Uudised
Elektribörs eelmisel nädalal: Eestis elektri hind 50 €/MWh lähedal, Leedus ja Soomes 52-53 €/MWh
Hinnad olid eelmisel nädalal Eestis ja Soomes samad vaid 57% ajast (üleeelmisel nädalal 91% ajast). Eesti keskmised hinnad olid Soome hindadest ligi 3 €/MWh madalamad (nädal varem 0,3 €/MWh) elektrienergia pakkumise suurenemise tõttu. Keskmine müügipakkumine Eesti hinnapiirkonnas oli eelmisel nädalal tunnis 670 MW, nädal varem aga 567 MW.
Erinevalt müügipakkumistest ostupakkumiste maht vähenes. Eelmisel nädalal osteti Eesti hinnapiirkonnas keskmiselt 491 MW elektrienergiat tunnis, mida on 96 MW vähem kui üleeelmisel nädalal. Et tarbimine suurenes siiski nii Eestis kui ka Lätis, tähendab, et kuigi elektri pakkumismaht Eesti hinnapiirkonnas kasvas, kahanesid müügimahud läbi meie hinnapiirkonna.
Eestis kasvas elektri avatud ja suletud turu kogutarbimine eelmisel nädalal 7% võrra 157 GWh-le (vastavalt Eleringi avaldatud andmetele). Tarbimise kasvu üheks põhjuseks oli õhutemperatuuri langus. Harkus langes keskmine õhutemperatuur 2,8 kraadi võrra 3,7 kraadile. Eesti ja Soome elektri börsihindade tõusule aitas kaasa ka suurenenud tarbimine Põhjamaades. Soomes ja Rootsis kasvas tarbimine võrreldes nädal varasemaga 8-9%, Norras isegi üle 10% võrra.
Elektri müügipakkumiste suurenemine Eesti hinnapiirkonnas tõi kaasa selle, et Estlinki kaablit kasutati peamiselt vaid elektrienergia ekspordiks, import Soomest oli väga väike. Eelmisel nädalal eksporditi Soome 31,7 GWh (keskmiselt 189 MW, +120MW), mida oli 20,1 GWh võrra rohkem kui nädal varem. Soomest Eestisse imporditi elektrit 1,7 GWh (10 MW, -79 MW).
Erinevalt müügipakkumistest ostupakkumiste maht vähenes. Eelmisel nädalal osteti Eesti hinnapiirkonnas keskmiselt 491 MW elektrienergiat tunnis, mida on 96 MW vähem kui üleeelmisel nädalal. Et tarbimine suurenes siiski nii Eestis kui ka Lätis, tähendab, et kuigi elektri pakkumismaht Eesti hinnapiirkonnas kasvas, kahanesid müügimahud läbi meie hinnapiirkonna.
Eestis kasvas elektri avatud ja suletud turu kogutarbimine eelmisel nädalal 7% võrra 157 GWh-le (vastavalt Eleringi avaldatud andmetele). Tarbimise kasvu üheks põhjuseks oli õhutemperatuuri langus. Harkus langes keskmine õhutemperatuur 2,8 kraadi võrra 3,7 kraadile. Eesti ja Soome elektri börsihindade tõusule aitas kaasa ka suurenenud tarbimine Põhjamaades. Soomes ja Rootsis kasvas tarbimine võrreldes nädal varasemaga 8-9%, Norras isegi üle 10% võrra.
Elektri müügipakkumiste suurenemine Eesti hinnapiirkonnas tõi kaasa selle, et Estlinki kaablit kasutati peamiselt vaid elektrienergia ekspordiks, import Soomest oli väga väike. Eelmisel nädalal eksporditi Soome 31,7 GWh (keskmiselt 189 MW, +120MW), mida oli 20,1 GWh võrra rohkem kui nädal varem. Soomest Eestisse imporditi elektrit 1,7 GWh (10 MW, -79 MW).
Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis tõusid. 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna* baasenergia tarne** hind tõusis 0,4% võrra 47,1 €/MWh-ni. Viimasel kolmel kuul on 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna elektrienergia hind tulevikulepingutes kõikunud vahemikus 44,6-49,7 €/MWh (oktoobris on madalaim tase olnud 46,9 €/MWh). Helsingi hinnapiirkonna 2011. aasta esimese kvartali leping tõusis 0,2% tasemele 53,7 €/MWh. Seega on esimese kvartali Helsingi hinnapiirkonna tulevikulepingute hinnad 3,9 €/MWh võrra kõrgemal kui eelmise nädala keskmine hind Eesti hinnapiirkonnas.
Pikemaajaliste lepingute maksumust mõjutavate saastekvootide hind langes tasemele 15,8 €/t (15,9 €/t, -0,7%). Pikemajaliste lepingute hindade tõusule aitas kaasa söe hinna tõus (+1,4%, 72,5 €/t). Maagaasi hind jäi samale tasemele, kus nädal varemgi (19,9 €/MWh). Nafta tulevikulepingute hind langes 2,6% tasemele 61,0 €/barrel.
* Nord Pooli süsteemihind (Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind), millele on liidetud juurde Helsingi hinnapiirkonna CfD (näitab palju erineb Helsingi hinnapiirkonna hind süsteemihinnast) hind
** baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
Ettevõtted, kes tarbivad elektrienergiat aastas rohkem kui 2 gigavatt-tundi, peavad elektrit ostma avatud turult alates 1. aprillist 2010. Eestis on ligi 260 vabatarbijat.
1 MWh = 1000 kWh, 1 GWh = 1000 MWh = 1 000 000 kWh
Pikemaajaliste lepingute maksumust mõjutavate saastekvootide hind langes tasemele 15,8 €/t (15,9 €/t, -0,7%). Pikemajaliste lepingute hindade tõusule aitas kaasa söe hinna tõus (+1,4%, 72,5 €/t). Maagaasi hind jäi samale tasemele, kus nädal varemgi (19,9 €/MWh). Nafta tulevikulepingute hind langes 2,6% tasemele 61,0 €/barrel.
* Nord Pooli süsteemihind (Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind), millele on liidetud juurde Helsingi hinnapiirkonna CfD (näitab palju erineb Helsingi hinnapiirkonna hind süsteemihinnast) hind
** baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
Ettevõtted, kes tarbivad elektrienergiat aastas rohkem kui 2 gigavatt-tundi, peavad elektrit ostma avatud turult alates 1. aprillist 2010. Eestis on ligi 260 vabatarbijat.
1 MWh = 1000 kWh, 1 GWh = 1000 MWh = 1 000 000 kWh