Uudised
Elektribörs: Eesti hinnapiirkonnas hinnad veidi üle 50 €/MWh, vahe Leeduga alla 1€/MWh
Hinnad olid eelmisel nädalal Eestis ja Soomes samad vaid 61% ajast (üleeelmisel nädalal 57% ajast). Eesti keskmised hinnad olid Soome hindadest ligi 3 €/MWh madalamad (nädal varem samuti 3,0 €/MWh) tulenevalt madalametest hindadest eelkõige mitte-tipu tundidel. Nädala tunnihindasid vaadates on näha, et tööpäevadel langes öösel hind Eesti hinnapiirkonnas 41-42 €/MWh juurde, samas kui Soomes hind alla 46 €/MWh ei langenud. Tööpäevadel oli öötundidel hinnavahe Soomega paljudel tundidel ligi 6 €/MWh, nädalavahetusel oli vahe suurem ja mõnel tunnil koguni üle 10 €/MWh.
Hinnavahe Soomega on tingitud sellest, et elektrienergia pakkumine Balti riikides on suurenenud. Seda näitab nii Eesti kui ka Leedu mitte-tipu tundide hindade alanemine eelmisel nädalal. Kuna mitte-tipu tunnid alanesid Leedus enam kui Eestis, vähenes hinnavahe Eesti ja Leedu vahel eelmisel nädalal vaid 0,8 €/MWh (nädal varem 1,8 €/MWh). Tiputundide hinnad seevastu tõusid eelmisel nädalal nii Eestis kui ka Leedus.
Keskmise hinna tõusu üheks põhjuseks on suurenenud tarbimine. Eestis kasvas elektri avatud ja suletud turu kogutarbimine eelmisel nädalal 3% võrra 161 GWh-le (vastavalt Eleringi avaldatud andmetele). Tarbimise kasvu üheks põhjuseks oli õhutemperatuuri langus. Harkus langes keskmine õhutemperatuur 0,8 kraadi võrra 2,9 kraadile. Eesti ja Soome elektri börsihindade mõõdukale tõusule aitas kaasa ka suurenenud tarbimine Põhjamaades. Soomes ja Rootsis kasvas tarbimine võrreldes nädal varasemaga 3%, Norras isegi ligi 7% võrra.
Estlinki kaablit kasutati peamiselt elektrienergia ekspordiks, import Soomest oli väike. Eelmisel nädalal eksporditi Soome 28,3 GWh (keskmiselt 168 MW, -20MW), mida oli 3,4 GWh võrra rohkem kui nädal varem. 73% voost Soome toimus tööpäevade mittetiputundidel, mil oli oluline hinnavahe Soome ja Eesti hindade vahel. Soomest Eestisse imporditi elektrit 2,6 GWh (15 MW, -+5 MW).
Hinnavahe Soomega on tingitud sellest, et elektrienergia pakkumine Balti riikides on suurenenud. Seda näitab nii Eesti kui ka Leedu mitte-tipu tundide hindade alanemine eelmisel nädalal. Kuna mitte-tipu tunnid alanesid Leedus enam kui Eestis, vähenes hinnavahe Eesti ja Leedu vahel eelmisel nädalal vaid 0,8 €/MWh (nädal varem 1,8 €/MWh). Tiputundide hinnad seevastu tõusid eelmisel nädalal nii Eestis kui ka Leedus.
Keskmise hinna tõusu üheks põhjuseks on suurenenud tarbimine. Eestis kasvas elektri avatud ja suletud turu kogutarbimine eelmisel nädalal 3% võrra 161 GWh-le (vastavalt Eleringi avaldatud andmetele). Tarbimise kasvu üheks põhjuseks oli õhutemperatuuri langus. Harkus langes keskmine õhutemperatuur 0,8 kraadi võrra 2,9 kraadile. Eesti ja Soome elektri börsihindade mõõdukale tõusule aitas kaasa ka suurenenud tarbimine Põhjamaades. Soomes ja Rootsis kasvas tarbimine võrreldes nädal varasemaga 3%, Norras isegi ligi 7% võrra.
Estlinki kaablit kasutati peamiselt elektrienergia ekspordiks, import Soomest oli väike. Eelmisel nädalal eksporditi Soome 28,3 GWh (keskmiselt 168 MW, -20MW), mida oli 3,4 GWh võrra rohkem kui nädal varem. 73% voost Soome toimus tööpäevade mittetiputundidel, mil oli oluline hinnavahe Soome ja Eesti hindade vahel. Soomest Eestisse imporditi elektrit 2,6 GWh (15 MW, -+5 MW).
Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis langesid. 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna* baasenergia tarne** hind langes 0,1% võrra 47,0 €/MWh-le. Oktoobris on 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna elektrienergia hind tulevikulepingutes kõikunud vahemikus 46,6-47,7 €/MWh. Helsingi hinnapiirkonna 2011. aasta esimese kvartali leping langes 2% tasemele 52,6 €/MWh. Seega on esimese kvartali Helsingi hinnapiirkonna tulevikulepingute hinnad 2,2 €/MWh võrra kõrgemal kui eelmise nädala keskmine hind Eesti hinnapiirkonnas.
Pikemaajaliste lepingute maksumust mõjutavate saastekvootide hind langes tasemele 15,4 €/t (15,8 €/t, -2,5%). Söe hind tegi nädalaga läbi 1,6% tõusu tasemele 73,7 €/t. Nafta tulevikulepingute hind kerkis 1,0% tasemele 61,6 €/barrel.
* Nord Pooli süsteemihind (Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind), millele on liidetud juurde Helsingi hinnapiirkonna CfD (näitab palju erineb Helsingi hinnapiirkonna hind süsteemihinnast) hind
** baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
Ettevõtted, kes tarbivad elektrienergiat aastas rohkem kui 2 gigavatt-tundi, peavad elektrit ostma avatud turult alates 1. aprillist 2010. Eestis on ligi 260 vabatarbijat.
Pikemaajaliste lepingute maksumust mõjutavate saastekvootide hind langes tasemele 15,4 €/t (15,8 €/t, -2,5%). Söe hind tegi nädalaga läbi 1,6% tõusu tasemele 73,7 €/t. Nafta tulevikulepingute hind kerkis 1,0% tasemele 61,6 €/barrel.
* Nord Pooli süsteemihind (Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind), millele on liidetud juurde Helsingi hinnapiirkonna CfD (näitab palju erineb Helsingi hinnapiirkonna hind süsteemihinnast) hind
** baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
Ettevõtted, kes tarbivad elektrienergiat aastas rohkem kui 2 gigavatt-tundi, peavad elektrit ostma avatud turult alates 1. aprillist 2010. Eestis on ligi 260 vabatarbijat.