Elektribörs: Eestis elektrihind endiselt üle 52 €/MWh

05.10.2010
Tiputundide hinnad kerkisid Eesti hinnapiirkonnas 1,2% võrra 55,9 €/MWh. Soomes tõusid tiputundide hinnad samuti 1,2% võrra, kuid 54,8 €/MWh. Eestis maksis elekter seega tiputundidel keskmiselt 0,9 € rohkem kui Soomes. Mitte tiputundide hinnad langesid Eestis 1,1% võrra 48,7 €/MWh ja hinnatase oli isegi veidi madalam kui Soomes (-0,6%, 48,8 €/MWh).

Enamik ajast olid hinnad Eestis ja Soomes samad. Eelmisel nädalal olid täpselt samad hinnad 135 tunnil ehk 80% ajast (nädal varem 122 tundi ehk 73% ajast). Samade hindadega tundide arvu kasvule mõjus positiivselt see, et kogu Estlinki kaabel on alates 20. septembrist börsi käsutuses.

Estlinki hinnapiirkond nimetati 1. oktoobril ümber Eesti hinnapiirkonnaks. Ühtlasi avaldatakse 1. oktoobrist Nord Pool Spoti kodulehel teateid oluliste Eesti hinnapiirkonda puudutavate tootmis- ja ülekandevõimsuste piirangute kohta. Uuendus lisab läbipaistvust elektribörsile ja aitab turuosalistel paremini jälgida piirkonna elektrienergia nõudluse ja pakkumise taset.

Eelmise nädala teisipäeval avalikustati ka teine oluline muudatus Eesti hinnapiirkonna kohta. Nimelt peaks 19. oktoobrist Eesti liituma päevasisese Elbas turuga. See tähendab, et turuosalised saavad vajadusel päeva sees elektrienergiaga kaubelda.

Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis liikusid eri suundades. 2011. aasta baasenergia tarne* leping tõusis 0,6% võrra 45,5 €/MWh, samas lähimate kvartalite lepingute hinnad langesid. Pikemajaliste lepingute mõõduka hinnatõusu põhjuseks oli saastekvootide ja nafta kallinemine ning söe ja gaasi hindade langus . Saastekvootide järgmise aasta detsembris lõppevate tulevikulepingute hind tõusis reedel tasemele 15,7 €/t (15,6 €/t, +0,4%). Brenti tulevikutehingute hind oli reedel Londonis 63,2 €/barrelist ehk 3,4% kõrgem kui nädal varem. Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 1,2% (72,6 €/t, nädal varem 73,4 €/t). Maagaasi hind langes 1,4%, 20,1 €/MWh (20,3 €/MWh, -0,3 €/MWh). Selle aasta neljanda kvartali baasenergia tulevikulepingu hind langes 2,5% võrra 50,3 €/MWh ja 2011. aasta esimese kvartali hind langes 1,1% võrra 50,9 €/MWh. Lähimate kvartalite lepingute languse põhjuseks oli hüdroreservuaaride oodatust parem täitumine ja oodatav suhteliselt madala tarbimine Põhjamaades.

Baltikum: Leedus hinnad ligi 5 €/MWh kõrgemad kui Eestis, ulatudes 57 €/MWh

Helsingi hinnapiirkonnas tõusis keskmine elektri hind eelmisel nädalal 51,8 €/MWh-ni (51,6 €/MWh, +0,4%, +0,2 €/MWh). Leedus, kujunes keskmiseks hinnaks 57,0 €/MWh (55,5 €/MWh, +2,7%, +1,5 €/MWh). Veetase Daugaval Daugavpilsis oli pühapäeval -20 cm (nädal varem -25 cm; +5 cm). Leedus tõusid elektrihinnad rohkem kui Eestis ja Soomes ning hinnavahe oli 4,7 €/MWh võrreldes Eestiga. Nädal varem oli vahe 3,3 €/MWh. Eelmisel nädalal eksporditi Soome 11,4 GWh (keskmiselt 68 MW, +25MW), mida oli 4,3 GWh võrra rohkem kui nädal varem. Kokku eksporditi elektrit Soome 68 tunnil, neist 2 tunnil maksimaalselt (350 MW). Soomest Eestisse imporditi elektrit 21,5 GWh (128 MW, -42 MW) ning tundide arv, mil elekter Soomest Eestisse voogas oli 100 (nädal varem 117). 100 tunnist 28-l oli import maksimaalne, mida Estlinki kaabel börsisüsteemi kaudu võimaldab (350 MW).

Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 96,0 GWh (keskmiselt 572 MW, +5 MW) ning müüdi 86 GWh (511 MW, +73 MW). Eelmisel nädalal langes keskmine õhutemperatuur Harkus 7,6 kraadile (nädal varem 11,7 kraadi, -4,1 kraadi). Tarbimine kasvas eelmisel nädalal Eestis 4,3% võrra 144 GWh-ni.

Põhjala: tarbimine kasvas, hüdroreservuaarid täitusid oodatust paremini

Hüdroreservuaaride tase Põhjalas tegi viimaste andemete põhjal läbi tõusu. Norras olid hüdroreservuaarid 68,6% maksimumist (nädal varem 67,8%), Rootsis 74,3% (73,3%). Analüütikud ootasid Norras hüdroreservuaaride täitumist 67,8% ja Rootsis 73,8% tasemele. Seega oli reservuaaride täitumine oodatust parem.

Soomes tõusis tarbimine eelmisel nädalal 0,06 TWh (1,50 TWh vs 1,44TWh). Rootsis kasvas tarbimine 0,14 TWh võrra (2,55 TWh vs 2,41 TWh). Tarbimise kasvu üheks põhjuseks on langevad õhutemperatuurid. Rootsis ja Norras langes keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 2,9 kraadi võrra 8,4 kraadile. Helsingis langes õhutemperatuur 4,9 kraadi võrra 6,8 kraadile.

Tootmine Rootsis eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega tõusis 6,7% võrra (2,37 TWh vs 2,22 TWh, +0,15 TWh). Soomes tõusis elektri tootmine nädalaga 1,22 TWh-lt 1,36 TWh (+0,14 TWh).

Tulevikutehingud: pikemate tulevikulepingute hinnad tõusid, lähimate lepingute hinnad langesid

Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind tõusis 45,5 €/MWh-st (45,3 €/MWh, +0,6%). Selle aasta neljanda kvartali lepingu hind langes 2,5% tasemele 50,3 €/MWh ja järgmise aasta esimese kvartali hind langes 1,1% tasemele 50,9 €/MWh . Lähimate kvartalite lepingute languse põhjuseks oli hüdroreservuaaride oodatust parem täitumine ja oodatav suhteliselt madal tarbimine Põhjamaades. Tarbimine on küll viimasel 52 nädalal tõusnud, kuid jääb endiselt madalamaks kui enne majanduskriisi. Arvestama peab ka seda, et eelmisel aastal oli äärmiselt külm talv, mis ei pruugi sel aastal korduda.

2011. aasta lepingu hinna tõusule aitas kaasa saastekvootide hinna tõus tasemele 15,7 €/t (15,6 €/t, +0,4%). Tõusu toetas ka nafta kallinemine, söe ja maagaasi hinnad eelmisel nädalal langesid. Nafta tulevikutehingute hind oli reedel 63,2 €/barrelist (61,1 €/barrel, +3,4%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 1,2% (72,6 €/t, nädal varem 73,4 €/t). Maagaasi hind langes 1,4%, 20,1 €/MWh (20,3 €/MWh, -0,3 €/MWh).

* baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind
Margus Vals, Eesti Energia Energiakaubanduse direktor