Uudised
Elektribörs: Eestis hind 50 €/MWh all, Leedus 54 €/MWh
Eestis tegid hinnalanguse läbi nii tipu (-10,4%) kui ka mittetipu tundide hinnad (-6,7%). Hindade langusele aitas kaasa madalamad hinnad Põhjamaades, mis omakord olid tingitud kõrgematest õhutemperatuuridest ja väiksemast tarbimisest. Eestis olid hinnad 91% ajast samad kui Soomes ja nendel tundidel, mil hinnad ei olnud samad, oli elekter Eestis odavam kui Soomes.
Soome elektrihindasid aitas all hoida ka see, et Rootsis tuli neljapäeva õhtul töösse tagasi Oskarshamnsverket G1 tuumareaktor (473 MW). Selle nädala reedel peaks tööle hakkama ka Ringhals B3 (1051 MW), mis tõstab tuumaenergiast elektri tootmist veelgi.
Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis langesid. 2011. aasta baasenergia tarne* leping langes 0,8% võrra 45,2 €/MWh. Pikemajaliste lepingute hindade langemist mõjutasid söe (1,5%, 71,5 €/t) ja maagaasi hinna langus (-1,4%, 19,9 €/MWh). Saastekvootide hind tõusis tasemele 15,9 €/t (15,7 €/t, +1,4%) ehk 16 €/t lähedale.
Baltikum: Eestis ja Soomes üle 90% ajast samad hinnad
Helsinki hinnapiirkonnas langes keskmine elektri hind eelmisel nädalal 48,0 €/MWh-ni (51,8 €/MWh, -7,3%, -3,8 €/MWh). Leedus, kujunes keskmiseks hinnaks 53,7 €/MWh (57,0 €/MWh, -5,7%, -3,2 €/MWh). Veetase Daugaval Daugavpilsis oli pühapäeval -22 cm (nädal varem -20 cm; -2 cm).
Hüdroelektrijaamades toodeti Lätis keskmiselt 201 MW (nädal varem 162 MW). Läti elektrienergia nõudlus oli kokku 792 MW (nädal varem 759 MW), millest ise toodeti 483 MW (nädal varem 346 MW).
Hinnad Eestis ja Soomes olid eelmisel nädalal samad 91% ajast ehk 153 tunnil 168-st. Ajal, mil hinnad ei olnud samad, olid hinnad Eestis madalamad. Madalamad hinnad olid peamiselt nädalavahetuse öötundidel, mil tarbimine on madalam ning enamusel nendest tundidest oli ka elektrivoog läbi Estlinki kaabli piiratud. Tunde, mil hinnad erinesid ja kaabel oli täisvõimsuses (350MW) kasutusel, oli eelmisel nädalal vaid kaks (reedel kella 01-03ni). Elektri hind oli siis Eestis vastavalt 3,1 ja 2,7 €/MWh odavam. Need kaks olid eelmisel nädalal ka ainsad tunnid, mil kogu kaabli maksimaalne maht (350MW) Eesti ja Soome vahel ära kasutati.
Eelmisel nädalal eksporditi Soome 11,7 GWh (keskmiselt 69 MW, +2MW), mida oli 0,3 GWh võrra rohkem kui nädal varem. Kokku eksporditi elektrit Soome 79 tunnil, neist 2 tunnil maksimaalselt (350 MW). Soomest Eestisse imporditi elektrit 15,0 GWh (89 MW, -39 MW) ning tundide arv, mil elekter Soomest Eestisse voogas oli 89 (nädal varem 100).
Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 98,6 GWh (keskmiselt 587 MW, +15 MW) ning müüdi 95 GWh (567 MW, +56 MW). Eelmisel nädalal langes keskmine õhutemperatuur Harkus 6,5 kraadile (nädal varem 7,6 kraadi, -1,1 kraadi). Kogu Eestis kasvas tarbimine eelmisel nädalal 1,6% võrra 146 GWh-le.
Soome elektrihindasid aitas all hoida ka see, et Rootsis tuli neljapäeva õhtul töösse tagasi Oskarshamnsverket G1 tuumareaktor (473 MW). Selle nädala reedel peaks tööle hakkama ka Ringhals B3 (1051 MW), mis tõstab tuumaenergiast elektri tootmist veelgi.
Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis langesid. 2011. aasta baasenergia tarne* leping langes 0,8% võrra 45,2 €/MWh. Pikemajaliste lepingute hindade langemist mõjutasid söe (1,5%, 71,5 €/t) ja maagaasi hinna langus (-1,4%, 19,9 €/MWh). Saastekvootide hind tõusis tasemele 15,9 €/t (15,7 €/t, +1,4%) ehk 16 €/t lähedale.
Baltikum: Eestis ja Soomes üle 90% ajast samad hinnad
Helsinki hinnapiirkonnas langes keskmine elektri hind eelmisel nädalal 48,0 €/MWh-ni (51,8 €/MWh, -7,3%, -3,8 €/MWh). Leedus, kujunes keskmiseks hinnaks 53,7 €/MWh (57,0 €/MWh, -5,7%, -3,2 €/MWh). Veetase Daugaval Daugavpilsis oli pühapäeval -22 cm (nädal varem -20 cm; -2 cm).
Hüdroelektrijaamades toodeti Lätis keskmiselt 201 MW (nädal varem 162 MW). Läti elektrienergia nõudlus oli kokku 792 MW (nädal varem 759 MW), millest ise toodeti 483 MW (nädal varem 346 MW).
Hinnad Eestis ja Soomes olid eelmisel nädalal samad 91% ajast ehk 153 tunnil 168-st. Ajal, mil hinnad ei olnud samad, olid hinnad Eestis madalamad. Madalamad hinnad olid peamiselt nädalavahetuse öötundidel, mil tarbimine on madalam ning enamusel nendest tundidest oli ka elektrivoog läbi Estlinki kaabli piiratud. Tunde, mil hinnad erinesid ja kaabel oli täisvõimsuses (350MW) kasutusel, oli eelmisel nädalal vaid kaks (reedel kella 01-03ni). Elektri hind oli siis Eestis vastavalt 3,1 ja 2,7 €/MWh odavam. Need kaks olid eelmisel nädalal ka ainsad tunnid, mil kogu kaabli maksimaalne maht (350MW) Eesti ja Soome vahel ära kasutati.
Eelmisel nädalal eksporditi Soome 11,7 GWh (keskmiselt 69 MW, +2MW), mida oli 0,3 GWh võrra rohkem kui nädal varem. Kokku eksporditi elektrit Soome 79 tunnil, neist 2 tunnil maksimaalselt (350 MW). Soomest Eestisse imporditi elektrit 15,0 GWh (89 MW, -39 MW) ning tundide arv, mil elekter Soomest Eestisse voogas oli 89 (nädal varem 100).
Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 98,6 GWh (keskmiselt 587 MW, +15 MW) ning müüdi 95 GWh (567 MW, +56 MW). Eelmisel nädalal langes keskmine õhutemperatuur Harkus 6,5 kraadile (nädal varem 7,6 kraadi, -1,1 kraadi). Kogu Eestis kasvas tarbimine eelmisel nädalal 1,6% võrra 146 GWh-le.
Põhjala: hüdroreservuaaride tase langes, soojemad ilmad vähendasid tarbimist
Hüdroreservuaaride tase Põhjalas tegi viimaste andemete põhjal läbi kahanemise. Norras olid hüdroreservuaarid 67,8% maksimumist (nädal varem 68,6%), Rootsis 73,7% (74,3%). Norra hüdroreservuaarid kahanesid isegi veidi vähem kui analüütikute poolt oodatud 67,4% tase. Rootsis ootasid analüütikud kahanemise asemel väiksest tõusu 74,5%-le. Soomes langes tarbimine eelmisel nädalal -0,03 TWh (1,46 TWh vs 1,50TWh). Tarbimine vähenes ka Norras (võrreldes nädal varasemaga -0,06 TWh) ja Rootsis (-0,01 TWh). Tarbimise languse üheks põhjuseks olid võrreldes nädal varasemaga soojemad ilmad. Rootsis ja Norras tõusis keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 2,3 kraadi võrra 10,7 kraadile. Helsingis tõusis õhutemperatuur 1,5 kraadi võrra 8,3 kraadile.
Elektri tootmine langes Rootsis eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega -6,4% võrra (2,22 TWh vs 2,37 TWh, -0,15 TWh). Soome langes elektri tootmine nädalaga 1,36 TWh-lt 1,30 TWh-le (-0,05 TWh) ning Norras tõusis tootmine 2,25 TWh-lt 2,39 TWh-le (+0,14 TWh).
Tulevikutehingud: tulevikutehingute hinnad andsid veidi järele, saastekvoodid 16 €/t lähistel
Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind langes 45,2 €/MWh-st (45,5 €/MWh, -0,8%), seda vaatamata saastekvootide tõusule. Saastekvootide hind tõusis tasemele 15,9 €/t (15,7 €/t, +1,4%). 16 €/t taseme ületamine oleks olulise vastupanutasemest läbi murdmine. Septembri alguses kaubeldi mõned päevad üle 16 €/t taseme, kuid siis langesid hinnad taas alla. Tulevikulepingute langust toetas kütuste hindade langus. Nafta tulevikutehingute hind oli reedel 62,6 €/barrelist (63,2 €/barrel, -0,9%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 1,5% (71,5 €/t, nädal varem 72,6 €/t). Maagaasi hind langes 1,4%, 19,9 €/MWh (20,1 €/MWh, -0,3 €/MWh).
Nord Pooli järgmise aasta kvartaalsetest süsteemihinna tulevikulepingutest lõpetas nädala väikse tõusuga vaid esimese kvartali leping (+0,3%, 51,1 €/MWh). Teise, kolmanda ja neljanda kvartali tulevikulepingute hinnad langesid vastavalt -1,6% (43,9 €/MWh), -1,4% (41,3 €/MWh) ja -1,1% (44,4 €/MWh).
* baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind
Hüdroreservuaaride tase Põhjalas tegi viimaste andemete põhjal läbi kahanemise. Norras olid hüdroreservuaarid 67,8% maksimumist (nädal varem 68,6%), Rootsis 73,7% (74,3%). Norra hüdroreservuaarid kahanesid isegi veidi vähem kui analüütikute poolt oodatud 67,4% tase. Rootsis ootasid analüütikud kahanemise asemel väiksest tõusu 74,5%-le. Soomes langes tarbimine eelmisel nädalal -0,03 TWh (1,46 TWh vs 1,50TWh). Tarbimine vähenes ka Norras (võrreldes nädal varasemaga -0,06 TWh) ja Rootsis (-0,01 TWh). Tarbimise languse üheks põhjuseks olid võrreldes nädal varasemaga soojemad ilmad. Rootsis ja Norras tõusis keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 2,3 kraadi võrra 10,7 kraadile. Helsingis tõusis õhutemperatuur 1,5 kraadi võrra 8,3 kraadile.
Elektri tootmine langes Rootsis eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega -6,4% võrra (2,22 TWh vs 2,37 TWh, -0,15 TWh). Soome langes elektri tootmine nädalaga 1,36 TWh-lt 1,30 TWh-le (-0,05 TWh) ning Norras tõusis tootmine 2,25 TWh-lt 2,39 TWh-le (+0,14 TWh).
Tulevikutehingud: tulevikutehingute hinnad andsid veidi järele, saastekvoodid 16 €/t lähistel
Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind langes 45,2 €/MWh-st (45,5 €/MWh, -0,8%), seda vaatamata saastekvootide tõusule. Saastekvootide hind tõusis tasemele 15,9 €/t (15,7 €/t, +1,4%). 16 €/t taseme ületamine oleks olulise vastupanutasemest läbi murdmine. Septembri alguses kaubeldi mõned päevad üle 16 €/t taseme, kuid siis langesid hinnad taas alla. Tulevikulepingute langust toetas kütuste hindade langus. Nafta tulevikutehingute hind oli reedel 62,6 €/barrelist (63,2 €/barrel, -0,9%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 1,5% (71,5 €/t, nädal varem 72,6 €/t). Maagaasi hind langes 1,4%, 19,9 €/MWh (20,1 €/MWh, -0,3 €/MWh).
Nord Pooli järgmise aasta kvartaalsetest süsteemihinna tulevikulepingutest lõpetas nädala väikse tõusuga vaid esimese kvartali leping (+0,3%, 51,1 €/MWh). Teise, kolmanda ja neljanda kvartali tulevikulepingute hinnad langesid vastavalt -1,6% (43,9 €/MWh), -1,4% (41,3 €/MWh) ja -1,1% (44,4 €/MWh).
* baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind