesti hinnapiirkonnas (nädal varem oli vahe vaid 1,3 €/MWh). Pikemaajaliste lepingute maksumust mõjutavate saastekvootide hind langes tasemele 14,8 €/t (14,9 €/t, -0,8%), kuid tugeva tõusu tegi läbi nafta tulevikulepingute maksumus tõustes 4,9% tasemele 64,3 €/barrel.

* Nord Pooli süsteemihind (Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind), millele on liidetud juurde Helsingi hinnapiirkonna CfD (näitab palju erineb Helsingi hinnapiirkonna hind süsteemihinnast) hind
** baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat

Ettevõtted, kes tarbivad elektrienergiat aastas rohkem kui 2 gigavatt-tundi, peavad elektrit ostma avatud turult alates 1. aprillist 2010. Eestis on ligi 260 vabatarbijat.

1 MWh = 1000 kWh, 1 GWh = 1000 MWh = 1 000 000 kWh

Margus Vals, Eesti Energia Energiakaubanduse direktor